) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. 1
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.
lg 2 kohaselt kaja esitamisel kuulub tasumisele kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Kohtule tuleb esitada maksekorraldus või andmed tasumise kontrollimiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja esitas 17.12.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu hüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt lahendas Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-17-3818 A V hagi T K vastu ühisvara jagamiseks ja T K vastuhagi A V vastu ühisvara jagamise nõudes. 16.03.2020 otsusega viidatud kohtuasjas jättis kohus T K kanda Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 07100665-EV tulenevad A V ja T K solidaarkohustused (kohtuotsuse resolutsiooni punkt 6). 16.03.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-17-3818 asjaolude, põhjenduste ja resolutsiooni kohaselt ei ole kohus menetlenud nõuet A Vlt T K kasuks hüvitise väljamõistmiseks poole laenulepingust nr 07-100665-EV tuleneva kohustuse, mis muutub sissenõutavaks pärast 19.02.2020, väärtuses. 20.02.2020. a seisuga oli laenulepingu nr 07-100665-EV alusel tagastamata laenusumma 17 019,88 eurot. Laenukohustus on Tatjana K poolt täidetud 19.06.2020. Kuna Viru Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-17-3818 A V ja T K laenukohustuse Swedbank AS-i ees, mis muutub sissenõutavaks pärast 19.02.2020, T K kanda ning A V osa vastavast kohustusest on pool 2
Kohtumääruses on selgitatud mida peab kostja oma kirjalikus vastuses märkima ja millistele küsimustele vastama. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte isiklikult 06.04.2021. Kostja esitas 22.04.2021 kohtule avalduse, milles palub kirjalikku menetlust millele annab oma nõusoleku ja soovib kirjalikku otsust. Sisulist vastust hagile ei ole kostja esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastuse esitamata jätmisel võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks
Menetluskulud Lähtuvalt
Kooskõlas
Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu on tema lepingulise esindaja kulu summas 519,60 eurot koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja taotleb ka menetluskulude viiviste väljamõistmist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Õigusteenuseid on hagejale osutatud 4,33 tunni ulatuses, sellest tsiviilasja nr 2-17-3818 toimikuga tutvumine (1 tund), hagiavalduse koostamine (2 tundi), menetlusabi taotluse koostamine (1 tund) ja menetluskulude nimekirja koostamine (0,33 tundi). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (sh käibemaks), mis on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks käesolevas tsiviilasjas on 2,83 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses, mis on kuulunud tsiviilasja toimikuga tutvumisele. Kohus on seisukohal, et nimetatud toiming on kaetud hagiavalduse koostamise toiminguga. Menetlusabi taotluse koostamiseks põhjendatud ajakuluks on kohtu arvates 0,5 tundi. Seega on hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud summas 339,60 eurot.
lg 3 alusel mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hagejale anti 05.04.2021. a määrusega menetlusabi, vabastades ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 300 eurot. Seega tuleb kostjalt nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. 3
lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv, välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 21 alusel võib kohus lisada kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud, lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab tulenevalt
Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.