← Eesti

2-20-5520/31

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5520 Tsi

) § 7, põhiseaduse § 32 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 52

(1)lg 1 p 3 alusel tühine. Kostja vastuväited 2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja rikkus kostja põhikirjas ettenähtud kohustusi ja seadis ohtu ühistu liikmete turvalisuse ja vara. Hageja andis tema kasutuses oleva boksi Bolt’i töötajate kasutada, kes kasutasid seda elamiseks, suitsetasid, põletasid küünlaid ja häirisid öörahu. Radiaatorite ja puhurite kasutamise tõttu suurenesid kostja kulud. Lõhuti üks peaukse lukk, mille parandamise kulu jäi kostja kanda. 12.02.2020 koosoleku teade avaldati tavapäraselt seltsi hoiubokside peaukse juures, mis on kooskõlas mittetulundusühingute seadusega (MTÜS).

kostja suhtes ei kohaldu. Väljaarvamise arutamise kavast pidi hageja teadlik olema, kuna kostja juhatus oli probleeme hagejaga korduvalt arutanud. Üldkoosoleku korraldus ei saanud rikkuda hageja õigusi, kuna põhikirjast tulenevalt ei olnud hagejal tema liikmesuse lõpetamise otsustamisel hääleõigust. Esimese astme kohtu lahend 3. Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt arvestab kostja oma tegevuse järjepidevust alates 23.06.1978 ja on omandanud juriidilise isiku staatuse registreerimisega enne

jõustumist (enne 01.01.2005). Põhikirja p 2 kohaselt on kostja eesmärgiks Keldrimäe 3 Tallinn asuvate bokside majandamine oma liikmete huvides (dtl 44). Seega on kostja

§ 20

lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik.

-s reguleerimata juhtudel tuleb kohaldada tulundusühistuseaduse (TÜS) sätteid (

§ 1lg 2).

Osas, milles sellise isiku põhikiri on vastuolus

või TÜS sätetega, kohaldatakse seaduses sätestatut (

§ 20lg st 9). Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) kostja suhtes ei kohaldu. Samad õiguslikud 2

(5)järeldused on tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsustega kostja vastu esitatud hagi lahendamisel tsiviilasjas 2-15-7256. 4. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda

ei reguleeri.

§ 1

lg 2 alusel kuulub selles osa kohaldamisele TÜS § 41 lg 1, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuli saata hagejale kirjalikult. Puudub vaidlus, et seda ei tehtud. Koosoleku teate riputamine seinale eelnimetatud nõuetele ei vasta. Nõuetele ei vasta ka koosolekust teatamine telefoni teel, mistõttu kostja paljasõnaline faktiväide sellise teavituse tegemise kohta ei omaks käesolevas asjas tähendust isegi siis, kui see vastaks tegelikkusele. 5.

välistab liikme väljaarvamise (§ 7). Oma kohustusi korduvalt rikkunud liikmelt võidakse nõuda liikmesuse võõrandamist (§ 12 lg 1). Üldkoosolekul puudus seega käesoleval juhul pädevus vaidlusaluse otsustuse tegemiseks. Märkimist väärib ka see, et kostja põhikirja p 11 järgi arvatakse liige välja õigusaktidega sätestatud juhtudel. Pole teada, millisest õigusnormist on üldkoosolek oma pädevuse käesoleval juhul tuletanud. Väljaspool organi pädevust tehtud otsus on tühine vastavalt TsÜS § 38 lg

  2. TÜS § 41 lg 2 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata ära koosoleku päevakord. Vaidlusalune otsus on tehtud üldkoosoleku päevakorrapunkti all, mis koosoleku kutses oli sõnastatud „
  3. Jooksvad küsimused. 4.1 Probleemid bokside rendile andmisega“. Selliselt sõnastatud teabe alusel ei saanud mõistlikule isikule olla selge, et päevakorras on liikme väljaarvamise lahendamine. Tähendust ei oma kostja väide, et hagejal puudus tema väljaarvamise otsustamisel hääleõigus. Liikmesuse lõpetamise arutamisel oma seisukohtade esitamisega võiks isik mõjutada teda puudutava hääletamise tulemusi sõltumata otsuse tegemisel hääle andmise õigusest. Käesoleval juhul oli see takistatud koosoleku toimumisest teavitamise nõuete rikkumise tõttu.
  4. Koosolekust teavitamine vastanud käesoleval juhul ka MTÜS -des 20 ja 20

