← Eesti

2-18-7426/37

Obsah (8)§ 449§ 423§ 657§ 392§ 435§ 5§ 230§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-7426 Kohtuas

) § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui tuvastavast õigussuhtest tulenevad nõuded on aegunud, võib hageja olla kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu. Kuna hageja eesmärk oli saavutada, et kostja märgistaks tema boksi, teeks korda ehitiste dokumentatsiooni ja kannaks hageja boksi ehitusjoonistele ning ehitusregistrisse ja teeks hageja, kui ühistu liikme kohta kande ka äriregistrisse, siis oli hageja tuvastusnõue tegelikkuses hõlmatud hageja nõudega kohustada kostjat teatud toimingute tegemisele. Hageja sooritusnõude rahuldamise eelduseks 3 oleks tuvastus, et hageja on kostja liige. Riigikohus on leidnud, et kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi käsitatav sama hagina samade poolte vahel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16). Eeltoodust tulenevalt analüüsis kohus, kas hageja sooritusnõuded oli esitatud aegumistähtaja raames või mitte. Juhul, kui hageja sooritusnõuded olid aegunud, puudus hagejal ka tuvastushuvi.

  1. Pooled ei vaielnud, et garaažibokside alune maa erastati garaažiühistu omandisse ning selleks kandsid bokside kasutajad garaažiühistu arvele nii erastamise väärtpabereid (EVP) kui ka raha (maad sai erastada pooles ulatuses raha ja pooled ulatuses EVP-de eest); bokside alune maa kuulub praegu kostjale ja hageja oli 20 aasta jooksul kasutanud nummerdamata boksi kostja kinnistul; enne garaažiühistu ümberkujundamist hooneühistuks (ümberkujundamise üldkoosoleku otsus 09.11.2007) müüs hageja boksi nr 7 maha. Hageja jäi kasutama nummerdamata garaažiboksi hooneühistu kinnistul. Hooneühistu kanti äriregistrisse 12.02.
  2. Hageja väitis, et ta ostis nummerdamata garaažiboksi garaažiühistult maa erastamise eest tasumise teel
  3. aastal. Hageja selgitas 26.11.2019 istungil, et iga osa maksis 3 600 Eesti krooni. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Hageja esitas maksete tõenduseks maksekorraldused
  4. aastast (I kd lk 9 ja 9p). Ülekanded olid nähtavad ka kostja pangakonto väljavõttelt (I kd lk 164-174, eelkõige lk 169p ja lk 172). Kohus tuvastas, et kokku tasus hageja garaažiboksi nr 7 eest garaažiühistule 2 000 EVP krooni ja 5 495 Eesti krooni. Hageja väidet, et erastamiseks raha ülekandmisel oli see mõeldud ka tasuna tähistamata garaažiboksi eest, kinnitas fakt, et teised, kes soovisid ühte boksi, maksid vähem. Hageja maksis kokku 7 495 EVP krooni ja Eesti krooni. Seega maksis hageja boksi nr 7 eest kahekordset hinda. Hageja ei vaielnud, et kostjale kuuluval maal asuv tähistamata garaažiboks ei olnud juriidiliselt korrektselt vormistatud. Kostja polnud ligi 20 aasta jooksul pöördunud hageja poole ehitise lammutamise nõudega. Pooled ei vaielnud, et ehitusregistrisse hageja boksi kantud ei ole. Kohtule esitatud fotodelt nähtus (I kd lk 124-127, 132), et kostjale kuuluval maal oli kolm rida korrapärase ehitisena garaažibokse ja üks rida erineva suuruse ja kuju ja reastusega ehitisi, mis ei moodustanud ühtset hoonet. Tunnistaja XX andis ütlusi, et kolm rida oli ametlikke bokse ja üks rida mitteametlikke. Need tõendid ja tunnistaja XX ütlused tõendasid, et igaüks, kes soovis, sai maad kasutada ja ehitada sinna suvaliselt oma äranägemisel garaažiboksilaadne ehitis. Pooled ei vaielnud, et kuni hagejale kuulus boks nr 7, oli ta kantud ühistu liikmete nimekirja, sest