„Erametsanduse toetuse andmise alused, toetuse kohta esitatavad nõuded, taotluse toetamise ja taotluse menetlemise kord, taotluste hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (määrus nr 10) § 3 lg-ga 51 kaebajale kuuluva Kuretaguse kinnistu kohta maaparandustööde taotluse. 8.2 12.11.2020 kirjas tegi vastustaja kaebajale ettepaneku
rikkumiseks, st liita kaebaja ja Abistava Metsaühistu taotlused üheks taotluseks või loobuda ühest taotlusest.
lg 2 tingimused ei luba pärast taotluse esitamist suurendada taotluse summat, lisada või asendada objekti teise objektiga. Vastustaja tegi oma 12.11.2010 kirjas ettepaneku, et kahest taotlejast üks loobub esitatud taotlusest ja teine taotleja esitab oma taotluse asemel vastustajale novembris 2020 uue taotluse, mille taotluse objekt ja summa on oluliselt suurendatud. Taotluse esitamise tähtaeg oli 02.09.2020. Sellise skeemi kasutamine oleks põhjustanud kas mõlema taotluse rahuldamata jätmise või hiljem toetuse tagasinõudmise. 8.3 Vastustaja ei ole lähtunud
lg-st 51, mis näeb metsamaaparandustööde taotluste kohta ette võimaluse, mis lubab taotlejal esitada läbi metsaühistute täiendavad metsamaaparandustööde taotlused. Erandina lõikest 5 võib metsamaaparandustööde toetust taotlev erametsaomanik olla samaaegselt esindatud metsaühistu poolt esitatud metsamaaparandustööde toetuse taotluses tingimusel, et toetust ei taotleta sama kinnisasja piires tehtavateks töödeks. 8.4
lg 5 ei luba ühte taotlusvooru esitada ühel taotlejal mitut metsamaaparandustööde taotlust. Seega on vastustaja viide nimetatud sättele eksitav ja vale.
lg 1 p 1 tähenduses on metsamaaparandustoetuse puhul investeeringuobjektiks kinnistu, mitte metsaeraldis või maaparandussüsteem. Maaparandussüsteem ei saa olla investeeringu objektiks, sest maaparandussüsteemid läbivad tavaliselt mitmeid erinevatele omanikele kuuluvaid kinnistuid. Sellisest vastustaja loogikast lähtuvalt oleks metsamaaparandussüsteemi toetust võimalik saada ainult ühel kinnistu omanikul kogu maaparandussüsteemi kohta.
kohaselt saab toetust taotleda ainult oma kinnistu kohta, mitte kogu maaparandussüsteemile. Selline lähenemine on ka vastuolus vastustaja poolt varem rakendatud praktikaga. 8.5 Maaparandussüsteeme saab liita ja jagada vaid Põllumajandusamet. Kaebajal vastav võimalus puudub. Maaparandussüsteemi jagamist ei ole toimunud. Asjaolul, et mõlemad kinnistud kuuluvad kaebajale ei ole tähtsust. Vaidlusalune maaparandussüsteem on kasutusele võetud 1970.aastal. Vastustaja seisukoht 9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 9.1 Kahe erineva taotluse esitamine ei täida määruses nr 10 sätestatud erandi kohaldamise eesmärki. Ühes taotlusvoorus ei saa erametsaomanik esitada kahte taotlust. Nii kaebaja taotluses kui ka Abistava Metsaühistu taotluses on taotletud metsamaaparandustööde tegemist kaebajale kuuluvatel kinnistutel. Seega on tegemist metsaomanikuga, kes on samas taotlusvoorus esitanud 2
lg 2 kohaselt võib metsaühistu esitada oma liikmete nimel taotluse ja taotleda toetust. Metsaühistut ei saa käsitleda metsaomanikuna