(1)sätestatule, mistõttu vaidlusalune otsus oleks tühine ka selle seaduse kohaldumisel (MTÜS § 24
(1)). Nagu eespool selgitatud, MTÜS käesoleval juhul aga ei kohaldu. Apellatsioonkaebus 8.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, lähtudes asja lahendamisel

ja TÜS sätetest. Kostja on seisukohal, et vaidluse lahendamisel oleks pidanud kohaldama MTÜS sätteid. Hageja rikkus oluliselt põhikirjas ette nähtud liikme kohustusi ning seadis korduvalt ohtu ühistu liikmete turvalisuse ja vara. Kuna kohus ei kohaldanud MTÜS sätteid, tuvastas ta ebaõigesti, et üldkoosoleku kokkukutsumise ei järgitud seaduse nõudeid. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et mõistlikule isikule ei saanud olla kutsest arusaadav, et hakatakse arutama liikme väljaarvamise küsimust. Üldkoosolekul toimunud hääletus ei saa rikkuda hageja õigusi, sest isegi, kui hageja oleks üldkoosolekul osalenud, poleks ta saanud enda liikmesuse lõpetamise üle toimuval hääletusel osaleda. Lisaks ei oleks hageja koosolekul osalemine hääletustulemust muutnud, sest otsuse vastuvõtmise poolt hääletas enam kui pool seltsi olemasolevatest liikmetest ning peaaegu kõik kohalolnud liikmed, st 28 liiget 30-st. 3

(5)Vastus apellatsioonkaebusele 9.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.Maakohus leidis õigesti, et kostja suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme (

ja TÜS). Maakohus on piisavalt põhjendanud materiaalõiguse kohaldamise valikut. 12.Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kostja rikkus 12.02.5520 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TÜS § 41 lg 1 kohaselt juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele. Teade saadetakse liikmete nimekirja kantud aadressil. Kui ühistu teab või peab teadma, et liikme aadress erineb liikmete nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Vaidlus puudub, et selliselt hagejale kutset koosolekule saadetud ei ole ning seega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. 13.TÜS § 41 lg 2 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb teates näidata kavandatud muudatuste olemus. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus põhjendatult, et päevakorrapunktide hulgas puudus üldkoosolekule vaidlustatud otsuse arutamisele andmine. Ringkonnakohus osutab, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ka siis, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimuse üle, mida päevakorras ei olnud märgitud. Seega leidis maakohus õigesti, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus on tühine, sest TÜS § 42 järgi, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. 14. Käesolevast asjast ei nähtu, et liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti oleksid vaidlustatud otsuse heaks kiitnud. Uue päevakorrapunkti lisamiseks ei ole võimalik tugineda ka TÜS 401 lg-le 5, mille järgi küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik ühistu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle 2/3 ühistu liikmetest, sest üldkoosolekul ei osalenud üle 2/3 liikmetest. Kostja väljendas, et ühistu liikmeid on 48, koosolekul osales 30 liiget, kellest veel lisaks 2 hääletasid vaidlustatud otsuse vastu. 15. Ringkonnakohus toob esile ka selle, et põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kui maakohus oleks kohaldanud MTÜS sätteid tulnuks hagi jätta rahuldamata. Maakohus on otsuse p-s 11 esile toonud, et ka MTÜS alusel asja lahendades tulnuks hagi rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, sest päevakorrapunkti 4

(5)puudumine üldkoosoleku kokkukutsumise teates, kuid mille suhtes koosolek otsuse siiski vastu võttis, tooks ka sel juhul kaasa vaidlustatud otsuse tühisuse. Menetluskulude jaotus 16.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasu lepingulisele esindajale 680,40 eurot , millele lisandub esindaja osalemine kohtustungil. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja teenuse tunnitasu 126 eurot, millele lisandub käibemaks on kehtivat kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega. Hageja lepingulise esindaja ajakulu teenuse osutamisel on järgmine 3,5 tundi apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs ja vastuse koostamine, istungiks ettevalmistamine 1 tund ja istungi aeg vastavalt koostatud protokollile 40 minutit. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on põhjendatud menetluskulude suuruseks, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 4,5 tundi, sh üks tund istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemise eest kokku. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel välja mõista ka viivis. /allkirjastatud digitaalselt/ Jõustus Riigikohtu 25.05.2021 otsuses toodud muudatusega RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 220-5520 muutmata, täiendades ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. 2. Jätta KELDRIMÄE 3 rahuldamata. HOIUBOKSIDE SELTSI kassatsioonkaebus 3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI kanda. 4. Mõista välja KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSILT XX kasuks kassatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks 378 eurot. 5. Kohustada KELDRIMÄE 3 HOIUBOKSIDE SELTSI tasuma väljamõistetud menetluskuludelt XX-le võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 6. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvata riigituludesse. 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.