boks nr 7 asus ühes kolmest ehitisereast (I kd lk 71). Pärast boksi müüki, asendati hageja seniste garaažiühistu liikmete nimekirjas boksi nr 7 omandanud ostjaga (I kd lk 84jj). Kohtule ei esitatud üldkoosoleku otsuseid maa erastamise, bokside jagamise ja maa tasuta kasutamise kohta. Kohus tuvastas tunnistajate XX ja YY ütlustega, et maa ja bokside jagamiseks toimus üldkoosolek ja need isikud, kes said boksi kolmes nn alalises hoone reas, said ka ühistu liikmeks. Kohus sai kostja 05.09.2019 kohtuistungil antud selgituste ja 26.11.2019 kohtuistungil hageja antud selgituste ning tunnistajate XX, YY ja WW ütluste alusel tuvastada vaid seda, et maa erastamise eest tasudes
  5. aastal, sai hageja boksi nr 7 ja õiguse kokkuleppel kasutada maad garaažiboksi rajamiseks kostja kinnistul nn ajutiste hoonete reas.
  6. Bokside omandamise ajal (
  7. ja
  8. aastal) ei kehtinud hooneühistuseadus (vastu võetud 09.06.2004) ega tulundusühistuseadus (TÜS, vastu võetud 19.12.2001). 2000-2001 kehtis EV ühistuseadus (ÜS, vastu võetud 27.08.1992), mis tunnistati kehtetuks seoses TÜS kehtima hakkamisega 01.02.2002). 2000-2001 kehtinud ÜS § 14 kohaselt võeti isik ühistu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel üldkoosoleku otsusega, kui seaduses või põhikirjas ei olnud sätestatud, et liikmeks vastuvõtmine kuulub juhatuse pädevusse. Liikmeks astuja loeti 4 ühistu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast, kui põhikirjas ei olnud ette nähtud hilisemat päeva. Seega oli garaažiühistu liikmeks saamise eelduseks vastava kirjaliku taotluse esitamine ja üldkoosoleku otsuse tegemine selle taotluse kohta. Ühistu liikmeks saamine ei toimunud automaatselt või garaažiboksi faktilise kasutama asumise teel. Garaažiühistu ümberkujundamisel hooneühistuks 09.11.2007 üldkoosolekul, sai tekkida hagejal õigus nõuda enda kandmist ühistu liikmena äriregistrisse. Kuna aga selleks ajaks oli hageja müünud boksi nr 7, siis oli ta ka kaotanud liikmesuse ühistus. Pärast boksi nr 7 müüki, ei ole ta ühistule mingeid makseid teinud – ühistu liikmemaksu ei olnud hageja tasunud. Hageja kinnitas, et teadis, et nummerdamata boks on seadustamata ehk selle dokumentatsiooni ei ole ja seda pole kantud ehitusregistrisse. Hageja ei olnud ka 20 aasta jooksul nõudnud kordagi, et ühistu vormistaks ehitise dokumendid või esitanud avaldust ühistu liikmeks astumiseks. Kehtiva HÜS § 5 lg-d 1 ja 3, § 12 ning § 13 näevad ette hooneühistu liikmeks astumise toimingud, st tuleb esitada omandiõigust tõendavad dokumendid notarile, kes korraldab registrisse kannete tegemise, isik peab esitama liikmeks astumise avalduse, mille vaatab läbi hooneühistu üldkoosolek või mõni muu organ ning isikul tuleb tasuda osamaks. Kõik eeltoodud toimingud olid hagejal tegemata.
  9. Nõudeõigus tekkis hagejal TsÜS § 147 lg 2 järgi alates 12.02.2008, mil garaažiühistu ümberkujundamine hooneühistuks kanti äriregistrisse ja äriregistrisse kantud hooneühistu liikmete nimekirjas ei olnud hageja nime. TsÜS § 146 lg 1 alusel on hageja hagi aegumistähtaeg kolm aastat. Seega aegus hageja nõue 12.02.
  10. Isegi kui leida, et hageja nõue tulenes mitte lepingust vaid seadusest, millisel juhul oleks hageja nõude kohtusse esitamise aegumistähtaeg kümme aastat (TsÜS § 149), siis tulnuks nõue esitada hiljemalt 12.02.
  11. Hagi esitati 13.05.
  12. Kohus tuvastas TsÜS § 143 ja

§ 449lg 3 alusel, et hageja nõue oli aegunud ja kohus hagi edasi ei menetle.

