← Eesti

2-21-3797/9

Obsah (5)§ 91§ 76§ 101§ 171§ 113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3797 Tsiviilasi OÜ Cor Passion av

§ 91lg 1 ja 3 mõttes).

Võlgnik ei ole nõuet tasunud YY-le ega võlausaldajale sularahas, samuti kummagi pangakontole. Nõude täitmise riski (sh täidetuks lugemise eelduste täitmise riski) kannab võlgnik kuni hetkeni, mil raha on jõudnud võlausaldajani. Kohtutäituri arvelduskontole kantud rahasumma YY-le (või võlausaldajale) jõudmine on takistatud võlgniku enda tahtliku tegevuse tõttu. Kohus kohaldas 05.01.2021.a. määrusega hagi tagamise abinõusid võlgniku tahteavalduse (hagi tagamise taotluse) alusel. See tähendab, et võlgniku sooviks ja eesmärgiks oli takistada summa jõudmine YY-ni. Sellised asjaolud välistavad samuti võimaluse väita, et nõue oleks täidetud, pankrotiavalduse aluseks olev nõue on täitmata ning võlgniku maksejõuetus on põhistatud ja maakohus on alusetult keeldunud pankrotiavaldust menetlemast. 3

(6)Vastus määruskaebusele 4. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei ole õiguslikult kehtivalt omandanud YY-lt nõuet puudutatud isiku vastu. Vastav nõude loovutamise tehing rikub kohtulikku käsutuskeeldu ja on seetõtu tühine (TsÜS § 88 lg 1). YY on algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse, mille raames on võlgnik täitnud nõude (

§ 76lg 1 mõttes).

Selle raha väljamaksmine ja/või väljamaksmise nõudeõiguse loovutamine on YY-l keelatud, järelikult puudub avaldajal nõue puudutatud isiku vastu. Avaldaja ei ole nõuet YY-lt õiguslikult kehtivalt omandanud ning seetõttu ei ole avaldajal õiguslikku alust puudutatud isiku pankroti väljakuulutamist nõuda (puuduvad PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaldamise alused). Võlgnikul puudub pankrotisituatsioon ja ta vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Seega esineb alus jätta haldur nimetamata (Pankrs § 15 lg 3 p 1 ja 4). Võlgnikule kuulub hulgaliselt kinnisvara ja ta ei ole püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 mõistes). Võlgniku ja YY vahel toimub mitmeid erinevaid kohtumenetlusi, mille tulemusena on tõenäoline, et YY-l tuleb puudutatud isikule tasuda kümneid, kui mitte sadu tuhandeid eurosid. Nendes menetlustes on YY pidevalt esitanud kohtule taotlusi võlgnikult kostja menetluskulude katteks tagatise andmiseks, mis on jäetud rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb täiendada selle põhjendusi. I
  2. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka määruskaebemenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-14528 mõisteti võlgnikult YY kasuks välja 53 646,63 eurot; - YY esitas nõude sundtäitmiseks ja kohtutäitur alustas võlgniku suhtes täitemenetlust, mille käigus tasus võlgnik 04.01.
  3. a kohtutäituri pangakontole nõudesumma 53 646,63 eurot.
  4. Maakohus on keeldunud avaldaja pankrotiavalduse menetlemisest PankrS § 14 lg 1 p 2 alusel. Maakohus leidis, et võlgniku maksejõuetust ei saa eeldada, kui võlgnik maksab täitemenetluses sissenõudja nõude rahuldamiseks võlgnevuse kohtutäituri kontole ja seda summat ei ole veel jõutud võlausaldajale üle kanda. Maakohus leidis õigesti, et sellest tulenevalt on võlgniku maksejõuetus võlausaldaja poolt põhistamata.
  5. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Pooled ei vaidle, et YY-l oli kehtiv täitedokument ja selle alusel algatatud täitemenetluses võlgnevuse sundtäitmiseks tasus võlgnik kohtutäituri kontole kohtuotsusega väljamõistetud summa, kuid summa ei laekunud YY pangakontole. Põhjendatud on iseenesest avaldaja seisukoht, et nõude saab lugeda täidetuks, kui see on jõudnud võlausaldajani sularahana või tema pangakontole (

§ 76lg 3).