ja metsaseaduse § 10 lg 4 tähenduses, sest tema ei ole oma metsamaale toetust taotlenud. Isegi kui metsaühistu teeb taotluses näidatud tööd ja toetust makstakse metsaühistule, on kasusaajaks metsaomanik, mitte ühistu. 9.2 Abistava Metsaühistu taotlusele lisatud metsaparandustoimingute eest on tasunud kaebaja, mitte metsaühistu, taotlusele on lisatud kaebaja nimele Põllumajandusameti poolt esitatud vastuskiri 18.06.2020, kus kinnitatakse, et Linnumänniku ja Kuretaguse kinnistud kuuluvad ühtsesse maaparandussüsteemi. Taotlusele on alla kirjutanud kaebaja. Seega on tõendatud, et üksnes formaalselt on tegemist erinevate taotlustega. Kuna kaebaja ei soovinud eelistada enda nimel esitatud taotlust, siis jättis vastustaja viimasena esitatud taotluse menetlusse, st menetlusse jäi kaebaja kinnistut sisaldava Abistava Metsaühistu taotlus. Nimetatud taotlus on rahuldatud 03.12.2020 otsusega summas 3410,50 eurot. 9.3 Kaebaja kinnistud asuvad ühel ja samal Linnumänniku maaparandussüsteemil. Nendele kahele kinnistule eraldi toetuse taotlemine ei ole kooskõlas
lg 1 p 1 ja § 3 lg 5 nõuetega, mille kohaselt ei saa taotleda üks metsaomanik sama kulu hüvitamiseks sama tegevuse või investeeringuobjekti jaoks toetust. Kaebaja lõi kahe taotluse esitamisega kunstlikult olukorra ainult temale kuuluvale kahele kinnistule toetuse taotlemisega ja ühe tervikliku maaparandussüsteemi jagamise teel kahe taotluse vahel. 9.4
Norm kuulub rakendamisele vaid juhul, kui metsaomanikul on erinevates maaparandussüsteemides asuvad kinnistud, mis vajavad metsaparandustööde tegemist. Säte on ellu kutsutud 20.07.2015 aastal ning sellest ajast saadik pole mitte ükski taotleja olukorda kaebajaga sarnaselt tõlgendanud. Alates 22.01.2021 kehtib § 3 lg 51 muudetud sõnastuses. 9.5 Seega tuleb kaebaja ja Abistav Metsaühistu poolt esitatud taotlusi käsitleda samasse metsamaaparanduse toetuse taotlusvooru esitatud taotlustena, kus taotlused on esitanud sama taotleja, sama tegevuse/objekti eest ja samale maaparandussüsteemile. Seega tekitas kaebaja kunstlikult eelise kõigi teiste taotlejate ees, soovides saada toetust kahe taotluse alusel, mis oleks toonud kaasa kahe taotluse rahastamise kahe rahastamismäära ulatuses. Kaebaja on tükeldanud maaparandussüsteemi ja soovib toetust nn kinnistu põhiselt, mitte süsteemi kordategemiseks. 9.6
tähenduses saab erametsandustoetuse puhul toetuse taotleja ja saaja olla vaid üks ja sama isik, st isik kes esitab taotluse ja kellele makstakse toetusraha. Sama on ka metsaühistute puhul, kuid väikese erandiga –
lg 2 sätestab, et ühistu võib taotleda ja saada toetust erametsaomanikest ühistu liikmete omandis oleva metsamaa jaoks, ehk metsaühistu tegutseb oma liikmete nimel. Säte ei muuda ühistu liikmeid taotlejateks või toetuse saajateks ega loo õigussuhteid vastustaja ja metsaühistu liikmete vahel