Kuna hageja kohustamisnõue oli aegunud, siis puudus hagejal tuvastunõude esitamise põhjus ja huvi ning hagi tuli selles osas

§ 423

lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata – hageja taotletavat eesmärki pole tuvastusnõudega võimalik saavutada, kui kohustamisnõue on aegunud. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja kohaldas seadust ebaõigesti. Nõude kvalifitseerimisel tuli lähtuda kehtivatest HÜS ning VÕS sätetest. Hageja kasutas tähistamata garaažiboksi tasuta kasutamise lepingu alusel. Seadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu. Pooltevaheliste õigussuhete kvalifitseerimisel tuli kohtul lähtuda Eesti NSV Tsiviilkoodeksist. Aegumisele tuli kohaldada enne 01.07.2002 kehtinud seadust. Lähtuda tuli enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 115 p-st 2, mis reguleeris kinnisasja piiride kindlakstegemise nõude aegumistähtaega. Sellel ajal reguleeris see norm poolte õigussuhteid kõige ligilähedasemalt. Isegi kui peaks lähtuma kehtivast õigusest, siis polnud poolte vahel tasuta kasutamise lepingut. Hageja tegi garaažiühistule ülekandeid liikmelisuse saamiseks ühistus. Kohus ei selgitanud pooltele aegumise asjaolude ning vastuväidete tõendamiskohustust. Kohus eksis ka aegumise tähtaja alguse arvestamisega. Kohus leidis, et hageja nõudeõigus tekkis, kui garaažiühistu kujundati ümber hooneühistuks. Apellant leiab, et tal ei olnud teada, millal kostja sai garaažiühistu õigusjärglaseks. Hageja ei ole kostja juhatuse liige ja
  2. aastast alates kolis ta välja majast, kus enamik kostja liimetest elas. Hageja ei saanud olla teadlik kostja ümberkujundamisest. Alles 2017, mil hageja soovis endale kuuluvat garaažiboksi müüa, sai ta teada, et tähistamata garaažiboks talle väidetavalt ei kuulu. Hageja nõude sissenõutavaks 5 muutumise ajaks tuli lugeda ajahetk, mil hageja sai teada oma õiguste rikkumisest. Tal polnud ligipääsu kostja dokumentatsioonile ja puudus võimalus mõjutada registrile esitatud dokumentatsiooni sisu. Kui peaks kohalduma tänapäeva õigus, siis algas hageja nõude aegumistähtaeg 01.01.
  3. Kohus jättis arvestamata, et 26.12.2017-06.04.2018 pidasid pooled kompromissi läbirääkimisi ja aegumine peatus. Hageja ei nõustunud, et sooritusnõude aegumine tõi kaasa tuvastushuvi puudumise. Tuvastusnõude rahuldamisel jääks hagejale teised võimalused oma õiguste kaitseks. Kohus ei põhjendanud, miks hagejal puudusid teised võimalused. Hageja esitas 17.05.2019 taotluse tõendite kogumiseks, mille kohus rahuldas 05.09.2019, kuid kohus tegi vajalikud toimingud tõendi kogumiseks alles 10.01.
  4. Tõend esitati 15.01.
  5. st ajal, mil määratud tähtaeg tõendite esitamiseks oli läbi. Vastustaja seisukoht
  6. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend
  7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

§ 657lg 1 p 3 alusel.

Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise, ning rikkus oluliselt lahendi põhjendamise kohustust. Sellised rikkumised toovad üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt nt Riigikohtu 14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12; 11.03.2015 otsust asjas nr 3 2-1-87-14, p 42). Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohtul on vastavalt

§ 392lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus.

Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (

§ 392

lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (

§ 392lg 1 p 4).

Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (

§ 435lg 1).

Põhiolemuselt on hagimenetlus võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 32-1-57-11, p 40). Maakohus selgitas põhjendatult, et

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus jättis välja selgitamata hageja nõuded, st mille alusel on hageja nõudeid esitanud ja millist kostja otsustust ta vaidlustab ja milliseid rikkumisi ta kostjale ette heidab. Hageja tugineb sellele, et ta on jätkuvalt kostja liige ja et tal on õigus teatud garaažiboksi kasutamisele. Hageja poolt esile toodud asjaolud on ebapiisavad avalduse menetlemiseks.

  1. Eelduslikult on võimalik asja materjalidest aru saada, et hageja oli garaažikooperatiivi Raku liige (I kd, lk 71) ja talle kuulus garaažiühistus boksi nr 7 kasutusõigus. Asjas puuduvad 6 tõendeid, millal hageja loobus kostja liikmesusest ja millal sai SS kostja liikmeks. Asja materjalidest nähtuvalt oli SS enne 09.11.2007 kostja üldkoosoleku toimumist kostja liige ja talle võimaldati garaažiboksi nr 7 ainukasutus. Garaažiühistu suhtes kohaldus hooneühistuseadus (HÜS) alates 01.01.2005 automaatselt, ilma et garaažiühistu oleks pidanud selleks mingeid toiminguid tegema (sh kujundama end ümber hooneühistuks). Seega tuli juhinduda alates 01.01.2005 jõustunud hooneühistuseadusest.
  2. Eeltoodust tulenevalt selgitab ringkonnakohus, et maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel tuvastada, kas hageja on kostja liige. Hageja teised nn kohustamisnõuded ei tulene seadusest ja ei ole esitatud kujul menetletavad. Hageja saab enda võimaliku positiivse otsuse alusel ise paluda äriregistril teha kanne enda liikmelisuse kohta (HÜS § 5 lg 3). Äriregistrikanne on deklaratiivne ja hageja on tuvastusnõude võimaliku rahuldamise korral ühistu liige ka selle kandeta. Seega on hagejal ekslik siduda oma nõudeid kandest teadsaamise või äriregistri andmetega tutvumisega. Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjal 47 liiget (I kd, lk 84-86) ja et hageja kostja liikmete nimekirjas ei ole. Hagejal tuleb kõik eeltoodu oma nõude edukaks maksmapanekuks maakohtu menetluses ümber lükata ja oma liikmelisuse väiteid tõenditega kinnitada olukorras, kus kostja hagejat oma liikmena ei tunnista.
  3. Maakohtul tuleb hagejale selgitada õigust viia oma nõuded seadusega kooskõlla. Seadusest ei tulene hageja seisukoht, et kuivõrd kostja on lubanud tal endale kuuluval maal nn ajutist hoonet kasutada ega nõudnud selle lammutamist, on hagejal õigustatud huvi nõuda enda lugemist kostja liikmeks. Samas ei ole hageja tuginenud ka seaduse normile, millest tema liikmelisuse hagemisõigus tuleneb. Et kostja ei ole seni nõudnud seadustamata ehitise lammutamist, ei puutu praegusesse vaidlusesse. Samas on kostja 16.09.2018 üldkoosolekul seda küsimust arutanud ja otsustanud lammutada ebaseaduslikult paigaldatud rajatised (I kd, lk 130). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus korrektse nõude esitamiseks, Kuivõrd maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, sh jättis välja selgitamata hageja seaduslikud nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ja vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ning tegi lahendi olukorras, kus asi ei olnud lahendi tegemiseks valmis, jättes lahendi olulises ulatuses põhjendamata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Eelneva tõttu tuli maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Menetluskulud
  4. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.