Obsah (8)

§ 173§ 268§ 189§ 306§ 175§ 179§ 180§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2021, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6129 (20244000449) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sek

§ 173

, § 175, § 306; § 309 lg 1,3; § 311; § 313; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Ivan Titko kuriteo toimepanemises KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Ivan Titko ei pane 18-(kaheksateistkümne)-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3. Kohustada Ivan Titkot järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all: - Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx. - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mitte tarvitama alkoholi. Katseaja algus 5.01.2021. 4. Rahuldada kaitsja Irina Gromtsev taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 375,60 eurot, sh tasu 313 eurot ja käibemaks 62,60 eurot. 5. Välja mõista Ivan Titkolt riigituludesse menetluskulud: 876 eurot sundraha, 748,80 eurot kaitsjatasud kohtueelses ja kohtulikus menetluses, 66,60 eurot ekspertiisikulud. Kokku 1691,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 Luminor Bank EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700000089 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: CD-plaat salvestisega, mis asub toimiku juures - jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk hiljemalt 20.01.2021. Kohtuotsus jõustub 15 päeva möödumisel kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 21.01.2021 juhul kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni. SÜÜDISTUS Ivan Titko 28.04.2020 kella 13.05 kuni 13.22 paiku juhtis Ida-Virumaal Alutaguse vallas Uuskülas Nelgi xx juurest suunaga Nelgi ringtee xx juurde mootorsõidukit Xxx Xxx reg/nr xxx juhile keelatud seisundis, nimelt olles alkoholijoobes. 04.05.2020 EKEI uuringuakti nr 617T kohaselt tuvastati Ivan Titko veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 3,27 mg/g (+/- 0,06 mg/

1. g)kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 kohaselt selline juht loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega Ivan Titko pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o kuriteo KarS § 424 lg 1 järgi. Poolte seisukohad Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Tõendeid hinnatakse kogumis siseveendumuse kohaselt. Andmed tuleb panna omavahelisse konteksti. Selles asjas kumbki pool väidab oma, mõlemad on olnud järjepidevad. Ei ole põhjust, miks tunnistajad peaksid valetama. Nad ei tundnud süüdistatavat varem, nt et varem oli tema suhtes menetlus ja jäi karistuseta ja oleks ebaprofessionaalne huvi, et talle kätte maksta. Ka süüdistatav kinnitas, et ei tunne tunnistajaid. Süü suurust näitab joove aste, liiklustihedus jne. Näit on 3,27 mg, mis on kahekordne määr, millest algab kriminaalvastutus. Ei saa öelda, et Titko süü on minimaalne. Ta võis liikuda 200 meetrit, mis ei ole suur vahemaa, aga milleks pidi üldse sõitma, kui kodu on 500 m kaugusel. Isegi kui unustada väärteokaristused, nt kiiruse ületamise eest, aga 2020 oktoobris karistati teda LS § 224 alusel, so joobes juhtimise eest. Selle järgi võib öelda, et süüdistatavale on omane alkoholi tarvitamine ja sõiduki joobes juhtimine, ainult, et joove aste oli erinev. Titko pani selle kuriteo toime otsese tahtlusega, kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole, kehtivaid kriminaalkaristusi pole, osaliselt on trahvid tasumata, ei tööta. Ta püüab karistusest pääseda ja ei võta tehtu tõsiselt. Nõutav on kontrollnõuete seadmine, sh alkoholi tarvitamise keeld. Teo toimepanemise ajal oli tal juhtimisõigus olemas, tuleb hinnata, kas võib olla jätkuvalt ohtlik. Joove on kahekordne. Juhtimisõigus ei ole põhiõigus ja on tagatud vaid inimesele, kes peab liikluseeskirjadest kinni. Palub mõista karistuseks 9 kuud vangistust, mis jätta tingimisi KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga, lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 alusel mõista lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Süüdistatav vaidles süüdistusele vastu. Tunnistab, et tuli sinna eesmärgiga tarvitada alkoholi. Ei ole rahul eeluurimise ega prokuratuuri töö kvaliteediga. Oli varem karistatud, karistused on kustunud. Teab hästi kuidas politsei töötab. Politseinikud pidid kasutama rinnakaameraid. Ka politseiauto pardakaamera salvestis pidi olema tõendina esitatud. Nt politseinike sõnade järgi ei ole võimalik sõidukiirust fikseerida. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistuse tõendid on ebausaldusväärsed, tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus nii süüdistatava sõiduki paiknemise osas, kui läbi sõidetud vahemaa osas. Süüdistatav tuleb õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT Kohus uurib esmalt, millised on asjas uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud, seejärel millised on kuriteokoosseisu tunnused süüdistatavale esitatud süüdistuse järgi ning kas süüdistatava teod vastavad kuriteokoosseisu tunnustele. Jaatava vastuse korral, milline on süüdistatava süü raskus ja milline karistus tuleb temale kuriteo eest mõista. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et süüdistatav I.Titko on tõesti viibinud süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 28.04.2020 kella 13.05 kuni 13.22 paiku Ida-Virumaal Alutaguse vallas Uuskülas Nelgi ringteel. Vaidlust ei olnud ka selles, et süüdistatav tuli sinna tema kasutuses oleva mootorsõidukiga Xxx Xxx reg/nr xxx, olles ise selle sõiduki roolis ning peale teda auto salongis teisi isikuid ei viibinud. Süüdistatav ei vaielnud vastu ka sellele, et sündmuskohal ta tarvitas kaasa võetud alkoholi ning politsei saabumise ajaks oli ta alkoholijoobe seisundis. Süüdistatava ütluste järgi 28.04.2020 kella 13 ajal oli ta Peipsi järvel, käis poes ära, ostis kaks pudelit konjakit ja džinni ja läks parkimisplatsile, see koht on P, mis asub üle külatee. Tuli sinna, et tarvitada alkoholi. Tuli kohale, jäi autosse ja hakkas tarvitama alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamisest kohapeal süüdistatav keeldus. Seda kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt süüdistatav keeldus puhumast. Samuti kirjeldatakse protokollis I.Titko joobeseisundile viitavaid tunnuseid – silmade punetus, silma pupillid on väikesed, reaktsiooni kiirus väga aeglane, kõne arusaamatu ja aeglane, rääkis iseendaga, aja-, isiku ja kohataju puudub, ei saanud aru, kus asub kui teda transporditi, ei mäleta viimase 24 tunni sündmusi, koordinatsioon on väga häiritud, käitumine on rahutu, omamehelik, ründav, esineb higistamine, sage urineerimine, ärritumine, ründav käitumine, unisus, isik urineeris ennast täis, rääkis ja naeris omaette, ettearvamatu käitumisega – kord rahulik kord agressiivne (II kd tl 5). Süüdistatava alkoholijoove seisundit kinnitab ka dokumentaalne tõend - 4.05.2020 EKEI uuringuakt nr 617T, mille kohaselt tuvastati Ivan Titko veres alkoholisisaldus mitte vähem kui 3,27 mg/g (+/- 0,06 mg/
2. g)kohta (II kd tl 10). Sama kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille järgi kõrvaldati I.Titko sõiduki juhtimiselt, sest on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (II kd tl 7-8). Süüdistatava sõidukis viibimist ja alkoholi tarvitamist tõendab ka 13.08.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (helisalvestis häirekeskusele tehtud kõnest). Sellest nähtuvalt 28.04.2020 kell 12.53 ennast J L tutvustanud isik helistas häirekeskusele ja teatas, et on praegu oma suvila krundil (xxx) ja naaberpõllule tuli auto. Ta läks juurde ja nägi, et autos istub mees, joob alkohoolseid jooke ja on purjus. Autos on ainult juht, kes istub rooli taga. Auto nr on xxx, Xxx. Kuna laps küsib süüa, siis teataja ei saa autot enam jälgida. Infot antakse edasi politseile (II kd tl 13-17a). Samasugune info tuleneb ka uurija koostatud õiendist, millest nähtuvalt võttis uurija J L (L) ühendust telefoni teel ning J selgitas, et 28.04.2020, kui tema helistas häirekeskusele, siis ta ei näinud juhti sõidukiga sõitmas või sõidukit liikumas, nägi, et auto seisab ning isik, kes istub rooli taga juhiistmel tarvitab alkoholi (II kd tl 25). Uurija koostatud õiendiga, asitõendi vaatlusprotokolliga ja helisalvestisega riimuvad ka tunnistajate P ja J-P ütlused. Tunnistaja P ütluste järgi 28.04.2020 oli ta politseipatrullis, see oli tööpäev. See oli päevane vahetus kella 8-st 20-ni. Paarimeheks oli V J-P. Töökohustuste täitmisel kasutuses oli ametisõiduk, Xxx Xxx, erivärvides koos alarmtuledega. Oli väljakutse seoses joobes juhiga. Selline väljakutse oli ainult üks. Selle sisuks oli, et Nelgi ringteel elav isik andis teada, et naaberkrundile tuli auto ning auto juures olev isik tarvitab alkoholi. Selles kutses sõiduki number oli mainitud. xxx. Kui väljakutse oli saadud, siis liikusid nimetatud aadressile, et kontrollida. Otsitava sõiduki leidsid üles. Tunnistaja J-P ütluste järgi 28.04.2020 oli politseiteenistuses, oli tööpäev, töötasid päevases vahetuses koos kolleeg Pga, vahetus kestis kell 8 kuni 20. Kasutuses oli politseisõiduk Xxx Xxx, erivärvidega, vilkuritega. 28.04. oli väljakutse seoses joobes juhiga, Ida-Virumaal, Uuskülas, pidid sõitma Nelgi ringteele, seal kohalik elanik on teatanud häirekeskusele, et tegemist võib olla joobes juhiga. Sõiduki nr teatati ka ja auto märk oli ka ära näidatud, Xxx. Sõiduki reg nr peast praegu ei mäleta. Reageerisid kutsele, hakkasid liikuma Uuskülla, väljakutse said Iisakus. Et Iisakust Uuskülla tulla aega läks umbes 20 minutit. Uuskülas leidsid otsitavat sõidukit üles. Vaidlust ei olnud ka selle üle, et sündmuskohal olles ei allunud süüdistatav PPA ametnike (tunnistajate P ja J-P) korraldustele. See nähtub ka isikusamasuse tuvastamise protokollist, mille järgi I.Titkol ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti, tema isikusamasus tuvastati „Apollo“ andmekogu alusel, võrreldes isiku andmeid ja pilti sõiduki kasutajate andmetega (xxx). Meetme rakendamisel kohaldati vahetut sundi I.Titko suhtes, füüsilist jõudu ja erivahendit – käerauad (II kd tl 6). Samuti isiku turvakontrolli protokollist nähtuvalt I.Titko suhtes teostati turvakontrolli vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning järelevalve meetme kohaldamise vajadusega kaasnes vajadus toimetada isik PPA-sse. Teostati isiku riietuse läbivaatus, mille tulemusena isiku taskus avastati autovõtmed ja mobiiltelefon. Meetme rakendamisel kasutati I.Titko suhtes vahetut sundi, füüsilist jõudu ja erivahendit – käerauad (II kd tl 9). Vaidlus antud asjas taandus sellele, kus paiknes I.Titko kasutuses olnud sõiduk Xxx reg nr xxx tunnistajate P ja J-P saabumise hetkel ning kas alkoholijoobes süüdistatav on selle sõidukiga liikunud ehk seda juhtinud. Süüdistuse versiooni järgi I.Titko sõiduk oli pargitud Nelgi ringtee maja nr xxx juures ning ta juhtis sõidukit kuni Nelgi ringtee xxx maja juures peatumiseni, mida nägid pealt tunnistajad PPA ametnikud P ja J-P, kes tulid Iisakust Nelgi ringtee xxx krundi elaniku (J L) häirekeskusele tehtud kõne peale. Süüdistatav kinnitas, et tema sõiduk seisis murul (põllul) maja nr xxx vastas, kuid ta pole sellega liikunud, istus autos ja jõi alkoholi, kui tulid politseinikud ja hakkasid esitama nõudmisi, millega ta nõus ei olnud, kuna ei ole midagi rikkunud, istus oma autos ja jõi alkoholi. Seega tegemist on nn sõna-sõna vastu olukorraga ning vaidlus antud asjas taandub peamiselt tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamisele. Süüdistuse tõendid selles osas olid järgmised. Tunnistaja P ütluste järgi süüdistatava sõiduk seisis murutee peal xxx maja juures. Kui nägi sõidukit esimest korda, siis ei näinud, mis sõiduki sees toimub. Sõidukil olid taga toonitud klaasid. Kui nägid