lg 3 p 2 kohaselt piirneb parkimistsoon T2 järgmiste tänavate ja aladega: Rannamäe tee, Nunne tänav, Pikk tänav, Voorimehe tänav, Raekoja plats, Raekoja tänav, Vanaturu kael, Vana turg, Suur-Karja tänav, Väike-Karja tänav, Pärnu maantee, Viru väljak, Mere puiestee ja Rannamäe tee. Identne teave parkimistsooni T2 kohta on avaldatud vastustaja I kodulehel https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/kuidas-maksta/elaniku-maksusoodustus/ .
lg 2 kohaselt saavad maksusoodustust omavad elanikud, ametiasutused ja muud isikud õiguse parkida vastava parkimistsooni kõigil tänavatel ja aladel. Sama informatsioon on välja toodud vastustaja I kodulehel.
lg 1 kohaselt on parkimistsoonide T1 kuni T11 skeem esitatud määruse lisas 2 (tegelikult lisas 3) (kaebuse lisa 5). Nimetatud kaardilt ei ole samas võimalik välja lugeda, kus konkreetselt (mis aadressil, millise numbriga hoone juures vms) lõpeb parkimistsoon T2 ja algab parkimistsoon T1, muuhulgas, millisel Suur-Karja tänava lõigul on lubatud parkida parkimistsooni T2 raames aadressi täpsusega. Kaebaja on heauskselt, tuginedes oma parkimisloale ja vastustaja I kodulehel kättesaadavale parkimistsoonide loetelule, parkinud viimase viie aasta vältel (alates 15.02.2015) pidevalt oma sõidukit Suur-Karja tänaval, sh Suur-Karja tn 23 aadressil. Kogu selle aja jooksul ei ole talle 2 väljastatud selle eest ühtegi viivistasu otsust. Eluliselt ei ole usutav, arvestades vastustaja I parkimiskontrolöride tegevuse intensiivsust Tallinna linna tasulistel parkimisaladel ja eriti vanalinnas, et kogu selle viie aasta jooksul esimest korda kontrolliti kaebaja sõiduki parkimise õigust Suur-Karja 23 aadressil alles 12.10.2020. Sellest võib järeldada, et ka vastustajal I ja tema töötajatel puudub ühene seisukoht ja teave, kas parkimistsoonis T2 parkimisõigust omav isik tohib või ei tohi sellel aadressil oma parkimisloa alusel parkida ning kaebaja parkimise õiguspärasus või mitteõiguspärasus elanikusoodustusega sõltub konkreetse kontrolli läbi viiva vastustaja I töötaja suvast. 4.2. Määrus nr 30 ja selle lisa 2 on ebaselged ning osaliselt vastuolulised ja rikuvad potentsiaalselt Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 13 lg-st 2 tulenevat määratuse ehk õigusselguse põhimõtet.
tekst ja sellele lisatud kaart ei anna parkijale ühest selgust ega kindlust, kus ta tohib ja kus ta ei tohi parkida. Kohaliku võimu teostajal ei ole mõistlik ega õiglane eeldada, et parkija peab olenemata talle väljastatud parkimisloale märgitud tingimustest läbi viima iseseisva (õigusliku, liikluskorraldusliku) auditi, läbi töötama võimalikud asjasse puutvad õigusaktid ning nende pinnalt püüdma tõlgendades jõuda arusaamisele, kus ta tegelikult tohib ja ei tohi talle väljastatud loa alusel täiendava tasuta parkida. Selline teave peab inimestele olema nö puust ja punaseks tehtud parkimisloal ja parkimiskorraldaja kodulehel, et sõidukit parkiv inimene, kui ta soovib õiguskuulekalt käituda, teaks, kas vastavas kohas kehtib tema elaniku parkimissoodustus või tuleb parkimise eest tasuda. Vastasel korral peab inimene igakordselt lootma heale õnnele, kas tal õnnestus korrektselt tõlgendada kohaliku omavalitsuse õigusakte (antud juhul Määrust nr 30 ja selle lisaks olevat kaarti), positsioneerida ennast korrektselt kaardile ning lugeda korrektselt välja ka
lisaks olevalt kaardilt, kus tema parasjagu asub ja kus võiks alata või lõppeda asjakohane parkimistsoon aadressi täpsusega. Vastustaja II käskkirjaga ei ole samuti antud kaebajale tuleviku tarbeks arusaadavat juhist selles osas, kus kaebaja siis tohib parkida ja kus mitte ning millest kaebaja parkimisel lähtuma peaks. Vastustaja II viitab käskkirjas