9. Kolleegium on seisukohal, et YY ei saa tugineda asjaolule, et võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 101lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega 4

(6)kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Määruskaebemenetluses esitatud maksekorraldusega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et võlgnik tasus kohtutäituri kontole 53 790,63 eurot täiteasja nr 014/2020/2525 raames. Võlgniku esindaja 05.01.2021 e-kirjaga kohtutäiturile on tõendatud, et võlgnik esitas kohtutäiturile hagi tagamise kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-20-
  1. Praegusel juhul ei saanud kohtutäitur täitemenetluses makstud summasid võlausaldajale üle kanda, kuna maakohus on selle võlgniku taotluse alusel hagi tagamise korras keelanud. Nimetatust saab järeldada, et võlgnikul on nõue YY vastu, mida ta ei kasutanud tsiviilasjas nr 2-17-14528 tasaarvestuseks, kuid mille osas ta on esitanud kohtule hagi ja kohus on selle hagi taganud.
  2. Vastuseks ringkonnakohtu 13.05.2021 kirjale on võlausaldaja täpsustanud, et võlgniku hagi on esitatud ja hagi tagamise määrus on tehtud küll pärast YY poolt täitedokumendi saamist (tema kasuks tehtud kohtuotsuse jõustumist), kuid võlgniku väidetav nõue, millel tema hagi põhineb, on tekkinud varem ja seetõttu puudus võimalus sellise nõudega välistada jõustunud kohtulahendi sundtäitmist. Kolleegiumi hinnangul ei oma praeguses menetluses tähendust asjaolu, kas võlgnikul oli eelmise kohtumenetluse ajal nõue YY vastu või tekkis see hiljem. Nimetatu omaks tähendust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses.
  3. Seega ei saanud kohtutäitur kanda täitemenetluses võlgniku poolt tasutud summat YY-le üle endisest võlausaldajast endast tulenevalt. Avaldaja ei ole väitnud, et võlgnik oleks esitanud YY vastu pahatahtlikult nõude ja hagi tagamise taotluse üksnes selleks, et vältida täitemenetluses YY nõude rahuldamist.
  4. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta muudes määruskaebusega ja võlgnikule vastusega määruskaebusele esitatud küsimustes, k.a küsimuses, kas nõue on kehtivalt loovutatud. Kui see ka nii on, siis samad võlgniku vastuväited kehtivad uue võlausaldaja suhtes (

§ 171lg 1).

  1. Kuivõrd YY (ega nõude loovutuse kehtivuse korral avaldaja) ei saa tugineda asjaolule, et võlgnik on kohustust rikkunud, ei saa võlausaldaja oma nõuet võlgniku vastu maksma panna ja maakohus keeldus põhjendatult pankrotimenetluse algatamisest võlgniku vastu. II
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses.
  3. Võlgnik on esitanud menetluskulude nimekirja ja 14.05.2021 selle täienduse. Võlgnik taotleb avaldajalt lepingulise esindaja kulude katteks 912 euro ja lisaks 288 euro (summad sisaldavad käibemaksu) väljamõistmist. Avaldajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on avaldusega ja määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 4 h 45 min, ringkonnakohtu 13.05.2021 kirjale vastamine 1,5 h tunnihinnaga 160 eurot tunnis. Võlgnik on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
  4. Avaldaja vaidleb võlgniku menetluskulude taotlusele vastu ja leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna selles märgitud menetluskulude nimekirjas pole võimalik eristada ega tuvastada määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulusid, alternatiivselt võiks arvestada 5

(6)määruskaebemenetluse kulu ületada ½ võlgniku poolt oma 19.04.2021 menetlusdokumendis nimetatud kulude kogumahust.
  1. Ringkonnakohus leiab, et kõik võlgniku menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud määruskaebusele vastamiseks. Kuivõrd maakohus kaasas võlgniku esmakordselt menetlusse alles määruskaebemenetluses, ei olnud võlgnikul varem võimalik tutvuda avaldusega ja esitada sellele oma seisukohta. Asjaolu, et kõik toimingud on nimetatud koos, ei ole praegusel juhul takistuseks kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.
  2. Arvestades vaidluse vähest keerukust ja mahtu, avalduse, määruskaebuse ja selle vastuse sisu ning mahtu, peab ringkonnakohus avalduse ja määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatuks 4h ulatuses. Ringkonnakohtu 13.05.2021 kirjale vastamise kulu, arvestades 14.05.2021 menetlusdokumendis varasemate seisukohtade ulatuslikku kordamist, on põhjendatud 1h ulatuses.
  3. Võlgnikule on osutatud õigusteenust hinnaga 160 eurot tunnis. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Arvestades vaidluse vähest keerukust ja mahtu on põhjendatud tunnitasumääraks 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Seega on võlgniku vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 5 x 120 = 600 eurot, mis kuulub väljamõistmisele võlausaldajalt võlgniku kasuks.
  4. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt võlgniku taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.