esimest korda oli sõiduk liiga kaugel, et hinnata, mis seisukorras auto on. Kui nägid sõidukit esimest korda, siis sõiduk seisis kohal. Edasine tegevus oli, et sõitsid sõidukile lähemale, siis vilkurid ei töötanud, sõiduk seisis ja sõitsid juurde vaid kontrolliks. Enne kui jõudsid sõidukile järele hakkas auto liikuma… Kui sõiduk hakkas liikuma, siis lülitasid sisse vilkurid ja üritasid auto peatada. Sõiduk peatus umbes 200 m eemal. Sõiduk liikus umbes 200 m ja siis peatus. Peatusid sõiduki taga. Auto peatus Nelgi ringtee xxx maja juures. Sõiduk oli liikumise ajal kogu aeg vaateväljas. Peale peatumist väljus tunnistaja sõidukist, et minna kontrollima juhti. Kui jõudis auto juurde, juht juba väljus autost. Autost väljunud isik oli meesterahvas. Siis auto sisemust tunnistaja ei näinud. Suhtles juhi kohalt väljunud isikuga. Suhtlesid vene keeles, sest isik rääkis vene keeles. Selgitas, miks tema sõiduk peatati. Inimene ütles, et sellist asja pole olnud. Ütles, et liikus järve poole jalgsi. Isikusamasus tuvastati kohapeal, auto dokumente ega juhi dokumente polnud tal kaasas, kasutasid andmebaasi. Hakkasid otsima auto järgi. Isik oli Ivan Titko. Isik ei olnud nõus indikaatorvahendisse puhuma. Siis pidid toimetama teda Iisakusse, kus teda võttis vastu patrull, et võtta bioloogiliste vedelikke proove. Indikaatorvahendi kasutamisest keeldumist ei ole isik kuidagi põhjendanud. Suhtlemise ajal oli isik väga agressiivselt meelestatud. See väljendus selles, et kui palusid jääda oma kohale, et tuvastada joove, siis isik lükkas eemale ja tahtis ära minna. Isikul oli tunnuseid, mis viitasid joobele – oli tugev alkoholi lõhn suust, punane nägu, punased silmad, ta põikles, ei suutnud kohal seista, kordas sama juttu, rääkis, et tema pole midagi teinud, jätku ta rahule. Tunnistaja ütles isikule, et tema on arvatavasti joobes roolis, sellele ta vastas, et pole olnud, ja nii vastas ta igale küsimusele. Sõiduki sees oli mitmeid alkoholi purke ja pudeleid, oli tühjasid ja oli pooltäis klaaspudeleid. Kui esimest korda rääkisid isikuga olid sõiduki võtmed tal käes, peale seda pani võtmed taskusse, need võeti ära läbivaatuse käigus. Et saada sündmuskoha pilte on otsinud sellised andmed. Lõpuks võttis välja kaardipilti, märkis sellesse ära, kus sõiduk oli alguses ja kus oli lõpus. Dokumentaalse tõendina esitatud I.P koostatud kaardi väljatrükist on näha, et I.Titko sõitis punktist „A“, mis asub Nelgi ringtee alguses, maja nr xxx vastas, kuni punktini „B“, mis asub Nelgi ringtee maja nr xxx juures ja läbitud vahemaa on 254 meetrit (II kd tl 1). Tunnistaja J-P ütluste järgi nad pöörasid ära suuremalt teelt, murukattega tee keeras suvilate poole. Kui olid ära keeranud kõva kattega teelt, siis nägid seda sõidukit. Kui esimest korda nägid, siis sõiduk ei liikunud, aga kui hakkasid talle lähenema, siis sõiduk hakkas liikuma. Sõiduk ei olnud kõva kattega teel, see seisis nö suvilate, eramajade rajoonis. See auto sõitis nende ees mõned kümned meetrid. Liikumise ajal sõiduki sisemus ei olnud näha, sest olid tumendatud klaasid. Tunnistaja oli roolis, andis vilkuritega märku, sireeni ei kasutanud, aga auto jäi seisma. Kui pani vilkurid tööle, siis auto liikus veel umbes 10-15-20 meetrit, täpsemalt on raske öelda. Sõiduk oli liikumise ajal kogu aeg nende vaateväljas. Kui see sõiduk oli peatunud läks seisma jäänud auto juurde. Süüdistatav väljus autost, juhipoolsest uksest ja hakkas minema järve poole oma autost mööda. Kuidas auto asetses kui nad kohale jõudsid, on raske meelde tuletada. Jäi hästi meelde see hetk, kui auto jäi seisma, kuna oli roolis, kolleeg istus kõrval, esimese hetke ei mäleta, mäletab kui auto peatus, auto jäi seisma nende ees. Siis juht tuli juhi kohalt välja, järv jäi paremat kätt, isik hakkas liikuma järve poole. Suhtles selle inimesega, koos kolleegiga. Rääkisid temaga vene keeles. Kui isik hakkas ranna poole minema tulid enda autost