järgi. Siiski leiab vastustaja, et kaebaja ja kolmanda isiku arutelu toetuse taotleja ja saaja osas viib vaidluse esemest kõrvale. Kaebaja ja Abistav Metsaühistu on kaks taotlejat, kellel on õigus taotlus esitada, kuid toetuse saamisel peavad olema ka toetuse taotlemise ja saamise tingimused. Nii kaebaja kui ka Abistav Metsaühistu võisid esitada ühe taotluse, kuid metsaomanik ei saa ühes taotlusvoorus esitada taotlusi nii metsaühistu kui ka enda nimel samaaegselt. Toetuse kasutajaks on ka olukorras, kus taotluse esitab metsaühistu, ikkagi metsaomanik, mitte ühistu. Kaebajale kuuluvad kinnistud moodustavad ühe maaparandussüsteemi, mistõttu võis ta esitada vaid ühe metsamaaparandustööde toetuse taotluse, kas enda nimel või ühistu liikmeks oleku kaudu. Sellesse ühte taotlusesse sai esitada mõlemal kinnistul tehtavad tööd, kuna tegemist on ühe maaparandussüsteemiga. Kolmanda isiku seisukoht 10. Kolmas isik leiab, et vastustaja on olnud alati seisukohal et erametsaomanik, kes osaleb metsandustoetuste taotluses läbi metsaühistu ei ole toetuse taotleja ega saaja. Vastustaja on sellisel juhul lugenud metsandustoetuse taotlejaks ja toetuse saajaks metsaühistu. Samuti on vastustaja 3
lg 1 p 1 ja § 3 lg 5 nõuetega, mille kohaselt ei saa taotleda üks metsaomanik sama kulu hüvitamiseks sama tegevuse või investeeringuobjekti jaoks toetust. Kaebaja on loonud kahe taotluse esitamisega kunstlikult olukorra ainult temale kuuluvale kahele kinnistule toetuse taotlemisega. 14. Kuivõrd kaebaja esitas taotluse toetuse saamiseks 02.09.2020, siis kuulub asjas kohaldamisele määrus nr 10 redaktsioonis, mis kehtis enne 21.01.2021. a. 15.
lg 1 kohaselt võib toetust taotleda ja saada olenevalt toetuse liigist metsaseaduse § 10 lõike 5 tähenduses metsaühistu või füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomanik tema omandis oleva metsamaa jaoks. Metsaseaduse § 10 lõike 2 kohaselt võib toetust saada erametsaomanik, metsaühistu või konsulent, sealhulgas eelistatakse toetuse saajana väiksema metsaomandiga erametsaomanikku. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on erametsaomanik füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, lõike 5 kohaselt on metsaühistu käesoleva seaduse tähenduses mittetulundusühing või tulundusühistu, mille põhikirjaline tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa. 16. Eelnevast järelduvalt ei käsitleta metsaühistut
ja metsaseaduse tähenduses küll metsaomanikuna, kuid ometigi on tegemist isikuga, kes võib olla nii taotluse taotlejaks kui ka saajaks. Samas sätestab
lg 2, et ühistu võib taotleda ja saada toetust erametsaomanikest ühistu liikmete omandis oleva metsamaa jaoks, ehk metsaühistu tegutseb oma liikmete nimel. Nimetatud säte ei muuda ühistu liikmeid taotlejateks ega toetuse saajateks, kuid välja makstud toetuse alusel on kasu saajateks ikkagi metsaomanikud, kelle huvides taotlus esitatakse ja kelle huvides saadud toetust ka kasutatakse. Sellest tulenevalt saavad
mõttes olla nii toetuse saajateks kui ja taotlejateks nii metsaühistu kui ka füüsiline või juriidiline isik. Seega, nagu vastustaja ning kaebaja on märkinud, siis on kaebaja ning Abistava Metsaühistu poolt esitatud taotlused esitatud kahe erineva taotleja poolt. Nimetatu ei ole praegusel juhul aga määrava tähendusega, kuivõrd toetuse saamiseks peavad olema täidetud ka ülejäänud määruses nr 10 sätestatud toetuse saamise tingimused. 17.