lg-le 2, mille kohaselt elukohale vastavaks parkimistsooniks loetakse
lõike 3 punktides 1-11 nimetatud parkimistsooni, mis vastab elaniku rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Juhul kui tänav on kahe või enama parkimistsooni piiriks, on elaniku parkimistsooni määramise aluseks elaniku elukoha aadressiks oleva hoone paaris või paaritu number. Kaebajale jääb ebaselgeks
Kaebaja mõistab viidatud sätet selliselt, et parkimisloa väljastaja viib läbi asjaomase analüüsi, määrab elaniku maksusoodustusega parkimisloa mh vastavalt määruse § 11 lg-s 2 sätestatud põhimõtetele ning väljastatud parkimisluba juba väljendab üheselt seda, kus loa alusel on lubatud täiendavat tasu maksmata parkida (st parkimisloa omanikul puudub igakordselt vajadus parkimisel analüüsida määrust või kaardiandmeid, piisab, kui parkija on teadlik temale lubatud parkimistsoonist ja tsooni kuuluvatest tänavatest). Samas jääb ebaselgeks, kas vastustaja II ütleb, et sellise analüüsi peab läbi viima ikkagi parkija igakordselt enne parkimismanöövri lõpetamist? Sellisel juhul, kas Määrus nr 30 ütleb seda, et kaebaja parkimisluba annab õiguse parkida vaid parkimistsooni piirnevate tänavate paarisnumbriga aadressidel või ehk hoopis vastupidi? Kaebaja hinnangul
Üheselt arusaadavat juhist ei tulene ka
lisaks olevalt kaardilt. Kaart ei anna aadressi täpsusega teavet vastavasse parkimistsooni jäävate alade osas ning parkija peab sellele tuginedes ise suutma mõista ja oletada, kas konkreetne aadress jääb parkimistsooni sisse või sellest välja. 3 Kaebaja leiab, et elaniku maksusoodustusega parkimise tingimuste osas on vaja selgust, sest see mõjutab lisaks linna liikluskorraldusele tavaliste inimeste õigusi ja kohustusi. Kaebaja õiguskuuleka inimesena ei soovi igakordselt trahvi saamise hirmus parkides lootma jääda, kas tal õnnestus ka vastustaja I töötaja hinnangul nö õigesse kohta parkida. Seega on
sisu ja selle alusel antavate parkimistingimuste osas vaja õigusselgust, eriti arvestades, kui paljude inimeste igapäevaelu ja õigusi-kohustusi see määrus puudutab ning kui suurel määral võimaldab ebaselgus ametnike ja parkimiskontrolöride suva ning inimesele rahaliselt ebasoodsaid tagajärgi. Määrus nr 30, sh selle alusel antav parkimisluba ja vastustaja I kodulehel olev parkimisinfo peaksid parkimistsooni piiriks olevad tänavad ja neil parkimisõiguse määratlema kasvõi lõikude kaupa või ära tooma parkimisloal konkreetselt, et piirnevatel tänavatel tohib konkreetse loa alusel parkida, kas siis paaris või paaritu arvuga aadressidel. Seega tuleks parkimisloale märkida vähemalt tänavalõikude täpsusega, kus võib parkimisloa alusel parkida tsooniga piirnevatel tänavatel. Juhul aga, kui vastustaja II on seisukohal, et parkiv inimene peab igakordselt parkides läbi viima kaardiandmete ja
lg 2 analüüsi, tuleks selline asjaolu selgelt märkida parkimisloale ja kindlasti ka vastustaja I kodulehele, kust reaalses elus enamus parkijaid informatsiooni otsib (inimesed ei hakka sellises elulises situatsioonis nagu parkimine välja otsima ja analüüsima kohaliku omavalitsuse õigusakte). Selline lahendus ei kõrvaldaks samas õigusselguse põhimõtte rikkumist ehk olukorda, kus üksikisikul ei ole tegelikult õigusakti sõnastusest piisavalt selgelt võimalik haldusorganite käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada.
õigusselguse hindamisel tuleb lisaks arvestada, et selle adressaadid on tavalised inimesed, kes tahavad korrektselt ja õiguskuulekalt käituda, mitte (vähemalt valdavalt) kutsealase ettevalmistusega avalikud teenistujad või liiklusspetsialistid. 4.
