Obsah (10)

§ 266§ 424§ 423§ 64§ 65§ 68§ 218§ 275§ 76§ 75

1-20-2565 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2021. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-20-2565 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Helina Tšentem

§ 266

lg 2 p 1,

§ 424

lg 2,

§ 423

§ 64

lg 1,

§ 65

lg 2,

§ 68

lg 1 alusel karistati teda vangistusega 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva. Karistuse kandmise algus oli 02.08.

1. a ja lõpp on 26.03.
2. a. Janno Grabi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on karistatud kehalise väärkohtlemise ning joobes juhtimise eest. Praegust vanglakaristust kannab omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise, sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta ning joobeseisundis sõiduki juhtimise eest. Vägivaldsuse raskusaste suurenenud ei ole. Korduvate joobes juhtimiste näol on tegemist ühiskonnaohtlike süütegudega. Nii vägivalla kui ka teiste süütegude põhjuseks on alkoholiprobleemid, isiku mõtlematu käitumine, vaimsest tervisest tingitud käitumine, oskamatus arvestada oma tegude tagajärgedega. Sissetungimise puhul on muuhulgas põhjuseks materiaalse kasu saamise soov. Kuritegusid otseselt ei planeeri, pigem lähtub hetkeemotsioonidest ja vajadustest. Käesoleva vangistuse jooksul isik ei ole rehabiliteeriva iseloomuga tegevustes osalenud, peamiselt isiku ebakohase käitumise tõttu, mis on tingitud isiku vaimsest tervisest. Vangistuse jooksul isik on korduvalt üritanud sooritada enesetappu, mistõttu isiku suhtes kohaldati täiendavad julgeolekuabinõud ja isik paikneb eraldatud lukustatud kambris, mistõttu sisuline töö temaga oli raskendatud. Samuti isik viibis korduvalt Tartu Vangla psühhiaatriosakonnas ravil. Vangistuse jooksul toimusid vestlused kaplani, sotsiaaltöötaja ning kliinilise psühholoogiga. Isiku meeleolu suuresti sõltub määratud psühhiaatrilisest ravist. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt planeeritud riskipõhised struktureeritud vestlused psühholoogiga, tööhõive ning vabanemiseelne nõustamine. Vangistuses viibides kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel isikul puudub kindel elukoht. Janno Grab on avaldanud soovi asuda ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise järelevalvega elama enda vanemate juurde xxxx. Isiku sõnul enne vangistus elas vanemate juures eelnimetatud aadressil. Valla sotsiaaltöötajad kui politsei teavad, et Jannol on suhted vanematega keerulised ning et Janno ei saa vanemate juures elada (vanemad tarvitasid alkoholi, esinesid konfliktid). Antud aadressil elab hetkel Janno Grabi ema A L. Aadressil xxxx maakond asuv elukoht on sotsiaalkorter, mille omanikuks on xxxx vald. xxxx osavald ei anna nõusolekut elektroonilise järelevalve paigaldamiseks antud aadressile. Sotsiaaltöötaja H T põhjendab otsust asjaoluga, et tulenevalt probleemidest perekonnas ja arvestades Janno Grabi varasemat elukorraldust on vähetõenäoline, et Janno Grab suudaks järgida elektroonilise järelevalvega kaasnevaid piiranguid. Kogutud andmetest lähtuvalt ei ole Janno Grabi puhul võimalik elektroonilise valve kohaldamine, kuna isikul sisuliselt puudub kindel elukoht. Seega selles osas ei ole elektroonilise järelevalve tingimus täidetud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kindlat vabanemisjärgset töökohta. Isiku sõnul tegi mitteametlikult juhutöid ning käis ka xxxx mitteametlikult töötamas. MTA andmetel töötas xxxx AS-s ning OÜ-s xxxx. On olnud perioodidel Töötukassas arvel. Kriminaalhooldaja materjalidest selgub, et isikul oli määratud töövõimetuspension ja sissetulekuks oli 460 eurot, millest ta sisuliselt ka elatus. Sissetungi pani toime mh eesmärgiga sada raha alkoholi ostmiseks. Isiku ema andis talle ka raha alkoholi ostmiseks. Seega selgub, et alkoholiprobleem tõsiselt mõjutab isiku majandusliku toimetulekut ning isiku majanduslik olukord oli kehv. Tallinna Vangla andmetel isikul on rahalisi nõudeid summas 3337,80 eurot. Isiku soovil saab kaaluda kutsekooli suunamist ja tööle suunamist, millega ta oleks võimeline hakkama saada. Vabanedes on võimalik uuesti vormistada töövõimetuspensioni, mis saab olema ka sissetulekuallikaks. Janno Grab taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Merilin Sepp edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha süüdimõistetu vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla ei toeta Janno Grabi (Grab) tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi ja ei toeta Janno Grabi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Janno Grab tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Janno Grabi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras kahel korral karistatud ning vangistuse jooksul on korduvalt eiranud reegleid, ei allunud ametnike korraldustele ning suhtles ametnikega ebaviisakalt. Probleemid vanglas on tingitud isiku vaimse tervise probleemidest ning isiku suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid suitsiidse käitumise tagajärjel. Materjalidest ei nähtu, et Janno Grab oleks mõistnud õiguskuuleka käitumise vajadust ning sellest ka järeldusi teinud. Karistusregistri andmeil on Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna 15.01.2021 otsusega Janno Grabi karistatud

