Obsah (4)

§ 162§ 164§ 169§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-15427 Kohtuasi Osaühingu U

) § 162 lg-st 1 tuleneb, et kinnisasja sundvalitsemise saab määrata siis, kui kinnisasi on eelnevalt täitemenetluse raames arestitud. Seega sundvalitsemise kohaldamise eeldus on see, et võlgniku vastu on alustatud mõne täitedokumendi alusel täitemenetlust. 10. Avaldusest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikute vastu oleks alustatud täitemenetlust. Samuti ei nähtu, et kinnisasi oleks täitemenetluse raames arestitud. Avaldusest nähtub, et 17.03.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18963 kuulutati välja võlgniku pankrot ja käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-17-10074, milles puudutatud isik I on esitanud hagi puudutatud isiku II vastu pankrotivarast vara välistamise ja väljaandmise nõude. Tsiviilasjas nr 2-17-10074 toimuv puudutatud isikute vaheline õigusvaidlus ei anna alust

§ 162lg 1 kohaldamiseks.

Samuti ei anna eelnimetatud sätte rakendamise võimalust ka pankrotiseadus. Seega on sundvalitsemise määramise eeldused täitmata. 11.

§ 164

lg 1 sätestab, et kohtumääruse alusel tehakse sundvalitsemise ja sundvalitseja kohta kanne kinnistusraamatusse.

§ 164

lg 2 kohaselt toimetab kohus täitemenetluse osalistele ja kohtutäiturile kätte teate kinnisasja sundvalitsemisele määramisest pärast sundvalitsemise kohta kinnistusraamatusse kande tegemist. Kuivõrd kohus on tsiviilasjas nr 2-17-10074 rahuldanud kinnisasjale keelumärke seadmise taotluse, siis sellega on kinnistusraamat n.ö lukustatud. Ilma keelumärke tühistamiseta/kustutamiseta ei saa kinnistusraamatus teha ühtegi toimingut, k.a

§ 164lg-s 1 nimetatud toimingut.

Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnormi. TsMS § 371 lg 2 alusel võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui sellise avalduse esitamine on õiguslikult võimatu. Kohtul on kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid. Kui tegemist on õiguslikult keeruka küsimusega, tuleb eelistada avalduse menetlusse võtmist.
3. Põhjendamatu ja väär on maakohtu seisukoht, et hüpoteekidega koormatud kinnisasja saab määrata sundvalitsemisele ja nimetada valitseja üksnes juhul, kui võlgniku vastu on alustatud mõne täitedokumendi alusel täitemenetlus ja kinnisasi on täitemenetluses arestitud. Avaldaja hinnangul on see võimalik ka muul juhul, kui esineb õiguskaitsevajadus.

§ 162

lg 1 tuleb tõlgendada laiendavalt ja kohaldada analoogia korras ka kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidaja õiguste kaitseks. 3 2-20-15427

1. Puudub vaidlus, et materiaalõiguse normide järgi peaksid kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmisel võlgniku poolt kinnisasjaga seotud viljad laekuma hüpoteegipidajale hüpoteegiga tagatud nõude katteks. Menetluse edasine käik
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3. Maakohus puudutatud isikute seisukohta avaldaja määruskaebuse osas ei küsinud. Ringkonnakohus kõrvaldas selle puuduse TsMS § 664 lg 1 järgi apellatsiooniastmes ja andis puudutatud isikutele võimaluse esitada enda seisukoht avaldaja määruskaebuse osas.
4. Puudutatud isik II nõustub avaldajaga, et avalduses toodud asjaolud vajavad põhjalikku analüüsi ja küsimuse, kas

§ 162lg 1 kohaldub või mitte, peaks kohus lahendama sisulise lahendiga.

1. Puudutatud isik I palub jätta määruskaebus rahuldamata, kuna täitemenetluse läbiviimine paralleelselt pankrotimenetlusega ei ole võimalik ning kinnisasja sundvalitsemisele määramise eeldused on täitmata, s.o võlgniku suhtes ei ole algatatud täitemenetlust ja kinnisasi ei ole arestitud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud väidete alusel alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 1 ja p 2¹ alusel tuleb osaliselt muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldus tuleb jätta menetlemata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt ei võeta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja (avaldaja) seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja (avaldaja) taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud põhimõte on TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt kohaldatav ka hagita menetluse asjades, sh käesolevas asjas. Eeltoodud sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine ning menetlusosalistele kulutuste tekkimise vältimine, sellise avalduse menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust (Riigikohtu 05.06.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10).
4. Avaldaja on määruskaebuses toonud esile hulgaliselt kohtupraktika ja erialakirjanduse viiteid seoses TsMS § 371 lg 2 kohaldamisega, kuid ringkonnakohtule jääb selgusetuks, milles täpsemalt seisneb avaldaja hinnangul maakohtu poolne menetlusnormi oluline rikkumine. Maakohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna selle rahuldamine on avaldaja poolt esiletoodud asjaoludel õiguslikult võimatu, põhjendades määruses enda seisukohta piisavalt. Maakohus ei hinnanud selle järelduse tegemisel tõendeid, vaid tugines avalduses esiletoodud asjaoludele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega avalduse perspektiivi hindamisel ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 põhjendusi ei korda.
5. Avaldaja soovib, et kohus määraks võlgniku hüpoteekidega koormatud kinnisasja sundvalitsemisele ja nimetaks valitseja ning palub kohaldada analoogia korras

§ 162lg 1 avaldaja kui kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidaja õiguste kaitseks.