Lisa 1 Skeem 1) olemas otsingufunktsiooniga kaart. Otsingufunktsioonis on võimalik sisestada aadress ning selle alusel tuvastada, millisesse parkimistsooni aadress kuulub. Avaldusele on lisatud väljavõte www.parkimine.ee koduleheküljelt (vastuse lisa 1), mille järgi on selgelt tuvastatav, et Suur-Karja tn 23 asub tsoonis T
lg 3 p 3 ja selle lisa 1 skeemi 1 „Tallinna avaliku tasulise parkimisala skeem Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas“ (skeem 1) kohaselt vanalinna tsoonis ning
lg 3 p 1 ja
lisa 3 „Parkimistsoonide T1 kuni T11 skeem“ (skeem 3) kohaselt asub Suur-Karja tn 23 parkimistsoonis T
lg 4 kohaselt järgmised tänavad ja tänavalõigud: Väike- Karja tn, Suur-Karja tänava lõik elamute nr 5, 3, 1 ja 2 juures, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe, Pikk tn lõik elamu 1 juures ja Nunne tn. Selline käsitlus vastab ka maksumääruse § 7 lg 3 p 1 ja p 2 toodud tänavate loetelule, mille kohaselt on parkimistsoonide T1 ja T2 piiritänavad Väike-Karja tn, Suur-Karja tn, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe tänav, Pikk tänav ja Nunne tänav. Parkimistsoonide T1 ja T2 vaheline piir, mis eristab parkimistsooni T1 parkimistsoonist T2 kulgeb mööda nimetatud tänavaid. Suur-Karja tänava lõik Väike-Karja tänava ja Vana turu 5 vahel on tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks.
Seega on Suur-Karja tänava lõik (majade nr 5, 3, 1 ja 2 juures) Väike-Karja tänava ja Vana turu vahel tsoonidega T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ning asub
Lisaks peab selgitama ka seda, et parkimistsooni T2 kuuluvad järgmised tänavad: VäikeKloostri tn, Suur-Kloostri tn, Gümnaasiumi tn, Kooli tn, Aida tn, Suurtüki tn lõik, Laboratooriumi tn, Lai tn, Tolli tn, Oleviste tn, Pagari tn, Vaimu tn, Hobusepea tn, Börsi käik, Kinga tn, Mündi tn, Saia- Kang, Pikk tn (alates elamust nr 1 kuni 73), Olevimägi tn, Sulevimägi tn, Pühavaimu tn, Kullasepa tn, Apteegi tn, Vene tn, Sauna tn, Viru tn, Katariina käik, Munga tn, Bremeni käik, Müürivahe tn lõik (alates elamust nr 24, 26 jne), Vall tn, Uus tn, Väike Rannavärav, Aia tn, Vana-Viru tn, Inseneri tn ja Kanuti tn. Lisaks kuuluvad parkimistsooni T2 parkimistsooniga T2 ja parkimistsooniga T1 piirnevad tänavad (piiritänavad) täies ulatuses
lg 4 alusel: Väike- Karja tn, Suur-Karja tänava lõik elamute nr 5, 3, 1 ja 2 juures, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe, Pikk tn elamu 1 juures ja Nunne tn. Parkimistsooni T2 kuuluvad ka parkimistsooni T2 ja T4 piiritänavad Pärnu mnt (Väike-Karja tn otsast kuni Viru Väljak), Viru väljak ja Mere pst, parkimistsooni T2 ja T5 piiritänav Rannamäe tee ja parkimistsooni T2 ja T11 piiritänav Rannamäe tee. Kuna kaebajale on antud maksusoodustus tsoonis T2, võib ta sõiduki parkida tasuta Suur-Karja tänava lõigul (Väike-Karja ja Vana turu vahel) elamute Suur-Karja 5, 3, 1 ja 2 juures, mis on kahe tsooni T1 ja T2 piirnevaks tänavaks, mitte aga tasuta parkida Suur-Karja tänav 23 juures, mis ei ole tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ja mis asub täies ulatuses tsoonis T
ja selle lisade tuvastamise kohta. põhiseadusega vastuolu Vastustaja on seisukohal, et Määrus nr 30 ja selle lisad on selged ning aru saadavad kasutajale.