välja, panid endale maskid, kindad, liikusid isikule järgi, palusid tal tulla uuesti auto juurde tagasi, autost ta jõudis liikuda kuni 10 meetrit eemale. Ta tuli auto juurde tagasi. Siis öeldi talle, miks peatati auto. Alguses paluti esitada isikuttõendav dokument, mida tal ei olnud. Isik oli silmnähtavalt joobes, kogu aeg üritas ära minna nende juurest. Kui palusid kohale jääda, siis korraldusele ei allunud. Joobele viitasid tunnused - kõnnak oli ebakindel, jutt oli ebaselge, isik oli mittekoostööaldis. Kohapeal tuvastati isikusamasus kasutades operatiivsõidukis olevat infosüsteemi „Apollo“, läbi sõiduki nr, nägid, et auto kuulus isale ja isik oli kasutajana sisse kantud. Võtsid ühendust välijuhiga, tema tõi kohale alkomeetri, aga ka sellega ei saanud toimingut teha. Isik keeldus. See ei olnud tõenduslik alkomeeter, tavaline. Edasi kui isik keeldus puhumast, kuna isik kogu aeg üritas ära minna, puikles vastu, pandi talle käerauad, tegid turvakontrolli, avastasid auto võtmed, mobiiltelefoni, siis panid autosse ja viisid teda Jõhvi. Lepiti kokku nii, et Jõhvi patrull sõidab vastu. Inimese andsid üle teise patrulli koosseisule. Salongi sisse vaatasid ka, sõidukis olid alkoholi pudelid, oli džinn, vist oli valge viina pudel ka, džinni purke oli palju, esiistmel oli ka pitsakarp. On käinud hiljem ka sündmuskohal, endale meeldetuletuseks. Pärast lasi printerist välja fotosid, võtsid Google mapsist. See sai välja prinditud ja saadetud uurijale. Fotol on punasega näidatud sõiduki liikumise suund ja peatumise koht. Dokumentaalse tõendina esitatud kaardi väljatrükist on näha I.Titko sõiduki liikumise suund ja peatumise koht maja nr 24 juures (II kd tl 4). Dokumentaalse tõendina esitatud väljatrükid Google kaartidest näitavad sõiduki peatumise kohta ja kohta, mille juures tunnistajad nägid kuidas sõiduk liigub paralleelselt aiaga, kuid fotode järgi ei ole majade numbrid identifitseeritavad ning neid ei ole võimalik seostada Nelgi ringtee majade numbritega (II kd tl 2-3). Süüdistatava ütluste ja kaitseversiooni järgi aga jäi I.Titko sõiduk oma kohale ka peale tunnistajate kohale saabumist ning süüdistatav pole sõidukiga liikunud. I.Titko ütluste järgi ta istus autos ja puhkas kuni kohale oli ilmunud patrull. Sinna on üks sissesõidutee. Autos mängis muusika. Kui nägi politseiautot võttis süütevõti lukust välja. Lülitas muusika välja. Esimesena tuli juurde politseinik, keda kohtus esimesena üle kuulati (P), koputas akna peale. Küsis, mida ta (tunnistaja) tahab. Küsiti astuda autost välja. Saatis ta selle peale pikalt, sest pole kuhugi liikunud, istus autos. Siis tuli teine tunnistaja välja, tuli samuti auto juurde. Sel ajal istus autos. Kui tuli teine politseinik hakkasid ust avama ja küsima autost väljuda, tirima autost välja. Astus autost välja, lükkas ühte neist ja hakkas liikuma järve poole. Politseinikega hakkasid peaaegu maadlema, läks kaklema, väljendus politseinike suhtes ebatsensuurselt, kaugele autost eemale ei läinud. Politseinikud talle järgi ei läinud, see oli autost 3-4 meetri kaugusel. Üks politseinik üritas kogu aeg tema kätt väänata. Politseinikud hakkasid suhtlema käskivas toonis. Kui tuleksid rahulikult, siis poleks midagi juhtunud. Siis panid käed raudu. Pandi autosse ja viidi minema. Ei püüdnud nende eest ära sõita. Alates politsei saabumisest ei ole oma autoga sõitnud. Ei tea, miks politseinikud annavad sellised ütlused, võib olla selletõttu, et solvas nad ja oli nendega kakelnud. Sinna oli ainult üks sissesõidu ja väljasõidutee. Politseiauto jäi seisma tema (Titko) auto ette. See P, kus seisis tema auto, see ala ei ole piiratud millegagi vms. Selle koha ja tee vahel mingit kraavi ei olnud. Miks ei tarvitanud alkoholi oma elukoha juures – ei tahtnud vanemaid tülitada. Enne aprilli, seda sündmust, kokkupuuteid nende kahe tunnistajaga ei olnud. Kohal on ära joonud pudeli konjakit, paar purki džinni ja sõi ära pool