← Eesti

2-20-110386/16

Obsah (5)§ 100§ 101§ 99§ 102§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-110386 Tsiviilasi K K, H K hagi

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 115 järgi on
  3. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
  4. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et K K (hageja I ) on sündinud xxxx (
  5. a) ja H K (hageja II) sündinud xxxx (17.a). Lapse emana on sünnitunnistusele kantud E M ja isana K K. Seega on E M ja K K laste hooldusõiguslikud vanemad. 5
  6. Hagejate vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hageja I ülalpidamiseks 749,50 eurot ning hageja II ülalpidamiseks 775,50 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, so 292 eurot kuus.
  7. Kohus märgib, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-123, p 17).
  3. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised:
  4. Hagejate kulud (kulud on arvestatud lapse kohta): 1) Hagis toidukulu – 150 € kodune toit. Kostja ei oska öelda kui suur on toidule minev kulu, kuid viitab Justiitsministeeriumi poolt tellitud ja veebruaris
  5. a välja tulnud lõpparuandele. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusel veebruaris
  6. a ilmunud lõpparuande „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt mitme lapsega leibkondades võivad lapse ülalpidamiskulud olla väiksemad mastaabisäästu tõttu. Näiteks kahe lapsega peredes on keskmine toidukulu 68 eurot kuus (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). Toidukulu laste vanusega üldiselt kasvab ning arvestades hagejate vanust ja ka seda, et lapsed vajavad mitmekesist toitu, sealhulgas puuvilju, mahlu ning aegajalt ka maiustusi, peab kohus põhjendatud toidukuluks 90 eurot kuus. 2) Hagis riided, jalanõud, voodipesu, käterätikud kokku 55 € kuus. Kostja väite kohaselt tema enda ostupraktika sellist summat ei kinnita. Samas kinnitab kostja 01.09.2020 ärakuulamisel (vt protokoll), et viimati ostis ta lastele riideid mai kuus 2020.a umbes 150 euro eest. Hagejad elavad kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast, lisaks on lapsed kasvueas, mistõttu on vaja laste garderoobi sageli ka uuendada. Hagejatel kulub kodus majapidamise vahendeid, aeg-ajalt on vaja uuendada voodipesu ja käterätikuid, eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulu 55 eurot kuus. 3) Hagis eluasemekulu – üür 287,50 €, vesi 23 €, küte 18 €, elekter 10 € = 338, 5 € (peres 4 inimest, lapse kulu ¼ kogusummast). Vaidlus puudub, et hagejad elasid koos emaga kostja emale kuuluvas majas xxxx. Kuna maja vajas remonti ja seal elamine osutus eluohtlikuks, siis palus kostja lastel ja emal majast lahkuda. Laste ema leidis üürikorteri 6 ning alates 15.02.2020 elab pere 4-toalises üürikorteris xxxx. Vaidlus puudub, et pere elab nimetatud üürikorteris ja hagejad teenuseid kasutavad. Elamisega kaasnevad ilmselgelt elamispinnakulud, vee tarbimine, elektri kasutamine, kanalisatsioon ja prügiveokulud. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Hageja on eluasemekulusid tõendanud üürilepinguga, arvete ja pangakontoväljavõttega. 09.02.2020 sõlmitud üürilepingu punkt 3.5.
  7. kohaselt tuleb üürnikul tasuda üürikulu 1150 eurot kuus. Lisaks üürile kohustab üürnik tasuma kommunaalkulud (vt üürilepingu punkt 3.2.). xxxx on esitanud kommunaalkulude arve mai kuu eest 2020.a summas 271,04 eurot. Laste ema pangakonto AS Swedbanki väljavõtted tõendavad eluasemekulude tasumist. Jagades eluasemekulud (1150 eur üür + kommunaalid 271,04 eur) 4 pereliikmega on põhjendatud hagejate nõutud eluasemekulu summas 338, 5 eurot. 