Iseenesest on 4 2-20-15427 avaldajal õigus, et kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmisel peaksid võlgniku poolt kinnisasjaga seotud viljad laekuma hüpoteegipidajale hüpoteegiga tagatud nõude katteks. Samas ei tähenda asjaolu, et avaldajal on praegusel juhul raskusi oma nõude maksma panemisel, et tegemist on õiguslikult keeruka küsimusega ja et seetõttu tuleb

§ 162kohaldamise otsustamiseks avaldus menetlusse võtta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas esile toodud asjaolud ei võimalda

§ 162lg 1 kohaldada ja avalduse eesmärki ei ole võimalik saavutada.

24. Sundvalitsemist reguleeriv jagu 4 asub täitemenetluse seadustiku peatükis 8, mis kannab pealkirja sissenõude pööramine kinnisasjale. Sissenõude saab pöörata kinnisasjale ainult täitemenetluses. Sundvalitsemine on täitemenetluses üheks kinnisasjale sissenõude pööramise viisiks, mida kohus ei saa ilma täitemenetluse alustamise ja läbiviimiseta rakendada.

§ 162

ja sellele järgnevad sätted viitavad, et täitemenetlus on eelduseks sundvalitsemise määramiseks. Nii tuleneb

§ 162

lg-st 1, et pärast arestimist saab kohus määrata kinnisasja sundvalitsemisele ja nimetab valitseja kohtutäituri, sissenõudja või võlgniku avalduse alusel. Aruandekohustus on kohtutäituri ees (

§ 169

lg 2) ja sundvalitsemise lõpetamise üle otsustab kohtutäitur (

§ 173lg 1).

Kõiki neid sätteid ei saa hakata kohaldama täitemenetluse väliselt. 25. Maakohus viitas määruse põhjendustes ka

§ 164

lg-le 1 ja leidis, et kuivõrd kohus on tsiviilasjas nr 2-17-10074 rahuldanud kinnisasjale keelumärke seadmise taotluse, siis sellega on kinnistusraamat n.ö lukustatud ning ilma keelumärke tühistamiseta/kustutamiseta ei saa kinnistusraamatus teha ühtegi toimingut, k.a

§ 164lg-s 1 nimetatud toimingut.

Selles osas maakohus eksis ringkonnakohtu hinnangul. Isegi kui registris on käsutamise keelumärge, siis kehtib see vaid võlgniku käsutustele, mitte kohtumääruse alusel sissekantavate seaduses lubatud märkuste suhtes. Seega tuleb eeltoodud põhjendus maakohtu määrusest välja jätta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
3. Puudutatud isik I esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on puudutatud isik I kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid 1700 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 7 tunni töö eest tunnitasuga 170 eurot (käibemaksuta). Õigusabi seisnes maakohtu määrusega tutvumises (1 tund) määruskaebuse analüüsimises (6 tundi), puudutatud isiku II esitatud seisukoha analüüsimises (0,5 tundi) ning nõupidamises kliendiga ja seisukoha koostamises (2,5 tundi).
4. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
5. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on puudutatud isiku I esindaja koostanud seisukoha määruskaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu määruse ja määruskaebusega ning eeldatavalt suhtlema kliendiga. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku I lepingulise 5 2-20-15427 esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahtu arvestades mõnevõrra ülepaisutatud. Maakohtu määruse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu sellega tutvumiseks 0,5 tundi. Määruskaebuse analüüsimise ajakulu ei ole ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku I lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja kogemust arvestades põhjendatud 6 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub, et avaldaja määruskaebus on mahukas, kuid seda peamiselt arvukate viidete tõttu erialasele kirjandusele ja kohtupraktikale. Pool määruskaebuse mahust keskendub TsMS § 371 lg 2 puudutavale kohtupraktikale, mis eeldatavasti ei vaja kogenud vandeadvokaadilt igakordset põhjalikku analüüsimist. Samas tuleb nõustuda puudutatud isiku I seisukohaga, et vastaspoole esitatud menetlusdokumendi mahust paratamatult sõltub sellega tutvumise aeg, mistõttu tuleb suuremahuliste menetlusdokumentide koostamisel ja esitamisel arvestada, et vastaspoolel on samuti selle võrra suurem töömaht. Eeltoodu tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks määruskaebusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks 4 tundi. Puudutatud isiku II esitatud seisukoha analüüsimise, kliendiga nõupidamise ning määruskaebusele seisukoha koostamise ajakulu on kooskõlas menetlusdokumentide mahu ja sisuga ning põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses. Eeltoodu tõttu ei ole praegusel juhul ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik puudutatud isiku I lepingulise esindaja ajakulu määruskaebemenetluses suuremas mahus kui 7,5 tundi.
6. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kolleegium peab puudutatud isiku I vandeadvokaadist esindaja tunnitasu mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks.
7. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikule I hüvitamisele menetluskulu 1275 eurot (7,5 x 170). Puudutatud isik I on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6