← Eesti

2-19-18690/10

Obsah (6)§ 166§ 140§ 138§ 135§ 145§ 134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19

) §-de 137 ja 138 alusel kohtutäitur Elin Vilippuse 03.07.2017 surnud YY (pärandaja) pärandi inventuuri tegijaks vastavalt pärijate 22.08.2019 avaldusele. Kohtutäitur koostas 30.10.2019 pärandvara nimekirja ja esitas selle notarile.

  1. Pärandaja üleelanud abikaasa XX (avaldaja) esitas kohtutäiturile 06.11.2019 kaebuse, milles palus eemaldada pärandvara nimekirjast Tallinnas XXX asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXXX) ja kanda pärandvara nimekirja, et korter kuulub avaldaja lahusvara hulka. YY 2-19-18690 asus
  2. a-l alaliselt elama Venemaale ning XXX korteri erastas
  3. a-l XX, kes on ka hiljem kandnud kõik sellega seotud kulud.
  4. Kohtutäitur jättis 18.11.2019 otsusega avaldaja 06.11.2019 kaebuse läbi vaatamata. Pärandi inventuur on osa pärimismenetlusest, mida korraldab notar (

§ 166

lg 5).

§ 140

lg 1 alusel kohtutäituri läbiviidav üleskutsemenetlus ei ole täitemenetlus täitemenetluse seadustiku (TMS) järgi, vaid

-s sätestatud toiming. Kohtutäitur saab notarilt korralduse inventuuri tegemiseks ning esitab pärast üleskutsemenetluse läbiviimist notarile pärandvara nimekirja (

§ 138, § 139 lg 5 ja § 140 lg 1).

Pärandvara nimekiri ei ole õigustloova tähendusega ning ei jäta pärijat ilma temale kuuluvast varast. Pärandvara täpne koosseis ja kuuluvus lahendatakse pärimismenetluse käigus. Kui pärandvara nimekiri on notari hinnangul puudustega, tagastab ta kohtutäiturimäärustiku § 265 järgi pärandvara nimekirja kohtutäiturile puuduste kõrvaldamiseks. Notar ei ole seda teinud. Avaldajal puudub õigus nõuda pärandvara nimekirja muutmist ja kuna ta ei ole täitemenetluse osaline, siis puudub tal TMS § 217 lg 1 kohaselt õigus esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale (vt Harju Maakohtu 31.12.2009 määrus nr 2-09-30120).

  1. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 27.11.2019 kaebuse, milles palus kohtutäituri 18.11.2019 otsus tühistada ja kohustada kohtutäiturit vaatama tema 06.11.2019 kaebus läbi. Pärandi inventuur on kohtutäituri ametitoiming ja selle vaidlustamiseks tuleb TMS § 217 lg 1 alusel esitada kaebus kohtutäiturile. Kaebuse eesmärk on hoida ära ebaõigete andmetega pärimistunnistuse koostamine. Inventuuri käigus peab olema võimalik vältida hilisemaid vaidlusi selle üle, kas mingi ese kuulub pärandvarasse, ja sissenõude pööramist pärandvarasse mittekuuluvale esemele. Selleks peab kohtutäitur koguma pärandi inventuuri käigus andmeid pärandvara koosseisu kohta. Praegu pidi kohtutäitur selgitama välja, kas avaldaja ja pärijate väide, et pärandaja ei panustanud korteri soetamisse, on põhjendatud. Asjaolu, et korter on soetatud pärandaja ja avaldaja abielu ajal ning nad on lepingutes kinnitanud, et see on nende ühisvara, ei võta kohtutäiturilt kohustust kajastada pärandvara nimekirjas seda, et avaldaja taotleb korteri välistamist pärandvarast. Seadus lubab kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ühisvaras. Pärandaja panuse puudumine omab pärandvara koosseisu määramisel tähtsust ning selle kajastamine pärandvara nimekirjas ei riku formaliseerituse põhimõtet.
  2. Kohtutäitur leidis 06.01.2020 vastuses, et kaebus on perspektiivitu ja selle menetlusse võtmisest tuleks keelduda. Harju Maakohus on tsiviilasjades nr 2-19-18687 ja nr 2-19-18698 jätnud sama pärimisasjaga seotud pärijate kaebused menetlusse võtmata.
  3. Harju Maakohus keeldus 28.02.2020 määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. AA ja PP (pärijad) esitasid maakohtule 27.11.2019 samasisulised kaebused (tsiviilasjad nr 2-19-18687 ja nr 2-19-18698). Harju Maakohus keeldus 09.12.2019 ja 10.12.2019 määrustega kaebuste menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus liitis tsiviilasjad ühte menetlusse ning jättis 12.02.2020 määrusega nr 2-19-18698 Harju Maakohtu 09.12.2019 ja 10.12.2019 määruste resolutsioonid muutmata. Maakohus järgib ringkonnakohtu 12.02.2020 määruse põhjendusi. Pärandi inventuur on pärimismenetluse osa ja

-s sätestatud toiming, mitte täitemenetlus TMS-i järgi ja avaldaja ei ole täitemenetluse osaline. Kuna pärandi inventuuri tegemine ei ole täitemenetlus, siis ei kohaldu sellele TMS-i sätted. Avaldaja ei saa esitada kohtule TMS-s sätestatud kaebust ning selle menetlusse võtmisest tuleb pädevuse puudumiste tõttu TsMS § 371 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 alusel keelduda. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. 2

