lg 4 alusel pikendada Tartu Maakohtu 25.06.2020 kohtuotsusega Elmar Noolele määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra s.o kuni 25.06.2022. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 25.06.2020 otsusega tunnistati Elmar Nool süüdi
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud.
– 02.01.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja E. Noolele mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 28 päeva vangistust.
Ülejäänud mõistetavat karistust, s.o 9 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. Nool ei pane 1 aasta 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.
Noolt koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.06.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 11.07.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus pikendada tuleb süüdimõistetu katseaega. tuleb jätta rahuldamata, kuid Kriminaalhooldusametnik heidab E. Noolele ette registreerimiskohustuse rikkumist 22.03.2021. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtetest (tl 6, 22) ja registreerimislehest (tl 5) nähtub, et E. Nool 22.03.2021 registreerimisele ei ilmunud ning ei teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjustest. E.Nool käis kriminaalhooldusametniku ukse taga 23.03.2021, kuid kuna ametnik oli sel päeval tööl Põlva esinduses, siis ei saanud teda kätte. Kolleegide teate peale helistas ametnik hooldusalusele ise. E. Noole väitel oli haige, kuid ei saanud helistada, sest oli telefoninumbri ära kaotanud. 1.04.2021 kirjutas E. Nool seletuse (tl 7), mille kohaselt ei ilmunud ta 22.03.2021 registreerimisele, kuna oli haige ja ei saanud helistada, sest oli telefoni ära kaotanud. E. Noole kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta täpselt ei mäleta, mille tõttu 22.03.2021 registreerimas ei käinud. Võis olla nii, nagu kriminaalhooldusametnikule antud seletuses. Seega süüdimõistetu ka kohtuistungil sisuliselt kinnitas, et registreerima ilmumist takistas 22.03.2021 tema tervislik seisund. Süüdimõistetu väitel sel päeval ta arsti juures ei käinud. 2
§-s 75 lg 1 p 2 sätestatud registreerimiskohustust. Ettekande kohaselt on E. Nool registreerimiskohustust rikkunud ka 4.09.2020 ja 23.10.2020 (mis on tõendamist leidnud registreerimislehe, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtete, kodukülastuse lehtede ja süüdimõistetu kirjaliku seletusega). Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik E.Noolt kirjalikult hoiatanud 7.09.2020 (4.09.2020 rikkumise eest, tl 14) ja 26.10.2020 (23.10.2020 rikkumise eest, tl 18). Seega ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et E. Noolel on katseajal esinenud korduvalt registreerimiskohustuse rikkumisi. Ettekandes on viidatud ja ka registreerimislehest nähtub, et E. Nool ei ilmunud registreerimisele ka 19.10.2020 ning ei teavitanud ametnikku ilmumata jätmise põhjustest. Selle eest ei ole kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut hoiatanud. Seda juhtumit pole erakorralises ettekandes süüdimõistetule rikkumisena ette heidetud, mistõttu ei tee seda ka kohus. Kriminaalhooldusametnik heidab E. Noolele ette esmahindamisele ilmumata jätmist 17.03.