lg 5 kohaselt saab taotleja ühes taotlusvoorus esitada ühe toetuse liigi kohta ühe taotluse. Kui erametsaomanik on esitanud mitu taotlust või on esindatud mitmes taotluses, võetakse menetlemisele ajaliselt kõige hiljem esitatud taotlus ning varasemad jäetakse läbi vaatamata. Seega võis ühe taotluse esitada nii kaebaja kui ka Abistav Metsaühistu, kuid sama isik ei saa samas taotlusvoorus esitada taotlust toetuse saamiseks samaaegselt nii metsaühistu kaudu kui ka enda nimel. Kuivõrd
lg 4, mis sätestab, et metsamaaparandustööde toetuse määr on kuni 10 000 eurot erametsaomaniku või metsaühistu liikme, kelle metsamaal töid teostatakse, kohta. Seega, kui kaebaja käsitlus oleks õige, siis saaks üks ja sama isik ühes taotlusvoorus ühe investeerimisobjekti kohta näiteks 20 000 eurot toetust, ehkki § 3 lg 5 kohaselt oleks tal õigus saada toetust maksimaalselt 10 000 eurot. Seega ei muuda asjaolu, et nii kaebaja kui ka Abistav Metsaühistu esitasid kahe kaebajale kuuluva, kuid ühte maaparandussüsteemi kuuluva kinnistu suhtes kaks erinevat taotlust neid mõlemaid toetuse saamise subjektideks, kuivõrd
lg 5 kohaselt on tegemist sama taotleja poolt esitatud mitme taotlusega ning taotleja on esindatud mitmes taotluses (metsaühistu nimel esitatud taotluses ning enda nimel esitatud taotluses). 18. Nimetatud seisukohta ei muuda ka metsamaaparandustööde toetuse taotluse menetlemise osas määruses nr 10 sätestatud erinormid.
lg 1 kohaselt on metsamaaparandustööde toetuse andmise eesmärk metsamaa veerežiimi ja metsamaale juurdepääsu tingimuste ning metsa majandusliku kasutamise parandamine, lg 5 sätestab, et metsamaaparandustööde toetust on võimalik taotleda üksnes maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemil või selle osal tehtavaks tööks.
lg 51 sätestab, et erandina lõikest 5 võib metsamaaparandustööde toetust taotlev erametsaomanik olla samaaegselt esindatud metsaühistu metsamaaparandustööde toetuse taotluses tingimusel, et toetust ei taotleta sama kinnisasja piires tehtavateks töödeks. Seega jääb sätte sõnastusest esmalt tõepoolest mulje, justkui oleks taotlejal maaparandussüsteemi toetuse taotluse puhul õigus esitada taotlus nii eraisikuna kui ka metsaühistu kaudu tingimusel, et tegemist ei ole sama kinnisasja piires tehtavate töödega. Nii see aga ei ole.
seletuskiri (https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/02/maarus10_seletuskiri.pdf) on selgitatud, et „Erand kehtib vaid metsamaaparandustööde toetuse korral, ainult siis on erametsaomanikul võimalus esitada taotlus ise ning olla samal ajal esindatud ka metsaühistu(te) metsamaaparandustööde taotlus(t)es. Maaparandussüsteemid läbivad paljusid kinnistuid ning neid tuleb hooldada tervikuna, seepärast ei täida piirang „ühes voorus üks taotlus erametsaomaniku kohta“ metsamaaparandustööde toetuse tegelikku eesmärki, vaid hoopis takistab oluliselt vajalike tööde tegemist. Metsamaaparandustööde tegemisel on oluline, et sellesse saaks haarata kompaktselt suuri alasid ja töö tulemused täidaksid eesmärki. Tööd on jäänud sageli tegemata, sest üks erametsaomanik on taotlenud toetust ka mõne teise maaparandussüsteemi jaoks. Eelkõige on probleem olnud metsaühistutega, kelle taotlused hõlmavad suuremaid alasid ja maaparandussüsteeme“. Kohus leiab, et analüüsides sätte sõnastust koosmõjus
