Obsah (6)
§ 4231§ 424§ 63§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-20-3914 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2021.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 29.04.2021.a) Kriminaalasja number 1-20-3914 Tä
§ 4231
ja
§ 424
lg 2 järgi ning karistuseks mõistetud
§ 63
lg 1 alusel 9 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud 9 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 18.05.2020. a otsusega 1-20-3236 mõistetud karistuse ära kandmata osa, 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva võrra, ning mõisteti Raigo Rehele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati Raigo Rehe 1
(3)kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja loeti vangistuse kandmise algusajaks 05.06.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.01.
- Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Raigo Rehe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör esitas enda arvamuse Raigo Rehe tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Raigo Rehe tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Raigo Rehe avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Varasemad karistused on lühikesed olnud ja ei ole teda motiveerinud. Nüüd saab ta aru, et varasemat eluviisi ei saa jätkata. Tal on tahe muutuda. Süüdimõistetu tunnistab alkoholiprobleemi ja selgitas, millised on tema plaanid vabaduses. Vabaduses toetavad teda elukaaslane, ema ja vend. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Raigo Rehe temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta ja see on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub xxxxxxxxxxxxxxxx ja korteris elab praegu süüdimõistetu elukaaslane xxxxxxxxxx. Mõlemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Raigo Rehe tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla iseloomustus Raigo Rehe kohta on positiivne. Süüdimõistetu on aktiivselt läbinud kuriteoriske maandavaid taasühiskonnastavaid tegevusi. Näiteks on ta osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja erinevad vestlused liiklusohutuse teemal. Väidetavalt mõistab kinnipeetav läbitud tegevuste tulemusena, et alkoholi tarvitamine on talle palju probleeme tekitanud ja alkoholi tarvitamisest tuleb loobuda. Tartu Vangla 26.03.2021.a käskkirjaga nr 6-5/41-2 on süüdimõistetu paigutatud kinnisest vanglast Tartu Vangla avavanglasse, kus ta töötab väljaspool vanglat. Raigo Rehe käitumisele samuti etteheiteid teha ei saa, kontrollitud keskkonnas tuleb ta hästi toime. Eeltoodud positiivsele teabele vastukaaluks on Raigo Rehe varasem elukäik. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt, mis näitab, et tema õigusvastane käitumine ei ole juhuslikku laadi. Vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Praegu kannab süüdimõistetu karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. 2
(3)Tartu Maakohtu 16.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3139 karistati Raigo Rehet alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta. Osa karistusest mõistetud vangistusest tuli ka reaalselt ära kanda. Katseajal pani Raigo Rehe toime uue samalaadse kuriteo ning teda karistati Tartu Maakohtu 18.05.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-3236 vangistusega. Paar päeva pärast kohtuotsuse jõustumist, kuid veel enne kui süüdimõistetu jõudis karistust kandma asuda, pani ta toime käesolevad kuriteod. Seega on ilmne, et kahtlustatava suhtumine varasematesse karistustesse ja temale antud võimalustesse kanda oma karistust vabaduses, on olnud äärmiselt ükskõikne ning ükski karistusviis ei ole suutnud teda vajalikul määral edasisele õiguskuulekusele suunata. Alkoholiprobleem on Raigo Rehel olnud pikaaegne, motivatsiooni muutusteks ei ole tal varem olnud. Enda sõnul on tal esinenud ka pikemaid kaineid perioode, kuid sõprade mõjutusel on taas tarvitama hakanud. Vabanemise korral soovib pöörduda ravile ning teha alkoholismivastase süsti. Alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ on süüdimõistetu tegelikult varem pöördunud, kuid siis ta oma probleemi tõsiselt ei suhtunud. Raigo Rehe vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt varasematest. Seega ei ole kindla elukoha olemasolu ega ka lähedaste toetus piisavad, et süüdimõistetut kuritegude toimepanemisest eemale hoida või väljavaateid seaduskuulekaks eluks oluliselt suurendada. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et Raigo Rehe tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Raigo Rehe puhul esineb küll positiivseid asjaolusid, kuid need ei kaalu üles tema isikust ja varasemast elukäigust tulenevaid võimalikke riske. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Raigo Rehet on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, kuid tema käitumist see muutnud ei ole. Kohtul ei ole alust uskuda, et seda oleks teinud ka praeguseks ärakantud karistus. Seejuures võtab kohus arvesse seda, et tegemist ei ole Raigo Rehe esimese vanglakaristusega, vaid juba neljandaga. Tunnustamist väärt on Raigo Rehe soov lõpuks oma alkoholi tarvitamise harjumusi muuta ja seeläbi vähendada riski uute õigusrikkumiste toimepanemiseks, kuid ainuüksi sellest ei piisa, et teda seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel vabastada. Võimalusi alkoholiprobleemiga tegeleda oli Raigo Rehel vabaduses varemgi, kuid siis ei pidanud süüdimõistetu seda vajalikuks. Kokkuvõttes tuleb Raigo Rehel praegu jätkata karistuse kandmist, kohtul on võimalik tema vabastamist tingimisi enne tähtaega arutada veel. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)