lg 2 p 7 järgi ja karistamises vangistusega 3 aastat; süüdimõistmises
lg 2 p 4,8 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat;
lg 1 alusel mõistetud 3 aastat vangistust;
lg 2 alusel suurendati karistust 25.10.2004 Tallinna Linnakohtu ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu 13 päeva võrra; liitkaristus 4 aastat 1 kuu 13 päeva vangistust;
– 2 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele 4 aastat 1 kuu 11 päeva vangistust. osaliste küsitlemisega otsuse täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste Prokurör Merike Tikk Süüdimõistetu Kaitsja alaealine F.G (isikukood xxxxxxxxxxxx; elukoht xxxx xx-xx xxxxxxxxxxx; viibib vangistuses Viljandi Vanglas) vandeadvokaat Endel Tomson Taotluse läbivaatamise aeg 06.detsember 2007 Resolutsioon Mitte vabastada süüdimõistetut F.Gi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse peale edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. Asjaolud Viljandi Vangla on esitanud kohtule materjalid süüdimõistetud kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. F.G on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 19.09.2005 otsusega
lg 2 p 7 järgi - 3 aastat;
lg 2 p 4,8 – 2 aastat;
lg1 alusel mõisteti 3 aastat vangistust.
Tallinna Linnakohtu ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu 13 päeva võrra Liitkaristus 4 aastat 1 kuu 13 päeva vangistust,
2005.a. -2 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele 4 aastat 1 kuu 11 päeva vangistust. F.G viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Viljandi Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal 06.04.2009 ning kandmata vangistus 27.10.2007 seisuga 1 aasta 4 kuud 9 päeva. 1 Iseloomustusest nähtub süüdimõistetu täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine. Vangistuse ajal F.G õpib Viljandi Kaare koolis 6. klassis, mille eeldatavasti ka õppeaasta lõpus lõpetab. Vangistuses on olnud kinnipeetaval 5 korrarikkumist, nendest on ka kehtivaid. Tööoskused puuduvad, ühekordseid tööülesandeid on täitnud korralikult. On osalenud ka kutseõppes, kus õppis puidu-, raua- ja ehitustööd. Algteadmised on olemas. Vangistuse ajal osales sotsiaalõppeprogrammis, mis õpetab noortele vastutustundlikku käitumist ja toimetulekut vihaga. Kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetu ennetähtaegase vabastamise kohta andnud arvamuse, milles ta on leidnud, et süüdimõistetu ei sobi kriminaalhooldusele vastavalt
, kuna tal puudub elukoht, tal on nõrk sotsiaalne võrgustik ning on korrarikkumised kinnipidamisajal. Arvestades riskifaktoreid, on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Süüdimõistetu küsitlemisel kohtus seletas F.G, et kohus võiks ta vabastada, kuna ta näeb, mis on tema tegude tagajärg. See on esimene kord, kui nii pikalt on teda karistatud. Enne oli tingimisi aasta ja neli kuud. Siis ta ei saanud veel aru, et uusi tegusid ei tohi teha. Arvas, et kõik see on tühi asi. Alles kohtus sai aru, et eelmine karistus liidetakse. Vanglas on teda karistatud 5-el korral. Mõnel korral tahtis teiste hulgast silma paista. On aru saanud, et selliste asjade kordapanek ei too mingit kasu. Kriminaalhooldaja ei saanud emaga ühendust. Ema oli tööl sel ajal. Ema rääkis talle hiljuti kokkusaamisel, et oli kriminaalhooldajaga vestelnud telefoni teel. Ta käib koolis 6-ndas klassis. Koolis on kõik korras, hinded on head. Ta on aru saanud, et varastada ja röövida pole õige. Vabanedes saab väljas hakkama. On aru saanud, et need pole õiged teod. Kui vabaneb, siis on kindel plaan põhikool lõpetada ja siis minna tööle. Tallinnas on kool, kus käivad õppetöös mahajäänud õpilased. See kool on Lasnamäel. Ema oli käinud seal kohapeal ja rääkinud. Esialgu jääks ema ülalpidamisele. Kui kohus teda vabastab, siis ta enam tagasi vanglasse ei sattu. Vangistuse ajal pole eelmiste sõpradega suhelnud. Prokurör kohtus leidis, et praegu puuduvad asjaolud, mis võimaldaks süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastada tingimisi katseajaga. Vanglast vabanedes soovib F.G minna elama ema juurde. Esitatud dokumentidest ei ole näha, kas F.G saab asuda elama ema juurde. Ema nõusolekut ei ole ei elukoha ega ema materiaalse toetuse kohta. Ema on lubanud kriminaalhooldaja juurde vestlusele minna, aga pole seda teinud. Esitatud materjalidest selgub, et perekond elas suhteliselt viletsas olukorras, juba aastaid on üürivõlg üle 100 000 krooni, ei ole olnud elektrit. Esitatud dokumentidest ei ole näha, kas F.Gil on üldse ema juures elamistingimused. Prokurör leiab, et F.Gi vabastamine ennetähtaegselt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu kaitsja arvamuse järgi süüdimõistetut on võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leiab, et F.Gi viimane rikkumine vanglas on juba tükk aega tagasi. Ta lubab, et enam kuritegusid toime ei pane. Võiks ta vabastada enne täheaegselt. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.
lg 3 ja 4 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine; katseaeg 2 määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta ning katseajaks allutatakse isik
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud süüdimõistetu isikliku toimikuga, iseloomustusega ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leidis, et puuduvad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Sellisele järeldusele jõudis kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema eeldatavat suhtumist toimepandud kuritegudesse, varasemat elukäiku, käitumist vanglas ja eeldatavat käitumist peale vangistusest vabanemist kogumis. KrMS § 426 lg 2 kohaselt kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata VangS § 76 lg-s 3 sätestatud kuuekuulisest tähtajast pikema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu vastavust nendele tingimustele näitab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Viimase all ei tule mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist süüdlase ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise edukusest, siis tuleb süüdlase käitumise all karistuse kandmise ajal ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Individuaalse käitumiskava eesmärkide saavutamine nähtub eelkõige kinnipeetava iseloomustusest. Süüdlase käitumise hindamisel tuleb arvestada süüdlase isiklikku toimikusse (VangS § 17) koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus. Eelkõige kinnipeetava isiklikku ankeeti, dokumente distsiplinaarkaristuste kohta, kinnipeetava iseloomustusi, teatisi erijärelevalve kohta, kinnipeetava õppimist ja töötamist iseloomustavad dokumente ning muid materjale, mis iseloomustavad kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka teisesse isikutesse. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu individuaalses täitmisplaanis püstitatud eesmärkide saavutamise käik ning iseloomustuses esitatud asjaolud ja tema käitumine vanglas, samuti eeldatavad elutingimused ja käitumine vabaduses, ei võimalda teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada. F.Gil puudub põhiharidus. Tööoskused puuduvad. On osalenud kutseõppes, kus õppis puidu-, raua- ja ehitustööd, omab algteadmisi. Kinnipeetaval läbisaamine kaaskinnipeetavatega ja vangla personaliga sõbralik, konflikte pole olnud. Probleemide lahendamisel otsib kompromisse, püüab tasakaalustamise poole. Enesehinnang veidi kõrge, samuti sisemine pinge. Hindab lähedasi. F.Gil on soov enda muutmiseks olemas. Vajab järelevalvet, eriti suhtluskaaslaste valikul. Süüdimõistetu iseloomustusest ja isiklikust toimikust nähtuvalt on ta vanglas viibimise ajal toime pannud üleastumisi, mille eest on teda karistatud distsiplinaarkorras 5 korral. Esitatud dokumentidest ei ole näha, kas F.G saab asuda elama ema juurde. Ema nõusolekut ei ole ei elukoha ega ema materiaalse toetuse kohta. Ema on lubanud kriminaalhooldaja juurde vestlusele minna, aga pole seda teinud. Esitatud dokumentidest ei ole näha, kas F.Gil on üldse ema juures elamistingimused. F.Gi seletuse järgi tahab ta minna õppima kooli, kus käivad õppetöös mahajäänud õpilased. See kool on Lasnamäel. Kooli nime ta öelda ei tea. Esitatud dokumentidest ei ole näha, kuhu kooli F.Gil on reaalselt võimalik õppima asuda ja kas kool on valmis teda ka vastu võtma. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid andmeid, kuhu F.G elama asuks ennetähtaegsel vabanemisel ja millega ta tegelikult tegelema hakkaks. Sotsiaaltöötaja on andnud 3 oma arvamuse lähedaste suhtumise kohta kinnipeetava vabanemisse F. enda sõnade järgi. Ka kriminaalhooldaja ei ole saanud emaga vabanemisest vestelda. Kohus leiab, et kõiki neid asjaolusid arvestades ei ole võimalik ega põhjendatud F.Gi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Silvi Maiste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.