Obsah (4)

§ 274§ 162§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4407 Tsiv

§ 274nõuetele vastavat tõendit ei esitanud.

Samas ei omaks tõend ka asja lahendamisel tähendust, sest pooled ei vaidle, et spordiregister kajastab hageja liikmelisust kostjas mh 15.05.2020 seisuga. Pooled vaidlevad, mis põhjusel on registris selline kanne.

1. Kohus tuvastab kohtule esitatud kirjavahetusest spordiregistriga (dtl 146-152), et registrile esitas andmed, mille järgi kuulub hageja kostja liikmeskonda, 20.10.2019 kostja (dtl 151).
2. Kostja põhikirja (dtl 38-42) p 3.3-3.4 järgi ühingusse liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab ühingu üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Ühingusse vastuvõtmisel on õigus kohaldada liikmele katseaega. Katseaja tingimused on reguleeritud ühingu kodukorras. Kodukorra p 5.4 järgi kostja liikmeks saamiseks peab klubi esitama kostja juhatusele avalduse. Klubi liitumisavaldust menetleb kostja juhatus põhikirjaga sätestatud korras; p 5.6 kohaselt kostja juhatus jätab omale õiguse lähtudes liitumise asjaoludest rakendada liituva klubi suhtes vajadusel tähtajalisi erinõudeid ehk kehtestada katseaja periood, mille jooksul peab liitunud klubi täitma kostja juhatuse poolt seatud eesmärgid. Erinõuete kehtestamine võib olla ainult klubi taseme tõstmise või puuduste likvideerimise eesmärgil, tagamaks klubi täisväärtusliku osalemise practical-laskmise maastikul. Erinõuete tähtajaks mittetäitmisel on kostja juhatus kohustatud hiljemalt järgmisel korralisel üldkoosolekul esitama üldkoosolekule päevakorrapunkti klubi väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast. Kohus tuvastab, et kostja põhikiri ei näe ette sellist regulatsiooni liikmeks võtmiseks, et esmalt otsustaks üldkoosolek 3 liikmeks võtmise tingimused ning seejärel täiendavalt liikmeks vastu võtmise.
3. Kohus leiab, et 19.12.2018 ja 15.01.2020 juhatuse protokollidest nähtuv ei lükka ümber asjaolu, et pärast 15.01.2019 üldkoosoleku toimumist on kostja väljendanud üheselt mõistetavalt, et hageja on tema liige: kostja on nõudnud hagejalt liikmemaksu tasumist ja võimaldanud hagejal hääleõigusega osaleda üldkoosolekutel. Samuti on kostja kinnitanud hageja liikmelisust kolmandale isikule ̶ spordiregistri pidajale. Nimetatu alusel asub kohus seisukohale, et üldkoosoleku 15.01.2019 otsus „võib liituda, kui täidab tingimused“ tähendab, et hageja võeti kostja liikmeks katseaja kohaldamisega vastavalt kostja põhikirja p 3.
5. Vastupidiseks järelduseks ei anna alust kostja poolt esitatud juhatuse liikmete seletused (dtl 173-179). Tulenevalt

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 229 lg 2 saab hagimenetluses olla tõendiks üksnes menetlusosalise vande all antud seletus. Viidatud seletused ei ole seetõttu asjas tõenditeks, kohus käsitleb neid kostja faktiväidetena. Kostja väited selle kohta, et hagejat 15.01.2019 liikmeks ei võetud, ei ole kooskõlas käsitletud tõenditest nähtuvaga.

1. Kostja on esitanud tõendina ka MTÜ Ervita Shooting Club seletuse (dtl 180-181). Kohus leiab, et nimetatud MTÜ kostja liikmeks võtmise asjaolud ei oma asjas tähendust. Tõendist ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et 15.01.2019 hageja vastuvõtmist ei otsustatud. Tõendis arutelu kohta kajastatu ei saa puudutada 15.01.2019 üldkoosolekut, kuivõrd kostja väitel otsustati sel ajal liitumise tingimused ̶ hageja ei saanud samal ajal olla juba tingimusi rikkunud.
2. Kohus nõustub hagejaga, et kuna hageja oli 15.01.2019 kostja liikmeks võetud, ei olnud üldkoosolekul 11.03.2020 võimalik vastu võtta otsust liikmeks vastu võtmata jätmise kohta. Kohus leiab, et vaatamata otsuse vastavasisulisele sõnastusele on 11.03.2020 sisuliselt otsustatud hageja väljaarvamine.
3. Kostja põhikirja p 3.7 kohaselt ühingu liikme võib ühingust välja arvata kui ta ei täida ühingu põhikirja, IPSC Konstitutsiooni, reegleid või määrusi; on ühingu mainet oluliselt kahjustanud või tekitanud materiaalset kahju või on jätnud tasumata ühingu liikmetele kehtestatud maksud või jätab süstemaatiliselt täitmata ühingu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piirides kehtestatud akte. 11.03.2020 üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud hageja väljaarvamise põhjust. Seetõttu ei võimalik kontrollida, kas otsuse vastuvõtmiseks olid täidetud põhikirja p 3.7 märgitud eeldused ning kohus asub seisukohale, et otsus on vastuolus kostja põhikirjaga.
4. Kohus rahuldab hagi ning tunnistab MTÜS 24 lg 1 alusel kehtetuks 11.03.2020 kostja üldkoosoleku otsuse mitte võtta hagejat kostja liikmeks. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 18.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 19. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu riigilõivule 400 eurot ning lepingulisele esindajale 1 587 eurot. Hageja kinnitusel ei ole ta käibemaksukohustuslane. Hagi esitamiselt tuli tasuda riigilõivu vastavalt hagihinnale 300 eurot, nähtuvalt kohtute infosüsteemist on lõiv tasutud. Lisaks sellele on täiendavalt tasutud riigilõivu 100 eurot seoses kahe hagi tagamise taotluse esitamisega. Kulu riigilõivule kokku on 400 eurot. 20.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, 4 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: 20.

1. hagi koostamine - 5 tundi; 20.
2. kostja vastusega tutvumine – 2 tundi; 20.
3. teabenõude koostamine spordiregistrile – 0,5 tundi; 20.
4. seisukoha koostamine kostja vastusele – 3 tundi; 20.
5. menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund.
6. Nimekirjas toodud ajakulu kokku on 11,5 tundi. Kohus leiab, et toiming 20.3 ei ole kohtumenetluses tehtud menetlustoiming. Ülejäänud osas on nimekirjas märgitu põhjendatud. Kõik toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Põhjendatud ajakulu kokku on 11 tundi. Esitatu kohaselt osutati õigusabi hinnaga 115 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), so koos käibemaksuga 138 eurot tunnis. Kohus on seisukohal, et nimetatud hind ei ületa keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu.
7. Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 1 918 eurot (400 + 11 x 138). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1 918 eurot. 23.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5