tekst ja selle lisad võimaldavad parkijal piisava selgusega aru saada Tallinna avaliku tasulise parkimisala ja parkimistsoonide piiridest. Isik, kellele on antud elaniku parkimistasu maksusoodustus, ei pea eraldi tegema
ja selle lisade auditit, piisab, kui tutvutakse määruse ja selle lisadega, et tuvastada elukoha aadressile vastava parkimistsooni jäävad tänavad ja parkimistsooni piiritänavad. Elaniku parkimistasu maksusoodustus vormistatakse elektrooniliselt ning selles on toodud soodustuse saaja elukoht ja sellele vastav parkimistsoon. Vastustaja II möönab, et elaniku elektroonilises parkimistasu maksusoodustuses ei ole nimetatud eraldi elukoha vastava parkimistsooni jäävate teede ja tänavate nimed. Samas on maksusoodustuses selgelt nimetatud parkimistoon, kus elanik saab oma parkimissoodustust piiramatult kasutada. Vastustaja leiab, et elukoha aadressile vastava teede ja tänavate nimede loetelu puudumine maksusoodustuses ei muuda
ja selle lisasid põhiseaduse vastaseks, kuna Määrus nr 30 ise ei sätesta sellist nõuet. Ka on parkijal, kui maksusoodustuse kasutajal, võimalus tutvuda Määrusega nr 30 ja sellel lisadega. Ka on Tallinna linna ja AS Ühisteenused veebilehel piisavalt 6 informatsiooni parkimistingimuste kohta Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal vastavalt siis veebiaadressidel tallinn.ee ja parkimine.ee. Nõustuda ei saa seisukohaga, et parkija peab Määrust nr 30 igakordselt enne parkimist tõlgendama ja kindlasti ei ole parkija kohustus Määrust nr 30 tõlgendada, kuna Määrus nr 30 on õigusselge ning selle vaba tõlgendamine parkija poolt võib viia viivistasu otsuse määramiseni. Õiguse põhimõtete kohaselt on
tõlgendamise õigus selle andjal ning loomulikult kohtul. Antud Määrust nr 30 ei ole vaja tõlgenda, et aru saada sellega antud õigusest parkida elukohale vastavas parkimistsoonis. Küll vastab tõele, et parkijal, sh elaniku maksusoodustust omaval parkijal on hoolsuskohustus parkida sõiduk oma elukohale vastavas parkimistsoonis ning enne parkimise alustamist vajalike regulatsioonidega tutvuda ja neid regulatsioone on ainult üks - Määrus nr 30 ja selle lisad. Ka on Tallinna avaliku tasulise parkimisala kaart avaldatud Tallinna veebilehel Tallinn.ee/ parkimine/tasuline parkimine/ ning suunamisega Tallinna veebikaardile ja AS Ühisteenused veebilehel. Parkimiskaarti zuumides on võimalik parkimistoonid avada ja vastavalt sellega ka mugavalt parkida. Ka on parkimiskaardil võimalik oma asukoht parkimisel positsioneerida. Elaniku parkimistasu maksusoodustus antakse
lg 8 kohaselt 12 kuuks, mis on piisav aeg, et ennast vajaliku informatsiooniga parkimise kohta piisava hoolsusega kurssi viia. Ka on alati võimalus, kui parkija tunneb ennast ebakindlalt saada vajalikku nõustamist Tallinna Transpordiametis või ka AS Ühisteenused. Kui kaebaja ei saa aru
lg 2 sisust, siis ei tähenda see
vastuolu põhiseadusega. Vastava tsooniga piirnev tänav on tänav, mis on üheaegselt ühiseks tänavaks mõlemale tsoonile. Piirneva tänava (piiritänav) mõiste ja sisu on avatud vastustaja vastuses eelpool (vt ka vastus kaebusele p 4.1). Osundatud sätte teise lause kohaselt, kui tänav on kahe või enama parkimistsooni piiriks, on elaniku parkimistsooni määramise aluseks elaniku elukoha aadressiks olev paaris või paaritu number. Määruse § 7 lg 4 kohaselt jääb parkimistsooni parkimistsoonide T1 kuni T11 piirnev tänavalõik täies ulatuses. Vastustaja selgitab veel, et elukoha parkimistsooni määrab arvestades isiku elukoha rahvastikuregistri järgset aadressi Tallinna parkimiskorralduse andmekogu automaatselt. Andmekogu tarkvara on seotud x-tee kaudu rahvastikuregistri andmekoguga ning andmevahetuse kaudu määratakse elukohale vastav parkimistsoon vastavalt elukohale parkimistsoonis T1 kuni T11. Kuna kaebaja elukohaks on Xxxxxxxxx, siis vastab sellel parkimistsoon T2 ning elukohale vastava parkimistsooni määramisel ei ole vajalik tugineda
lg 2 teisele lausele, veel enamgi, seda elektroonilises maksusoodustuses käsitleda. 6.
„Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 6 lg 1 ja lg 3 p 3 ja § 9 lg 2 p 3.) 8.
lg 3 p 3 ja määruse lisa 1 skeemi 1 „Tallinna avaliku tasulise parkimisala skeem Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas“ (skeem 1) kohaselt asub Suur-Karja 23 vanalinna tsoonis ning
Karja tn 23 parkimistsoonis T1. Kohus leiab vastustajatega nõustudes, et viidatud skeemilt 3 on tuvastava, et parkimistsoone T1 ja T2 on võimalik eristada parkimistsoonidega piirneva tänava (piiritänav) kaudu. Nimelt
lg 4 sätestab, et parkimistsooni jääb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1-11 nimetatud tsooniga piirnev tänavalõik täies ulatuses. 8 Vastava tsooniga piirnev tänav (piiritänav) on tänav, mis on üheaegselt ühiseks tänavaks mõlemale tsoonile. Vastustaja II on õigesti välja toonud, et parkimistooni T1 ja T2 piirnevaks tänavaks (piiritänav) on järgmised tänavad ja tänavalõigud: Väike- Karja tn, Suur-Karja tänava lõik elamute nr 5, 3, 1 ja 2 juures, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe, Pikk tn lõik elamu 1 juures ja Nunne tn. Selline käsitlus vastab
lg 3 p 1 ja p 2 toodud tänavate loetelule, mille kohaselt on parkimistsoonide T1 ja T2 piiritänavad Väike-Karja tn, Suur-Karja tn, Vana turg, Vanaturu kael, Raekoja tänav, Raekoja plats, Voorimehe tänav, Pikk tänav ja Nunne tänav. Kohus leiab, et Vastustaja II on asjakohaselt välja toonud, et parkimistsoonide T1 ja T2 vaheline piir, mis eristab parkimistsooni T1 parkimistsoonist T2 kulgeb mööda nimetatud tänavaid. Suur-Karja tänava lõik Väike-Karja tänava ja Vana turu vahel on tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks.
Seega on Suur-Karja tänava lõik (majade nr 5, 3, 1 ja 2 juures) Väike-Karja tänava ja Vana turu vahel tsoonidega T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ning asub
Arvestades eeltoodud asjaolusid ja eelkõige seda, et kaebajale on antud maksusoodustus tsoonis T2, siis võib ta sõiduki parkida tasuta Suur-Karja tänava lõigul (Väike-Karja ja Vana turu vahel) elamute Suur-Karja 5,3,1 ja 2 juures), mis on kahe tsooni T1 ja T2 piirnevaks tänavaks, mitte aga tasuta parkida Suur-Karja tänav 23 juures, mis ei ole tsooniga T1 ja T2 piirnevaks tänavaks ja mis asub täies ulatuses tsoonis T1 (vt skeem 3). Kuivõrd kaebajal puudus eeltoodust tulenevalt õigus parkida Suur-Karja tänav 23 juures, siis on ka vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane. 10. Teiseks leiab kaebaja, et Määrus nr 30 ja selle lisad on ebaselged ning osaliselt vastuolulised ja rikuvad potentsiaalselt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 13 lg-st 2 tulenevat määratuse ehk õigusselguse põhimõtet. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ning märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles kohaliku omavalitsuse pädevuses on kehtestada oma territooriumil tasuline parkimisala ja määrata parkimistasu ning viivistasu (juhul kui parkimistasu on maksmata) (vt KOKS § 5 lg 2, § 22 lg 1 p 2, MKS § 3 lg 3, KoMS § 5 p 10 ja § 141 ning LS § 187 lg 1 ja 2 ning 188 lg 8 ). Vaidlust ei ole ka selles, et Määrus nr 30, millega on kehtestatud Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu on vastu võetud volitusnormis nimetatud haldusorgani poolt seaduses ette nähtud menetluses ning see vastab vorminõuetele. Kohus leiab, et kehtestatud regulatsiooniga ei ole rikutud ka kaebaja poolt väidetud õigusselguse põhimõtet. Kohus leiab, et
tekst ja selle lisad võimaldavad parkijal piisava selgusega aru saada Tallinna avaliku tasulise parkimisala ja parkimistsoonide piiridest. Isik, kellele on antud elaniku parkimistasu maksusoodustus, ei pea eraldi tegema