pitsat, see võttis aega umbes pool tundi. Eemal oli üks naisterahvas, aga ta ei tulnud ligemale. Võib olla ütles talle midagi, aga tema ise pole midagi rääkinud. Siis möödus palju aega ja ilmus politsei. Süüdistatav koostas skeemi, millele märkis tähega „X“ koht, kus seisis tema auto. See on tühi maa ala, P, mis jääb majade nr xx ja xxx vahele ja asub nende vastas üle tee. Majadest nr xxx ja xx veidi sügavamal, järvele lähedasemalt, asub krunt nr xxx, mis koosneb kahest hoonest, neist üks on väiksem, ja sellest kohast on otsene vaade süüdistatava poolt „X“-ga märgistatud kohale, ja teine on suurem hoone, millest on näha ja on otsene takistusteta vaade Nelgi ringtee algusele, sh tunnistaja P poolt tähega „A“ märgistatud kohale. Märgiga „O“ on süüdistatav märgistanud kohta, kust tuli politseiauto (s.o Nelgi ringtee majade nr xx ja xxx vastas olev teelõik) ning kolmnurgaga koht, kust tuli naisterahvas (asub majade nr xxx ja xxx vahel) (II kd tl 26). Tunnistajate P ja J-P ütluste usaldusväärsusesse puutuvalt märgib kohus järgmist. Süüdistuse järgi juhtis Titko autot Nelgi ringtee majast nr xx kuni majani nr xx. Tunnistaja P ütluste järgi aga kui nad leidsid sõiduki üles, seisis see maja nr xx juures. Sama tuleneb ka P poolt koostatud skeemist, milles on märgitud I.Titko sõit punktist „A“ punktini „B“ ja punkt „A“ asub maja nr xxx juures. Kohus ei tuvasta selle pinnalt tunnistaja P ütluste vastuolu 13.08.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest tuleneb, et süüdistatava auto seisab põllul teataja maja kõrval ja teataja (J L) maja nr on 18xx Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et krundilt maja nr xx juures on näha vaid koht, mida süüdistatav märkis skeemil tähega „X“ (II kd tl 26), kuid vaevalt on näha koht, mida on märkinud P. Tõepoolest, P koostatud skeemi järgi süüdistatava sõiduki algne asukoht asub maa alal, põllul, mis on lähedasem majale nr xx kui nr xxx. Tunnistaja J-P ei suutnud meenutada sõiduki algset asukohta, ainult liikumissuunda (sama teed pidi maja nr xxx suunas). Samas uurija koostatud õiendist ega 13.08.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu J L asukoht, kus ta oli, kui märkas süüdistatava autot. Asitõendi vaatlusprotokollist ja süüdistatava ütlustest nähtub vaid, et L läks süüdistatava autole ligemale ja võis tõepoolest asuda I.Titko koostatud skeemil kolmnurgaga märgitud kohas, mis jääb majade nr xx ja xx vahele. Aga sellest kohast on piiramatu vaade ja juurdepääs nii süüdistatava märgiga „X“ tähistatud kohale, kui tunnistaja P märgiga „A“ märgistatud kohale. Samuti nähtub skeemidest, et krundi nr 18 suuremast hoonest on olemas otsene vaade punktile „A“. S.t süüdistatava auto võis algselt paikneda nimetatud maa alal, nö põllul, nii ligemale majadele nr xx, xx ja xx, kui ka olla sellest mitukümmend meetrit eemal maja nr xx juures. Kohus ei tuvasta alust, miks tuleb eelistada üks tõendiallikas (tunnistaja P ütlused) teise ees (süüdistatava ütlused) ning kuna teisi tõendeid selles osas pole, siis leiab kohus, et I.Titko sõiduki algset asukohta on võimalik tuvastada vaid selle maa ala täpsusega, s.t enne tunnistajate sündmuskohale jõudmist paiknes sõiduk Nelgi ringteed pidi järve suunas liikudes vasakut kätt jääval maa alal, põllul, mis asub majade nr xx, xx, xx ja xx vastas. Kuna süüdistatava sõiduk oli algselt pargitud tühjale maa alale, põllule, mitte konkreetse maja ette, siis ongi loogiline, et kohtuväline menetleja seostas tema asukohta esialgse infoga, mis tuli häirekeskusele krundi nr xx elanikult J Llt ning ka edaspidi orientiiriks saigi Nelgi ringtee maja nr 18, mis tõesti asub selle maa ala, põllu vastas. Nagu prokurör märkis, keegi pole sündmuskohal mõõdulindiga käinud ega mõõtnud vahemaad sõidukist ühe või teise krundi piirideni. Ning antud juhul ei omagi olulist tähtsust, kas sõiduk oli pargitud lähemale majale nr xx või xx (seda ka

§ 268lg 5 mõistes).

