Obsah (6)

§ 432§ 431§ 428§ 430§ 661§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2113 Tsiviilasi I P avaldus Kimbuta

§ 432). 1.5.

Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui ajutine haldur esitab tasunõude, siis kohustub kinnitatud tasunõude tasuma võlgnik või kolmas isik ning nimetatud on kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise eelduseks. Tagastada võlausaldajale pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot Advokaadibüroo Lentsius & CASUS kontole nr EE951010220072173010 (AS SEB Pank). Menetluskulud (va ajutise halduri tasu) jäävad poolte endi kanda. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp`i töötasuks 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 270 eurot, kokku 1620 eurot, mis tuleb välja mõista võlgnikult. Ajutise halduri tasu kanda Saneerimismenetluse OÜ-le a/a EE092200221044428799 Swedbank AS. Lõpetada pankrotimenetlus tsiviilasjas nr 2-21-

1. Vabastada Martin Krupp ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmisest. Kohtumäärus saata võlausaldajale, võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul alates käesoleva määruse allkirjastamisest. Menetluse käik
2. 10.02.2021 esitas I P väljakuulutamiseks. avalduse Kimbutaja Inkassoteenused OÜ pankroti
3. Kohus läbi vaadanud võlausaldaja I P´e avalduse Kimbutaja Inkassoteenused OÜ pankroti väljakuulutamiseks, võttis 19.04.2021 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp`i.
4. 30.04.2021 esitas Martin Krupp ajutise pankrotihalduri aruande ning taotluse määrata ajutise halduri tasu vastavalt esitatud aruandele.
5. 05.05.2021 edastas võlausaldaja poolte vahel sõlmitud kompromissi kokkuleppe, milles pooled paluvad kokkulepitud kompromissi tingimused kohtumäärusega kinnitada ja lõpetada menetlus kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s
6. Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi 2 kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse,

§ 431lg 1.

6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

1. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 10. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 11.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ja määravad tähtajaks ühe päeva alates määruse tegemisest. 12.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui ajutine haldur esitab tasunõude, siis kohustub kinnitatud tasunõude tasuma võlgnik või kolmas isik ning nimetatud on kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise eelduseks.
2. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete 3 täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot (alates 01.02.
3. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3).
4. 30.04.2021 esitas Martin Krupp ajutise pankrotihalduri aruande ning taotluse määrata ajutise halduri tasu vastavalt esitatud aruandele. Ajutine haldur palub määrata tasu 15 töötunni eest 1 350 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 270 eurot, kokku 1 620 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu summa on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning kuulub väljamõistmisele võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 4