§ 218

lg 1,

§ 275lg 1 järgi ning temale määrati rahatrahv.

Korduv karistatus näitab kinnipeetava kuritegelikke hoiakuid ning suutmatust elada seaduskuulekalt ja ühiskonnas kehtivaid reegleid arvestavalt. Ka vanglas väärteo toimepanemine ei kinnita seda, et isiku puhul oleks toimunud seesmised muutused ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks võimalik. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vabastada isikut, kes järjepidevalt paneb toime uusi süütegusid. Kohus peab problemaatiliseks ka seda, et Janno Grab ei ole mõistnud enda probleemi alkoholiga. Iseloomustuse kohaselt nii vägivalla kui ka teiste süütegude põhjuseks on alkoholiprobleemid. 22.03.2021 toimunud kohtuistungil Janno Grab avaldas, et temal ei olnud vabaduses probleeme narkootikumidega ega alkoholiga. Vahepeal oli, aga pärast isu kadus ära ja rohkem pole tahtmist olnud. Kohus on seisukohal, et Janno Grabi puhul on karistuse eesmärk – mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest – täidetav vangistuses viibimisega ning seda pikemas ulatuses, kui praeguseks kantud karistus. Janno Grabi vabastamist tingimisi enne tähtaega ei toeta vangla ega prokurör. Tallinna Ringkonnakohus võttis 08.05.2019. a kohtumääruses nr 1-17-7526 seisukoha, et kui maakohus tuvastab, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht, ei ole täitmiskohtunikul üldse põhjust muid asjaolusid hinnata. Täiendavalt on lahendis märgitud, et: „Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamine juhul, kui tal puudub kindel elukoht, on välistatud. Vastavalt

§ 76

lg-le 5 allutatakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli esimene nõue on see, et isik peab elama kohtu määratud elukohas (

§ 75lg 1 p 1).

Elukohaga on seotud ka mitmeid teisi kontrollnõuded. Nt peab isik alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas (

§ 75

lg 1 p 3), saama kriminaalhooldajalt loa elukoha vahetamiseks ja lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks (

§ 75lg 1 p 6).

Seega on isiku käitumiskontrollile allutamiseks ja sellest tulenevalt ka tema ennetähtaegseks vabastamiseks kindla elukoha olemasolu vältimatult vajalik ja kohtul ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kui kohtul ei ole võimalik määrata kohta, kus isik peab elama.“ Janno Grabi puhul avanes võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla 18.02.

1. 22.03.
2. a toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et vabanemisel asub elama xxxx. Kinnipeetava iseloomustuse lisa kohaselt on täitmata eelnimetatud aadressil elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 2 p 4 tingimus kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Tingimus on täitmata põhjusel, et puudub omaniku ehk xxxx osavalla nõusolek. xxxx Osavalla Valitsus ei ole andnud nõusolekut, et Janno Grab asub elama xxxx. Vald on põhjendanud seda selliselt, et Janno on noor füüsiliselt terve, elujõus noor inimene, kes ei suuda järgida hea tava eeskirju kortermajas ja korteris elades koos vanematega. Samuti ei laeku riiklikud toetused Janno Grab kontole, mis tekitavad tihti vastuolulisi situatsioone perekonnas. Eelnevast lähtudes puudub kinnipeetaval kindel vabanemisjärgne elukoht ning tingimused, et isikul oleks võimalik vabaneda elektroonilise järelevalve alla, ei ole täidetud. Lähtudes eelnevast Tallinna Ringkonnakohtu seisukohast ning asjaolust, et Janno Grabi puhul ei ole täidetud elektroonilise järelevalve alla vabanemise tingimused, leiab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on käesoleval hetkel võimatu. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks hinnata ka kinnipeetava käitumise muid aspekte ning jätab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/