ja selle lisade auditit või hakkama seda tõlgendama nagu märgib kaebaja. Kohus leiab, et täites piisavalt hoolsuskohustust ning tutvudes tekstist ja kaartidest arusaamiseks vajaliku põhjalikkusega
ja selle lisadega, on võimalik üheselt tuvastada elukoha aadressile vastava parkimistsooni jäävad tänavad ja parkimistsooni piiritänavad. Kaebaja ei ole ka konkreetselt välja toonud, milles täpselt
ebaselgus seisneb. Kaebaja viitab üksnes üldsõnaliselt sellele, et tal puudub kindlus, kus ta tohib talle väljastatud maksusoodustusega parkida ja kus mitte. Kohus selgitab, et see ei tähenda veel seda, et Määrus nr 30 oleks ebaselge PS § 13 kolmanda lause mõttes. 9 Piiritänavate mõiste on vastustaja II käesolevale kaebusele esitatud vastuses ka pikemalt lahti kirjutanud ning kohus ei pea vastavaid seisukohti vajalikuks korrata (vt vastustaja II seisukoht kaebusele p 4.1). Kohtu hinnangul on see mõiste vajadusel ka lubatud parkimiskoha väljaselgitamiseks üheselt arusaadav. Juhul, kui kaebajal on jätkuvalt selles osas küsimusi, siis saab ta need esitada vastustajatel. Kohtule esitatud andmete kohaselt on kaebaja seda võimalust ka kasutanud (vt vastustaja II lisad). Kohus märgib, et juhul, kui tegemist oleks arusaamatu regulatsiooniga, siis oleks väga suure tõenäosusega kohtule esitatud suur arv kaebaja kaebusega sarnaseid kaebusi. Kohus seda täheldanud ei ole. Pooled ei vaidle selle üle, et elaniku parkimistasu maksusoodustus vormistatakse elektrooniliselt ning selles on toodud soodustuse saaja elukoht ja sellele vastav parkimistsoon. Konkreetsete tänavate nimesid maksusoodustuses eraldi ei nimetata ning vastavat nõuet ei ole sätestatud ka Määruses nr 30 ega selle lisades. Kohus nõustub vastustajaga II ja leiab, et ka vastav asjaolu ei saa kaasa tuua
vastuolu PS § 13 kolmanda lausega, kuivõrd Määrus nr 30 on kohtu arvates piisavalt selge, et sellest üheselt aru saada. Kui isikule jääb maksusoodustuse saamisel midagi ebaselgeks, siis on isiku enda hoolsuskohustus selgitada välja kõik vajalikud asjaolud maksusoodustuse kasutamisel. Kohus nõustub vastustajaga II ka selles, et kui kaebaja ei saa aru
Lisaks ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tegemist asjakohase sättega, mille põhiseaduspärasus võiks mõjutada vaidlustatud viivistasuotsuse õiguspärasust. Nimelt sätestab
lg 2, et elukohale vastavaks parkimistsooniks loetakse määruse § 7 lõike 3 punktides 1-11 nimetatud parkimistsooni, mis vastab elaniku rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Juhul kui tänav on kahe või enama parkimistsooni piiriks, on elaniku parkimistsooni määramise aluseks elaniku elukoha aadressiks oleva hoone paaris või paaritu number. Kuna kaebaja elukohaks on Xxxxxxxxx, siis vastab sellel parkimistsoon T2, mille üle vaidlust ei ole ning elukohale vastava parkimistsooni määramisel ei ole vajalik tugineda
Viidatud sätte põhiseaduspärasust oleks vajalik kontrollida juhul, kui vaidlus oleks kaebajale maksusoodustuse määramisel määratava parkimistsooni üle. Käesoleval juhul see nii ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks kaebaja vastavaid väiteid ka pikemalt käsitleda. 11. Kokkuvõtvalt leiab kohus arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega ning lähtudes viidatud õiguslikust regulatsioonist, et vaidlustatud viivistasu otsuse tegemine oli põhjendatud ja õiguspärane. Kuivõrd viivistasu otsus on õiguspärane, siis puudub alus ka selle suhtes tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Kohus ei tuvastanud
ja selle lisade vastuolu ka põhiseadusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.