Süüdimõistetu on kriminaalhoolduse käigus selgitanud oma erinevaid rikkumisi muuhulgas telefoni/telefoninumbri puudumisega. Kohtuistungil süüdimõistetu selgitas, et telefon on tal küll alati olemas olnud, kuid puudub raha kõneaja ostmiseks. Kohus ei pea arvestatavaks süüdimõistetu väidet, et tal puudub võimalus kriminaalhooldusametnikuga või haiglaga suhelda telefoni või kõneaja puudumise tõttu. Kriminaalhooldusega kaasneb muuhulgas kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile (
lg 1 p 3) ning selleks peab süüdimõistetu olema ametnikule kättesaadav muuhulgas ka telefonitsi. Ka lasub süüdimõistetul kohustus teavitada ametnikku, kui mõne kohustuse täitmist peaks takistama mõni mõjuv põhjus. Töötava telefoni ja telefoninumbri olemasolu eest peab hea seisma kriminaalhooldusalune ise. E. Noolt iseloomustab positiivselt, et ta ei ole ettekande kohaselt katseajal toime pannud uusi süütegusid ning on täitnud teisi käitumiskontrolli nõudeid. Sotsiaalprogrammi toimumist ettekande kohaselt veel aset leidnud ei ole. Sama kinnitas kriminaalhooldusametnik ka kohtuistungil. Kriminaalhooldusametniku väitel on E.Noole sotsiaalprogrammis osalemist takistanud vene keelt valdava programmi läbiviija puudumine. Seega pole sotsiaalprogrammis mitteosalemine olnud tingitud süüdimõistetust. E. Noolele on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kontrollnõuded ja -kohustused. E. Nool neid tingimusi ei ole täitnud. E. Nool on katseaja kestel rikkunud kokku neljal korral registreerimiskohustust ning ei pöördunud eelnevalt kokkulepitud ajal sõltuvusravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamisele. Süüdimõistetu jätkas rikkumiste toimepanemist ka peale seda, kui kriminaalhooldusametnik oli E. Noolt rikkumiste eest kahel korral hoiatanud. Korduvate rikkumiste toimepanemine annab iseenesest alust tõsiselt kaaluda E. Noolele mõistetud tingimisi vangistuse täitmisele pööramist. Küll aga esineb ka E. Noolt positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, millest kõige olulisem on katseajal uute süütegude toimepanemisest hoidumine. Seega kriminaalhoolduse peamine eesmärk on seni täidetud s.o mõjutada hooldusalust püsima õiguskuulekal teel. Samuti ei ole E. Nool peale registreerimiskohustuse ja programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusel osalemise kohustuse rikkumise pannud toime teisi käitumiskontrolli nõuete rikkumisi. Kaaludes omavahel positiivseid asjaolusid ja toimepandud rikkumiste raskust, rikuks karistuse täitmisele pööramine kohtu arvates ülemäärasuse keeldu – rikkumistele tuleb reageerida proportsionaalsete meetmetega. Kuna tegemist on korduvate rikkumistega, ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks jätta meetmed üldse kohaldamata. E.Noolt on karistatud alkoholijoobes toimepandud kuriteo eest. Vähemalt osaliselt ( 2020 sügisel aset leidnud rikkumiste puhul) on E. Noole rikkumised tingitud alkoholi tarvitamisest. Erakorralises ettekandes on viidatud asjaolule ( mida ei eitanud kohtuistungil ka süüdimõistetu ise), et 2020 septembris põhjendas süüdimõistetu registreerimiskohustuse rikkumist vähemalt kahel korral alkoholi tarvitamisega. Eeltoodu annaks kohtule alust kaaluda süüdimõistetule alkoholi tarvitamise keelu panekut. Samas teeb sellise kohustuse määramise otstarbekuse kaheldavaks asjaolu, et erakorralise ettekande esitamise aluseks olevad rikkumised pole seotud alkoholi tarvitamisega. Pigem on need tingitud süüdimõistetu kohusetundetust suhtumisest oma kohustuste täitmisse. Et alkoholi 4
Olgu lisatud, et kui E. Nool jätkuvalt rikub registreerimiskohustust või teisi talle kohtuotsusega pandud kohustusi, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida E. Noolele mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Kohus selgitab süüdimõistetule, et edaspidi võidakse lugeda rikkumisteks ka olukorrad, mil süüdimõistetu jätkuva lohakuse tõttu (töötava telefoni ja/või telefoninumbri puudumine, nende pidev kaotamine vms) ei saa kriminaalhooldusametnik temaga ühendust või on häiritud teiste kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine. Kriminaalhooldusalusega peab olema võimalik telefoni teel suhtlemine ning E. Nool peab tagama töötava telefoni olemasolu igal ajahetkel. Käesoleval ajal ei ole kriminaalhoolduse läbiviimine mõeldav sidevahendite puudumise või nende mittetöötamise tingimustes. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.