4) Hagis huvitegevus (H K) 35 eurot. Vaidlus puudub, et Heliis osaleb näiteringis xxxx ning laulukooris. Hageja selgitab, et enne maksis kostja huviringikulu, kuid alates septembrist 2019.a maksab seda laste ema. Tütre näiteringi tasumine on aastate jooksul olnud nii, et laps viib ise kuu esimesel teisipäeval sularahas 35 eurot juhendaja kätte, xxxx noorte draamaringis on kodukord selline. 01.09.2020 ärakuulamisel avaldas kostja, et ta ei hoidu arvete maksmisest, kuid ta ei saa maksta arveid, mis temani ei jõua. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (RKTKo 3-2-1-16513). Arvestades kostja vastuväidet ja kuna ühtegi tõendit selle kohta esitada ei ole, siis ei saa nimetatud kulu kostjalt välja mõista. 5) Hagis internet 9 € + tahvelarvuti pakett 19 € +online mängud 4 €= 32 € (internet 36:4). Teliaga on sõlmitud leping TV ja interneti teenuse kasutamiseks. Lisaks on lastel tahvelarvutid ja online mängud. Kohtule on hageja tõendanud Telia arvega, et interneti, TV, seadmed, järelmaks jm kulud kogusummas olid mai kuu 2020 a. eest kokku 141,54 eurot (tlk 39). Kohus ei pea põhjendatuks välja mõista kostjalt arvel märgitud spetsialisti väljasõidu tasu 12 eurot, tehniku paketi tasu 30 eurot ja elektrivõrguadapteri kulu 55 eurot. Hagejad nõustuvad, et online mängud ei ole elatise küsimus. Vaidlus puudub, et laste isa maksab laste telefoniarved ja laste telefonid on isa nimel. Kohus leiab, et põhjendatud kulu nimetatud kuluartiklile on kokku 44,54 eurot ja jagades selle 4 pereliikmega teeb see 11 eurot. Kohus selgitab, et lapsevanemad võivad kokkuleppel täiendavalt lapsele erinevate asjade (nt tahvelarvuti ostmine) ja teenuste või lapse elustiili toetamine muude kulutustega kujundada lapse elulaadi selliseks, mis võimaldab lapse heaks teha 7 hädavajalikust rohkem kulutusi. Riigikohtu praktikast tulenevalt on elatise maksmise eesmärgiks eelkõige katta lapsele vajalikud esmakulud nagu toit, riided, ravimid, hügieen. Tahvelarvutit võib nimetada luksuskaubaks, mille ostmiseks tuleb vanematel esmalt läbirääkida ja kokku leppida, kes ja kui palju on nõus tahvelarvuti eest tasuma. Tahvelarvuti ei ole hädavajalik, odavama hinnaga arvuteid on kaubanduses pakkuda ja kui lapsevanem soovib kallimat asja, tuleb tal teise vanemaga selles kokku leppida. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb lapsevanemal endal leida tahvelarvuti ostmiseks vahendeid. 6) Hagis hügieeni -ja pesemistarbed, juuksur on pojal kokku 35 € kuus (juuksur 1 kord 20 €). Arvestades, et inimesed hoolitsevad reeglina ka oma hügieeni eest ja pesevad riideid ning käivad juuksuris, peab kohus põhjendatuks poja kuluks kogusummas 35 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tütar saab juuksuri teenust odavamalt sel põhjusel, et laste ema töötab juuksuritega samas salongis. H K on
  8. a noor neiu, kelle vajadused võivad olla hügieeni, kosmeetika ja juuksuri kuluga suuremad, mistõttu loeb kohus tütre põhjendatud kuluks kokku 50 eurot kuus. 7) Hagis teater, kino, muud üritused 40 € kuus. Hageja selgituste kohaselt on hetkel summa väiksem kuna pole teatris ja kinos käidud. Kostja leiab, et põhjendatud kulu võiks olla 4-5 eurot. Arvestades, et praegusel COVID-i perioodil ei ole lastel teatri/kino külastusi toimunud, kuid lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega, siis kohus peab põhjendatud kuluks 10 eurot kuus. 8) Hagis sõprade sünnipäevakingitused 20 € kuus. Hageja teeb sünnipäevakingitused klassikaaslasele ja lähemale sõbrale. Kostja leiab, et 5 eurot kuus võiks see summa olla, sest lapsed käivad harva sünnipäevadel. Kuna sünnipäevad toimuvad kord aastas, siis on põhjendatud kostja pakutud 5 eurot kuus. 9) Hagis ravimid, vitamiinid, lisaks tütre allergia ravimid ja pojale määratud nahaarsti ravimid (tütre ravikulu 20 eurot ja poja ravikulu 29 eurot). Nimetatud kulu sisaldab ka laste prillide kulu. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Vaidlus puudub, et hagejatel on prillid. Laste isa on teadlik laste terviseprobleemidest (astma ja allergia) ja loonud enda väitel lastele sobilikud elutingimused, kus puuduvad allergeenid (vt kostja vastust hagile). Kooskõlas kohtupraktikaga loeb kohus tütre põhjendatud ravimikuluks 20 eurot kuus. Kuna poja ravikulud on suuremad seoses akneraviga, mida kinnitab xxxx OÜ arve 17.06.2020 ja tasulised hambaraviteenused (esitatud xxxx OÜ arved 30.05.2019, 25.04.2019), siis kohus loeb poja põhjendatud ravimikuluks 29 eurot kuus. 10) Hagis kooli üritused, eksursioonid – 15 €. Mõlemad lapsed õpivad xxxx, toimuvad klassireisid ja ekskursioonid, lisaks õpetajatele kingitused, aktuse kulud, jõulukink. Hagejad on kooliürituste kulud jaganud aasta peale ära. Kostja vastuse kohaselt ei ole 8 ta öelnud, et ta neid kulusid ei maksa (vt protokoll). Kuna vaidlus puudub, siis kohus arvestab nimetatud kuluartiklile 15 eurot kuus. 11) Hagis koolitarbed – 15 €. Töövihikute raha. Laste isa on nõus, et laps käib koolis ja töövihikuid on vaja, kuid leiab, et kulu peab olema vajaduspõhine. Koolis käimisega kaasnevad ilmselgelt lisakulud (õppetarbed, nt töövihikud, õpikud, kirjutusvahendid, joonlauad, kustukummid, teritajad, pliiatsid, kunstitarbed, koolipildid). Laste ema konto väljavõte Swedbank AS-s tõendab, et hagejate seaduslik esindaja on nimetatud kulu kandnud. Kohtupraktikaga on kooskõlas koolitarvete kulu 15 eurot. 12) Taskuraha 20 €. Kohus selgitab, et lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul ta peab ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lastele regulaarse ning stabiilse ülalpidamise tagamine. Ülalpidamise andmine rahas igakuiselt ettemakstult võimaldab elatist laste heaks kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Last ülalpidav vanem ei saa arvestada selle rahaga, mida kostja kulutab lapsele temaga koosoldud aja sisustamiseks. Lapse isa on kohtule kinnitanud, et lapsele vajalikke asju ostab ka tema. Kohus märgib, et elatise eest, mis kantakse last ülalpidava vanema kontole saab osta ning arveid tasuda laekunud elatisest laste eest igapäev hoolitsev vanem. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele miinimumelatisele osta asju, tasuda muude teenuste eest ning taskuraha andmine lapsele, siis ta võib seda teha täiendavalt igakuisele miinimumelatisele.
  9. Kokku on hageja I põhjendatud kulud summas 603, 64 eurot kuus: kulutused toidule 90 € + riided, jalanõud, voodipesu, käterätikud kokku 55 € + eluasemekulu 338,5 € + internet, TV kulu 11, 14 € + hügieenikulu 35 € + teater, kino, muud üritused 10 € + sünnipäevakingitused 5 € + ravimikulu 29 € + kooli üritused, ekskursioonid 15 € + koolitarvetekulu 15 €.
  10. Kokku on hageja II põhjendatud kulud summas 609, 64 eurot kuus: kulutused toidule 90 € + riided, jalanõud, voodipesu, käterätikud kokku 55 € + eluasemekulu 338,5 € + internet, TV kulu 11, 14 € + hügieenikulu 50 € + teater, kino, muud üritused 10 € + sünnipäevakingitused 5 € + ravimikulu 20 € + kooli üritused, ekskursioonid 15 € + koolitarvetekulu 15 €.
  11. Kohus märgib, et kuigi hageja I vajab enda ülalpidamiseks 603, 64 eurot kuus ning hageja II summas 609, 64 eurot kuus, siis elatist paluvad hagejad miinimummääras, so 292 eurot kuus, seega on hagejad enda kulusid juba maha arvanud.
  12. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. 9
  13. 01.09.2020 toimunud ärakuulamisel tegi kostja hagejatele ettepaneku, et tasub laste ülalpidamiseks kokku 270 eurot kuus, lisaks on kostja valmis kandma kulud, mis on seotud laste vahetu ülalpidamisega. Hagejad kostja ettepanekuga ei nõustunud ja jäid hagis esitatud nõude juurde.
  14. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel (

§ 102lg 2).

Praeguses asjas on kostja tuginenud laste vahetu ülalpidamiskohustuse täitmisele. Kostja väidab, et hagejad elavad 40 % ajast isa juures, mistõttu tuleks kas elatis jätta välja mõistmata või seda vähendada proportsionaalselt. Hagejate selgituste kohaselt on laste kohtumised isaga olnud lühiajalised, alates käesolevast kohtumenetlusest on kostja asunud intensiivselt lapsi survestama ja sundima neid enda juurde. Lapsed on korduvalt isale selgitanud, et nad küll tahavad temaga suhelda, kuid vastavalt hagejate soovidele ja ajakavale. Kohus nõustub hagejate märgituga, et kostja ei ole kohtule tõendanud, et lapsed viibivad olulise osa ajast isa juures, samuti kostja ei ole tõendanud, et vanemad on sõlminud kehtiva laste ülalpidamiskokkuleppe. Kostja esitatud Facebooki kirjavahetus ei tõenda kostja väidet, et lastel on vahelduv elukoht. Kostja soovimatus elatist tasuda ei saa olla aluseks laste elukorralduse muutmiseks. Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale (RK: 3-2-1-56-15 03.06.2015 p 11), et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kuivõrd hagejad elavad emaga, siis kannab laste ema suurema osa laste kuludest. Vastupidisel juhul ei oleks hagejad sunnitud pöörduma elatise nõudega kohtu poole. Kostja poolt üksikute kulude kandmine ei ole alus, et elatist vähendada, arvestades et kohtu ette pole toodud asjaolusid, et hagejatel on vahelduv elukoht, või et hagejad viibiks kostja juures olulise osa ajast, mis Riigikohtu praktika kohaselt tingiks vahetu ülalpidamise arvestamise lapsest lahus elava vanema poolt.

  1. Hagejate ema töötab massöörina töötasuga 540 eurot kuus, lisandub igakuine lastetoetus 120 eurot (vt istungiprotokoll). Omandiõiguse alusel kuulub laste emale 2008.a xxxx ja OÜ osa, mis on asutatud sissemakseta.
  2. Kostja otsib tööd ja ei oma sissetulekut, ei saa toetusi ega abiraha. Teeb juhutöid alla 100 eur kuus. Vanemad ja elukaaslane aitavad kostjat ülal pidada, üüri maksab elukaaslane. Kostja elukaaslase poega peavad üleval ühisest pererahast. Kostja õpib xxxx täiendades ennast toitumispsühholoogia erialal. Kostjale kuulub xxxx, mootorratas, millel on võõrandamiskeeld, 100 % osalus kahes mittetegutsevas OÜ-s, millel on samuti võõrandamiskeeld. Kostja erialaks on arvutid ja Internet ning veebis kodulehtede loomine.
  3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on terve elujõus töövõimeline isik. Kostja väide, et vanemad ja elukaaslane aitavad kostjat ülal pidada, ei ole objektiivne põhjus 10 elatise vähendamiseks. Praeguses asjas ei ole kostja esile toonud, et ta on töövõimetu või et ta muul objektiivsel põhjusel ei suuda teenida sissetulekut, mis tagaks tema laste ülalpidamise seaduses sätestatud vajalikus määras. Kostja eriala IT vallas võimaldaks tal eelduslikult teenida kõrgemat töötasu kui 100 eurot kuus. Kostja elukaaslase lapse ülalpidamiskohustus lasub lapse vanemal, kellest laps põlvneb (

§ 96) mitte kostjal.

  1. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks.
  2. Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida lapse ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi.
  3. Praeguses asjas puudub mõistlik põhjendus, miks isa ei ole tööle asunud. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Tõenäoliselt tuleb kostjal leida endale töökoht, vajadusel mitu töökohta, et tagada igakuine kindel sissetulek sellisel määral, mis võimaldab ülalpidada hagejaid ja enda vajaduste rahuldamise.
  4. Kostja palub elatise suuruse otsustamisel kohtul arvestada hagejale makstava riikliku lapsetoetusega. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Riigikohus on asunud 09.06.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 seisukohale, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla 11 miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Põhjendatud ei ole pidada ainuüksi lastetoetuste saamist

§ 102

lg-s 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks ning vähendada igakuist elatise summat selle võrra. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mida saaks pidada

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

  1. Kohus rahuldab hagi elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja elatise hagejate ülalpidamiseks 292 eurot kuus lapse kohta, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 14.03.2020.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud
  2. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.