KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 2021. aastast on selleks 292 eurot). Hagejate elatise nõuet tõendavad kanded rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohus selgitab lisaks, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule hagis lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.06.2013.a lahend asjas nr 3-2-1-78-13, p 15). 2 2-21-611 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 näeb ette, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Kostjale on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus e-toimiku kaudu kätte toimetatud 10.02.2021.a. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on nõudmas kostjalt elatist tagasiulatuivalt ajavahemiku 01.01.2021.a kuni 13.01.2021.a eest 122,45 eurot kummalegi hagejale seaduses sätestatud alammääras. Lisaks on hagejad palunud kostjalt välja mõista elatise seadusjärgses alammääras alates hagiavalduse esitamisest, s.o 14.01.2021.a kuni vastava hageja täisealiseks saamiseni. Hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hagejate kasuks väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja poolt määratavale kontole. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja on 17.03.2021.a esitanud endapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabiteenust osutatud järgmiselt: − Nõustamine enne hagi esitamist 0,5 tundi / 60 eurot; − Hagi koostamine 1,5 tundi / 180 eurot. Hagejad kinnitavad, et nende poolt käesolevas menetluses kantud menetluskulud, millelt käibemaksu tagasisaamine ei ole võimalik. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on menetlusdokumentide põhjalikkust arvesse võttes põhjendatud ning vajalikud. Kohtu hinnangul ei saa teha etteheiteid hagejatele osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale, milleks on 120 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 240 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
3 2-21-611 /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.