Obsah (8)

§ 367§ 477§ 173§ 172§ 174§ 138§ 139§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3508 Tsiviilasi Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu avaldus U U vastu võla n

§ 367

kohaselt: viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

1. Kohus on avalduse koos selle lisadega ning menetlusse võtmise määruse toimetanud puudutatud isikule kätte 22.03.2021, kuid puudutatud isik tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2-21-3508
2. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isik U U Tallinnas, Pae tn 25 asuva korteriomandi nr xxxx omanik (tl 4-5). Seega on puudutatud isik Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

1. Kohus märgib, et vastavalt kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilasjale nõuab avaldaja puudutatud isikult ajavahemikus 30.06.2020 – 28.02.2021 tekkinud põhivõlgnevuse tasumist summas 1514,22 eurot. Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (vt tl 6-20). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Korteriühistu põhikirja p 4.
2. kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate ja planeerivate kulutuste, sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmise, üldelektri, kütte-, vee- ja kanalisatsiooni, remondiraha, võetud laenude, hooldus- ja remondi, haldus- ja hoolduskulude eest. Osutatavate teenuste arvestamise kord ja võlgniku vastavad kohustused tulenevad ka põhikirja p-dest 4.2.6.
3. – 4.2.6.
4. (vt tl 16-20).
5. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 2-21-3508 10. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu rahuldab kohus Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu avalduse U U vastu võla nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult U U välja Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse ajavahemiku 30.06.2020 – 28.02.2021 eest summas 1514,22 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.03.2021 kuni põhinõude (1514,22 eurot) täitmiseni. Kohus selgitab, et kui puudutatud isiku võlgnevus ajas kasvab ning pooled ei suuda lahendada omavahelist vaidlust kokkuleppega, siis on avaldajal võimalik esitada pärast 28.02.2021 tekkinud täiendava võlgnevuse väljamõistmiseks kohtule uues menetluses uus avaldus. 11.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 12. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud avalduse esitamisel: riigilõiv 50 eurot, nõustamine enne avalduse esitamist 1 t/ 120 eurot ning avalduse koostamine ja tõendite komplekteerimine 3 t / 360 eurot. 13. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas vähekeerukas asjas avaldajale õigusabi osutamiseks ei ületa kokku 2,5 h. Samuti leiab kohus, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 200 eurot (2,5 x 80). Avaldaja menetluskulud kuuluvad

§ 174lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.

Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 250 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 200 eurot). 14. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik