KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 08. aprill 2021. a, Tallinna kohtumaja,

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 187

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud asjas 22.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse osaühingu Alfreedia (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohus võttis hagi 24.09.2020 menetlusse. Kostja vastas hagile 14.10.2020, milles võttis hagi õigeks.
2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmist. Kostja oli xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja alates 03.11.
3. Sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi- Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud, kuigi esitatud leppetrahvidega mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud. Alljärgnevatel kuupäeval oli sõiduk pargitud hageja opereeritavale parkimisalale. 1) 18.07.2017, Tartu mnt 10a, leppetrahvinumber 0791 8071 7095 7210; 2) 06.02.2018, Viru Hotell, leppetrahvinumber 1290 6021 8154 4553; 3) 13.10.2018, Maakri 34, leppetrahvinumber 1201 3101 8131 3447; 4) 09.01.2019, Rotermanni tn.18/T5, leppetrahvinumber 1290 9011 9204 7025; 5) 07.11.2019, Viru Hotell, leppetrahvinumber 1350 7111 9151
4. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele või mõnele neist vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale ka meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. Hagiavalduse esemeks on 5 tasumata leppetrahvinõuet kogusummas 150 (5*30) eurot. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on Maanteematile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring äriregistrisse Maanteeametilt saadud registrikoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime, asukoha ja elektronpostiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 40 eurot. 2

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja vastas hagile 14.10.2020, milles kostja võttis hagi õigeks ja tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu hagiavalduse õigeksvõtul. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 1).

5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda. 6.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud nimekirja kohaselt maakohtus kokku 95 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurot ja kohtumenetluses tasutud riigilõivudest 75 eurot. Hageja menetluskulud on seadusest tulenevalt vajalikud ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud menetluskulud 95 eurot. Vastavalt hageja taotlustele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3