← Eesti

2-20-6660/40

Obsah (9)§ 173§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-6660 Tsiviilasi V G hagi Hooneühistu Ku

) § 403 lg

  1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldused tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
  2. Mõlemad hagejad on esitanud kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 12.02.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks kaks alternatiivset nõuet, mille hagejad on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 370 lg 2 alusel järjestanud (vt tsiviilasja nr 2-206660 tl 62-63; tsiviilasja nr 2-20-6890 tl 46). Sellest tulenevalt on kohus seotud hagejate soovitud nõuete lahendamise järjekorraga. 12. Kohus kontrollib eelnevast tulenevalt esmalt hagejate nõuet tuvastada, et kostja üldkoosolekul ei võetud vastu hagejate poolt vaidlustatud otsuseid. Olukorras, kus vaieldakse selle üle, kas üldkoosoleku otsused on vastu võetud, on hagejatel ühistu liikmena õiguslik huvi 4

(7)2-20-6660 tuvastada, kas otsused on vastu võetud või mitte. Seega oli hagejatel õigus esitada tuvastushagi, paludes tuvastada, et vaidlusaluseid otsuseid ei ole vastu võetud. Kui leiab kinnitust, et otsuseid ei ole vastu võetud, siis ei saa enam tekkida küsimust otsuste kehtetuks tunnistamisest. Seetõttu tulebki esmalt hinnata, kas otsused on vastu võetud.
  1. Tulundusühistuseaduse (TUS) § 47 lg 1 on sätestatud, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikirja p-s 6.
  2. on samuti sätestatud, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, välja arvatud seaduse ja põhikirjaga määratud juhtudel, kui nõutav suurem häälteenamuse nõue (vt tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 11 pöördel).
  3. Kostja ei ole vaidlustanud 12.02.2020 üldkoosoleku protokolli õigsust. Kostja 12.02.2020 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales vaidlusalusel üldkoosolekul 83 kostja liiget (vt tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 6). Seega iga hagejate poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks pidi selle poolt vastavalt TUS § 47 lg 1 ja kostja põhikirja p 6.
  4. hääletama vähemalt 42 liiget. Kõikide ülaltoodud otsuse puhul loeti aga ekslikult vastuvõetuks otsused, mille poolt hääletas alla poole üldkoosolekul osalenud liikmetest ehk alla 42 liikme (vt tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 6-8). Seega hagejate poolt vaidlustatud otsuseid pole võimalik lugeda vastuvõetuks, kuivõrd nende vastuvõtmise poolt ei hääletanud üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest. See kehtib muuhulgas ka otsuse kohta, mis puudutas V T´i revisjonikomisjoni liikmeks vastuvõtmine (otsus nr 6 a.), sest üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja 12.02.2020 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli vaidlusalusel üldkoosolekul V. T osas päevakorras 13.03.2019 üldkoosoleku otsuste kinnitamine (vt tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 6 ja tl 9). Varasema üldkoosoleku otsuse kinnitamine ei ole kohtu hinnangul vaadeldav isiku valimisena TÜS § 47 lg 2 mõttes ja seega kehtisid ka antud otsusele TÜS § 47 ettenähtud kohustuslikud nõuded minimaalse poolthäälte arvu osas.
  5. Arvestades eeltoodut kuuluvad hagiavaldused hagejate esimese alternatiivse nõude osas rahuldamisele ja kohtul puudub vajadus kontrollide hagejate teist alternatiivset nõuet, milles taotleti vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus rahuldab V Gi hagiavalduse ja tuvastab, et hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ei võtnud 12.02.2020 toimunud üldkoosolekul vastu järgmiseid otsuseid: - V T´i revisjonikomisjoni liikmeks vastuvõtmine (otsus nr 6 a.); - xxxx garaažihoone kindlustamine (otsus nr 1); - V.Gile umbusalduse avaldamine (otsus nr 3); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel) likvideerimiskomisjoni
  6. aastategevuse aruanne ning kinnitamine (otsus nr 4); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel)
  7. aasta finants- ja majandustegevuste plaani kinnitamine. HÜ Kuramaa (likvideerimisel)
  8. aasta eelarve kinnitamine (otsus nr 5); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel) kodulehe sulgemine (otsus nr 5); - tulekahjusignalisatsiooni projekti tellimine (otsus nr 6). Samuti rahuldab kohus J O hagiavalduse. Kohus tuvastab, et Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ei võtnud 12.02.2020 toimunud üldkoosolekul punkti 4 all vastu järgmist otsust: „HÜ Kuramaa tasub ehitusauditi eest, OÜ xxxx boksi omanik oma raha eest kõrvaldab avarii olukorra“.
  9. Hagejate esimese alternatiivse nõude rahuldamise tõttu ei hinda kohus eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut poolte vaidlusele selles, kas kostja 12.02.2020 üldkoosolekul esitati hagejate poolt TÜS § 52 lg 3 ettenähtud vastuväide või mitte. TÜS § 52 lg 3 sätestatud vastuväite esitamise kohustus omab tähtsust üksnes juhul, kui vaidlus puudutab üldkoosoleku otsuse kehtetuks 5
(7)2-20-6660 tunnistamise nõuet, mitte aga seoses kohtu poolt rahuldatud hagejate tuvastusnõudega (vt ka tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 59). Kostja poolt 17.11.2020 ja 19.11.2020 esitatud korduvad taotlused hagide läbivaatamata jätmiseks jäävad rahuldamata (vt ka tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 69-71). Samuti jääb rahuldamata kostja 27.10.2020 vastuväide kohtu tegevusele (vt tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 75). 17. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks ja mõlemad hagid kuuluvad rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 18. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja V Gi menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 8 tunni eest tunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga). Seega on V G kandnud tsiviilasjas nr 2-20-6660 õigusabikulusid summas 1344 eurot (käibemaksuga). V G kinnitab, et ta ei saa eeltoodud õigusabi kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Lisaks õigusabikuludele on V G tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu summas 300 eurot. Seega on V G kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kokku summas 1644 eurot.

  1. Hageja J O menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 7,41 tunni eest tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Seega on J O kandnud menetluskulu seoses õigusabiga summas 1 155,96 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitab, et J O ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellest tulenevalt tuleb menetluskuluna välja mõista ka käibemaks. Lisaks on tasutud apellatsioonkaebuselt riigilõivu summas 300 eurot. Menetluskulu on kantud kokku summas 1 455,96 eurot (koos käibemaksuga).
  2. Kostja esitas 19.11.2020 seisukoha hagejate menetluskuludele. Kostja ei nõustu hagejate menetluskuludega ega nende suurustega ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Seetõttu taotleb kostja kohtult hagejate menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist. Hagide rahuldamise korral taotleb kostja kostjalt ainult vajalike ja põhjendatud menetluskulude välja mõistmist. Siiski sooviks kostja rõhutada, et kostja hinnangul ei ole hagejate menetluskulud menetlusdokumentide koostamiseks proportsioonis dokumentide sisu ja mahuga.
  3. Kohus leiab, et mõlema hageja puhul on lähtuvalt

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139lg-st 2 põhjendatud menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot.

22. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et mõlema hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr vastavalt 156 eurot ja 168 eurot (koos käibemaksuga) on aktsepteeritav. Hinnates hagejate esindajate poolt käesolevas menetluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus vajalikuks vähendada hageja I lepingulise esindaja ajakulu 1 h võrra ning hageja II lepingulise esindaja ajakulu 0,91 h võrra. Seega leiab kohus, et hageja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses oli 7 h ja hageja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 6,5 h. Seoses kostja väitega, justkui ei oleks hagejate 6

(7)2-20-6660 menetluskulud proportsionaalse suurusega, märgib kohus, et kostja lepingulise esindaja enda ajakulu käesolevas menetluses oli 7,25 h (tl 79-80), mistõttu ei ole ka hagejate esindajate kohtu poolt mõistlikuks peetud pisut väiksem ajakulu ebaproportsionaalne. 23. Arvestades eelnevat määrab kohus hageja I põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks koos käibemaksuga summa kokku 1176 eurot (7 x 168) ning arvestades ka riigilõivu kulu summas 300 eurot mõistab hageja I kasuks kostjalt välja menetluskulud summas 1476 eurot. Samuti määrab kohus hageja II põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks koos käibemaksuga summa kokku 1014 eurot (6,5 x 156) ning arvestades ka riigilõivu kulu summas 300 eurot mõistab hageja II kasuks kostjalt välja menetluskulud summas 1314 eurot. Vastavalt hagejate taotlusele märgib kohus

§ 177

lõike 4 alusel, et kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) poolt hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (vastavalt summas 1476 eurot ja summas 1314 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 24. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. 25. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.