(4)2-19-18690
  1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 13.04.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 09.10.2020 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  2. Avaldaja palub 13.04.2020 määruskaebuses maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on jätnud määruse olulises ulatuses põhjendamata. Avaldajal on õigus vaidlustada pärandvara nimekirja ning selleks on kohane esitada kaebus hagita menetluses, kuna pärandvara nimekirja vaidlustamata jätmisel võib tal olla keeruline või isegi võimatu panna maksma

§ 135

lg-st 3 tulenevat nõuet oma vara välistamiseks pärandvarast või

§ 145alusel kohtutäituri vastu esitatavat kahjunõuet.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 8 järgi vaadatakse kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise vaidlused läbi maakohtus. Kohtutäiturimäärustiku § 263 lg 2 p 2 järgi kannab kohtutäitur pärandvara nimekirja pärija esitatud andmed temale teadaoleva pärandvara ja sellega seotud kohustuste kohta. Kaebuse menetlemisest keeldumist ei saa põhjendada ainult sellega, et viide TMS §-le 217 oli ekslik. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse ja kohtutäitur lahendas selle otsusega. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse maakohtule ja see tuleb TsMS § 475 lg 2 alusel läbi vaadata.

-i ja KTS-i eelnõude seletuskirjades ei ole selgitatud, miks ei allu kohtutäituri tegevus pärandi inventuuri tegemisel ja pärandvara nimekirja koostamisel kohtu kontrollile. Koostatud pärandvara nimekiri on ebaõige, sest täitur ei lisanud sinna andmeid, et avaldaja taotleb korteri pärandvarast välistamist. Kohtutäitur on kohustatud avaldaja ja pärijate esitatud andmed kandma pärandvara nimekirja ning kohus saab täiturit kohustada seda tegema. Pärijatelt saadud andmete pärandvara nimekirja kandmata jätmisega rikub kohtutäitur oma hoolsuskohustust.

  1. Kohtutäitur palub 02.06.2020 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebus on perspektiivitu, sest samasisulises asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2020 määrus nr 2-19-18698 jõustus 27.04.
  2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Kohtutäitur tegi KTS § 6 lg 1 p-s 3 sätestatud ametitoiminguna

§-de 139–141 alusel YY pärandi inventuuri ning koostas pärandvara nimekirja ja esitas selle notarile. Avaldaja palus 06.11.2019 kaebuses eemaldada pärandvara nimekirjast XXX korter, mis on avaldaja hinnangul tema lahusvara. Kohtutäitur jättis 18.11.2019 otsusega kaebuse läbi vaatamata, sest avaldajal puudub õigus nõuda pärandvara nimekirja muutmist ja kuna tegemist ei ole täitemenetlusega, siis ei saa ta kohtutäituri tegevust vaidlustada TMS § 217 lg 1 alusel. Avaldaja on taotlenud kohtutäituri 18.11.2019 otsuse tühistamist ja kohtutäituri kohustamist vaadata tema 06.11.2019 kaebus läbi. Harju Maakohus keeldus 28.02.2020 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 alusel pädevuse puudumiste tõttu. 12. Selleks, et kohus saaks avaldaja 27.11.2019 kaebust hagita menetluses läbi vaadata, peaks see sisalduma TsMS § 475 lg 1 loetelus või peaks olema tegemist muu asjaga, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Maakohus viitas kohtutäituri sama 18.11.2019 otsuse peale pärijate esitatud kaebuste kohta tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 3

(4)2-19-18690 13.02.2020 määrusele nr 2-19-18698 (p 23) ja leidis selle alusel õigesti, et kuivõrd pärandi inventuuri tegemine ei ole täitemenetlus, siis ei anna TsMS § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alust vaadata avaldaja kaebust läbi hagita menetluses. Praegune vaidlus ei paigutu ka ühegi teise TsMS § 475 lg-s 1 loetletud hagita asja alla ning pärandi inventuuri puudutav normistik ei näe samuti ette selle lahendamist hagita menetluses. Ükski seadus ei anna kohtule pädevust lahendada kaebusi kohtutäituri toimingute peale, mis on tehtud pärandi inventuuri käigus. Seejuures ei ole kohtutäitur 18.11.2019 otsusega avaldaja 06.11.2019 kaebust lahendanud, vaid jättis selle läbi vaatamata. Maakohus keeldus pädevuse puudumise tõttu õigesti avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest. Viide KTS § 9 lg-le 8 ei ole asjakohane, sest ta ei ole pöördunud kohtusse kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks. 13. Ringkonnakohus rõhutab, et pärandi inventuuri teinud kohtutäituri koostatud pärandvara nimekirjal ei ole õigustloovat tähendust. Seetõttu ei mõjuta korteriomandi pärandvara nimekirja kandmine iseenesest kuidagi omandisuhteid. Kui avaldaja ei nõustu sellega, et vaidlusalune korter kuulub mingis osas YY pärandvara hulka, saab ta oma õiguste kaitseks esitada hagi (vt ka pärimisseaduse eelnõu – Riigikogu XI koosseisu 56 SE – seletuskirjas § 135 lg 4 kohta märgitut, millele vastab kehtiva

§ 134lg 4). 14. Eelneva põhjal ning Ts

MS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 28.02.2020 määrus muutmata. 15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.