Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. 20. Vastustaja on taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 1920 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 10-le töötunnile tunnihinnaga 160 eurot tund. 21.
Riigikohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-20-1198 selgitanud, et jääb varasema seisukoha juurde ning rõhutab, et hankemenetluse eesmärk on muu hulgas ehitustööde, kaupade ja teenuste ostmisel hankija raha säästmine (RHS § 2 lg 1). Selle eesmärgiga ei oleks kooskõlas olukord, kus õiguspärase hanke korraldaja kanda jäävad vaidlustamisega kaasnenud lisakulud. Kas määrata hankevaidluses hankija esindajaks majasisene jurist või advokaat, on hankija töökorralduse küsimus, mida kohus ei hinda. Kaebaja ei saa nõuda, et hankija korraldab enda esindamise kohtumenetluses kaebajale soodsaimal viisil. Seega on vastustaja õigusabikulude hüvitamine kooskõlas kohtupraktikaga. 22. Riigikohus rõhutab eelpool toodud lahendis ka, et kohus peab siiski jälgima, et hankija õigusabikulu väljamõistmine ei riivaks ebaproportsionaalselt kaebepõhiõigust (PS § 15 lg 1 esimene lause). 23.
Kohus leiab, et vastustaja menetluskulud on põhjendatud vaid osaliselt. Kohus võtab siinjuures arvesse, et vaidlus puudutas vaid hankelepingu punktide õiguslikku tõlgendamist ning menetluses osalemine ei eeldanud mahukate materjalide läbi töötamist. Samuti oli vaidlusaluseid sätteid eelnevalt juba analüüsitud VAKO menetluses ning vastustajale oli teada ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht haldusasjas nr 3-20-1202. 24. Kohus peab eeltoodut arvestades põhjendatuks mõista kaebajalt välja vastustaja lepingulise esindaja kulutused pooles ulatuses, st summas 960 eurot koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.