seletuskirjas tooduga on sellest järeldatav, et sättes ei peeta silmas olukorda, kus isik esitab sama metsamaaparandussüsteemi osas taotluse nii erametsaomanikuna kui ka metsaühistu kaudu. Määruse nr § 13 lg 8 kohaselt on samale alale samaks tegevuseks võimalik saada toetust üks kord viie aasta jooksul. Seega ei saa erametsaomanik esitada taotlust sama maaparandussüsteemi toetuse saamiseks samaaegselt erametsaomanikuna ning metsaühistu kaudu, kuivõrd sellisel juhul oleks tegemist samale alale samaks tegevuseks kahel korral antava toetusega. Investeeringu objekt on maaparandussüsteem, mitte kinnistu. Olukorras, kus isikule kuuluvad kaks kinnisasja, mida läbib sama metsamaaparandussüsteem, ei ole tegemist olukorraga, kus metsamaaparandussüsteemi, kui terviku hooldamine oleks raskendatud põhjusel, et isik ei saa esitada mitut taotlust. Seega pole tegemist sättes silmas peetud olukorraga, kus ühel metsaomanikul on maad erinevates eesti piirkondades ning ta ei saa seetõttu esitada taotlust mõnes teises piirkonnas. Ka Keskkonnaministeerium on oma 28.01.2021 kirjas (vastusaja vastuse lisa 2) selgitanud, et „Muudatuse eesmärk oli, et ühel maaparandussüsteemil kasvava metsa omanik saaks nt läbi metsaühistu toetust taotleda ka teises piirkonnas asuva maaparandussüsteemi korrastamiseks, kuna maaparandussüsteemid läbivad paljusid kinnistuid ning neid tuleb hooldada tervikuna. Tööd on jäänud sageli tegemata, sest üks erametsaomanik on taotlenud toetust ka mõne 5
lg 51 ebaõnnestunud sõnastusele on seadusandja eesmärk tuletatav sätte sõnastusest koostoimes § 13 lg 8 sõnastusega ning
seletuskirjaga. Seadusandja tahtega on kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt kuulub
lg-s 51 sätestatud erand kohaldamisele vaid juhul, kui metsaomanikul on erinevates maaparandussüsteemides asuvad erinevad kinnistud, mis vajavad metsamaaparandustööde tegemist. Kohtu tõlgendust toetab ka asjaolu, et Keskkonnaministeerium on sätte sõnastust määruse viimaste muudatustega täpsustanud. Alates 22.01.2021 kehtib § 3 lg 51 uues sõnastuses ning näeb ette, et erandina lõikest 5 võib metsamaaparandustööde toetust taotlev erametsaomanik olla samaaegselt esindatud metsaühistu esitatud metsamaaparandustööde toetuse taotluses tingimusel, et toetust ei taotleta sama kinnisasja ja sama maaparandussüsteemi piires tehtavateks töödeks. Kohus nõustub, et ühes taotlusvoorus kahe taotluse esitamine ilma erandi tegelikku eesmärki arvesse võtmata on oma olemuselt ühe maaparandussüsteemi kunstlikult osadeks jagamine eesmärgiga saada enam toetust, kui taotlejal selleks tegelikult õigus oleks. 20. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et praegusel juhul tuli kaebaja ja Abistav Metsaühistu poolt esitatud taotlusi käsitleda samasse taotlusvooru
lg 5 mõistes sama taotleja poolt esitatud taotlustena, mille suhtes ei rakendu § 3 lg-s 51 sätestatud erisus. Kaebaja poolt on tekitatud kunstlikult eelis teiste taotlejate ees eesmärgiga saada toetust suuremas määras, kui tal selleks
järgi õigus on. Seda kinnitab asjaolu, et nii kaebaja kui ka Abistav Metsaühistu taotluse puhul on taotluse koostanud kaebaja ning kaebaja on ka tööde eest tasunud (vastustaja lisa 1).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.