lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Liiklusseaduses ei ole § 201 lg 2 sättele ettenähtud kolmeaastast aegumistähtaega.
lg 7 kohaselt süüteo aegumine peatub 1) kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde; 2) väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni; 3) tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku katkestamise ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist. Kohtule edastatud väärteoasja toimikust ei nähtu aegumise peatumise asjaolusid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-78-10 märkinud, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine eeldab isiku tahtlikku käitumist, millega ta püüab vältida enda suhtes menetluse läbiviimist. Kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Juhul, kui menetleja hinnangul seisneb 2 kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine tegevusetuses, tuleb ära näidata, milliste isikult nõutavate käitumisaktide tegematajätmist saab kõrvalehoidumisena käsitada. Olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei pea aga iseenesest tähendama seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale. Samuti pelgalt fakti põhjal, et isik ei ela enda rahvastikuregistri järgsel aadressil, ei saa järeldada, nagu hoiduks ta kriminaalmenetlusest kõrvale. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumiseks ei saa kuidagi pidada ka asjaolu, et isiku lähedased ei tea tema asukohast. Isegi kui käesolevas asjas esineks aegumise peatumise alus
lg 7 p 1 järgi, on
lg 8 kohaselt asi aegunud.
lg 8 sätestab, et karistusseadustiku § 81 lõike 7 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel väärteo aegumine ei uuene, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud kolm aastat. Käesolevas asjas on J. K.ile etteheidetav väärtegu pandud toime 02.05.2018, s.t teo toimepanemise lõpuleviimisest on praeguseks möödunud enam kui kolm aastat ning otsus väärteoasjas ei saa enam mingil moel enne aegumistähtaja lõppu jõustuda. Eelnevale tuginedes tuleb Viru Maakohtu 17.04.2019 kohtuotsus nr 4-18-2707 tühistada ning J. K.i suhtes alustatud väärteomenetlus nr 2590,18,002319 VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.