Nii tunnistajad kui süüdistatav kinnitasid oma ütlustes, et sündmuskohale viis ainult üks sissesõidutee ning seda teed (Nelgi ringteed) pidi liikudes oli tunnistajatele takistusteta näha nii koht maja nr xx juures („A“) kui koht majade nr xx, xx ja xx vastas („X“). Seda enam, et iseenesest need mõlemad kohad asuvad maja nr xx vastas, ainult, et koht „X“ on sellele mitukümmend meetrit ligemal ja koht „A“ sellest mõnevõrra kaugemal. Menetluslik olukord ei muutu oluliselt olenemata sellest, kas asetada süüdistatava sõiduk algselt punkti „A“ või punkti „X“. Sama puudutab ka süüdistatava sõiduki läbitud vahemaad. Kui tunnistaja P hinnangul moodustas see umbes 200 meetrit, siis tunnistaja J-P rääkis, et peale peatumismärguande tegemist liikus sõiduk veel 10-15-20 meetrit, aga ei rääkinud, milline oli täpselt kogu läbitud vahemaa. Seetõttu ei tuvasta kohus, et tunnistajate P ja J-P ütlused oleksid vastuolus omavahel või asitõendi vaatlusprotokolliga. Kaitsja osutas veel, et süüdistuse versioon on ebaloogiline, sest milleks pidi autos istunud Titko hakkama liikuma politseid nähes. Siis millegipärast ta peatus. Titko on varem karistatud, karistused kustunud, aga ta on varem kohtusüsteemiga kokku puutunud. Ta teadis, et kui hakkab liikuma joobeseisundis, siis teda võib karistada. Kui ta nägi politseiautot, siis võttis süütevõti lukust, et tema suhtes ei oleks pretensioone. Eluliselt usutav ei ole olukord, et nähes politseiautot ta oleks hakanud autoga liikuma. Kohus ei nõustu kaitsja järeldustega. Süüdistatava käitumisele on võimalik anda ka loogiline ja mõistlik selgitus, lähtuvalt toimunud sündmuste kontekstist. Eelpool uuritud tõendid (süüdistatava ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, helisalvestis) näitavad, et maja nr xx krundi omanik J L on süüdistatavaga sündmuskohal suhelnud ning kõik viitab, et see suhtlus ei olnud sõbralikus ega meeldivas stiilis. Asitõendi vaatlusprotokollist ja helisalvestisest nähtuvalt L oli mures ja tundis võimalikku ohtu süüdistatava poolt, sest viimane oli ebakaine ja jätkas tarvitama alkoholi L elukoha läheduses. Kui sellises olukorras ja peale Lga toimunud ebameeldivat suhtlust umbes poole tunni pärast ilmub kohale politseipatrull, siis on võimalik ka selline mõttekäik, et süüdistatav seostas naisterahvaga toimunud suhtlemist politsei tulekuga ja et politsei võib nüüd hakata esitama talle küsimusi. Sellest süüdistataval võis tekkida soov vältida suhtlemist politseiga (et ta ei soovinud politseiga suhelda kinnitab ka tema edaspidine käitumine, kui ta osutas tunnistajatele aktiivset vastupanu). Selleks pidi ta sündmuskohalt lahkuma. Võimalik on ka, et süüdistataval tekkisid teised plaanid, soovid, mistõttu otsustas ta hakata oma autoga sõitma ja see langes kokku ajale, mil tunnistajad saabusid kohale. Samuti ei saa välistada, et see soov, hakata oma autoga sõitma, tekkis tal spontaanselt ja ilma mingisuguse konkreetse eesmärgita, sest tol hetkel oli süüdistatav alkoholijoobes ning üldiselt teadaolevalt võib joobes inimene käituda ebaloogiliselt, ebaadekvaatselt ja läbimõtlematult. Konkreetne sõidukiga liikumise põhjus jääb aga lõppkokkuvõttes välja selgitamata. Süüdistatav ise ei räägi sellest ja ei tunnista ka sõidukiga liikumist. Samas süüdistuses ei viidatagi konkreetsele motiivile ja tegemist ei ole koosseisulise tunnusega, mistõttu kohus ei hakka sellel pikemalt peatuma. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus vastuolusid tunnistajate P ja J-P ütlustes. Kohus ei tuvasta ka teisi aluseid tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks. Nagu süüdistatav on ise kinnitanud, varem ei ole nad (süüdistatav ja tunnistajad) kokku puutunud ja ei tunne üksteist. Sama kinnitasid ka tunnistajad. Kohtupraktikas on sedalaadi olukordi (kus süüdistatava ja teda peatanud politseiametnikke versioonid juhtunust on kardinaalselt erinevad) varem korduvalt ette tulnud. Ja siis leidsid kohtud, et tegemist ei ole olukorraga, mida tuleb apriori tõlgendada süüdistatava kasuks, vaid siiski hinnata tõendid kogumis. Nii leidis Tallinna Ringkonnakohus oma 25.02.2020 otsuses asjas nr 1-19-6076, et sõna-sõna vastu olukord on selline, kus selle olukorra pooltena esinevate isikute ütlused on vastupidised e kohus peab hindama kumba poolt uskuda - kes räägib tõtt, kes valetab. Valetaja poolel peab olema ju selleks loogiline ja eluliselt usutav põhjus. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et tegemist oli isikutega, kes varasemalt omavahel tuttavad ei olnud …. Mingeid isiklikke ja pahatahtlikke põhjuseid süüstada [süüdistatavat] alusetult politseinikel olla ei saanud. Kas politseinikele oli vaja alusetult [süüdistatav] süüdi lavastada e välja mõelda auto liikumise fakt ja seejärel seda menetleda, kohtus käia jne e iseendale tööd ja kohustusi juurde tekitada või … lahkuda? Kohtukolleegiumi hinnangul oleks politseinikud kindlasti valinud viimase tee, kui nad ei oleks näinud isikut, kes neile teadaolevalt oli joobeseisundis, autot juhtimas. Süüdistataval on aga kaalul küsimus kriminaalkaristusest, kas saada süüditunnistatuks, olla karistatud ja kanda karistust või jääda süütuks (lk 6). Ka antud asjas on tegemist analoogse olukorraga, kus tunnistajatel puudub igasugune motiiv või põhjus, miks nad pidid I.Titko alusetult süüdi lavastada ja välja mõelda auto liikumise fakt. Süüdistataval aga on tõesti kaalul küsimus kriminaalkaristusest ehk motiiv eitada sõiduki juhtimist. Eluliselt usutav ei ole ka kaitsja väide, et sündmuskohal olles käitus Titko tunnistajate suhtes üleolevalt ja agressiivselt ega allunud politseinikke korraldustele, mis võib olla põhjuseks, miks tunnistajatel võib olla selline suhtumine I.Titkosse ehk motiiv valeütluste andmiseks. Kui tunnistajad läksid I.Titko sõidukit kontrollima, siis ta hakkas käituma agressiivselt, ei allunud korraldustele ja üritas sündmuskohalt ära minna veel enne seda kui nad jõudsid kontrolltoimingutega sisuliselt alustada. Samuti ei kinnita tunnistajad, et nad oleksid süüdistatavaga maadeldud, kakeldud vms. Tunnistajad räägivad vaid, et süüdistatav tahtis kogu aeg ära minna, ei allunud korraldusele jääda oma kohale. Tunnistaja P räägib veel, et I.Titko lükkas teda ja tahtis ära minna, aga siiski tegemist ei olnud kaklusega vms. Asjaolu, et lõppkokkuvõttes kasutati I.Titko suhtes füüsilist jõudu ja käeraudu ei räägi veel sellest, et tunnistajatel oleks süüdistatava suhtes viha vms negatiivseid tundeid, vaid, et ta üritas kogu aeg sündmuskohalt ära minna, ei allunud korraldusele jääda oma kohale ja selle tõrjumiseks ning ekspertiisiks vajalikke proovide võtmiseks pidid tunnistajad sellised erivahendeid kasutama, mis on seadusega ettenähtud erivahend ja osa politseiametniku igapäevatööst. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistatava ütlused, et ta pole sõidukit juhtinud on ümber lükatud tunnistajate P ja J-P ütlustega, milles nad üheselt osutavad, et sündmuskohale saabudes I.Titko sõiduk algselt seisis ja siis mingil hetkel hakkas liikuma, nad järgnesid sõidukile, tegid peatumismärguande ja peale seda peatus sõiduk Nelgi ringtee maja nr xx juures, süüdistatav väljus autost ja üritas sündmuskohalt lahkuda, kuid tunnistajad peatasid teda ja viisid ekspertiisi teostamiseks vajaliku vereproovi võtmise kohta. Süüdistatava selgitused (et tal polnud midagi karta ega varjata, talle oli vaid vastu meelt tunnistajate nõudlik hääletoon ja suhtlemisstiil, millele ta hakkas vastu põhimõtte pärast, sest ta pole teinud midagi seadusevastast) on, kohtu arvates, ebaloogilised ja ei ole eluliselt usutavad. Kui ta poleks midagi rikkunud, siis miks ta ei võinud jääda oma kohale ja rahulikult vastata politseinikke küsimustele. Süüdistatav aga hakkas käituma risti vastupidiselt, väljus oma autost ja üritas sündmuskohalt lahkuda, seda vaatamata tunnistajate nõudmistele. Faktiliste asjaolude kokkuvõte Eelpool uuritud tõendite alusel tuvastab kohus, et I.Titko, viibides süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 28.04.2020 kell 13.05 kuni 13.22 Ida-Virumaal, Alutaguse vallas Uuskülas, Nelgi ringtee majade nr xx, xx, xx, xx vastas asuval maa alal ja olles alkoholijoobeseisundis, kui tema veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 3,27 (+/- 0,06) mg/g, hakkas liikuma külateed (Nelgi ringtee) pidi tema kasutuses olnud sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx ning peale PPA ametnikke P ja J-P poolt tehtud peatumismärguannet peatus Nelgi ringtee maja nr xx juures, kus väljus autost ja üritas lahkuda sündmuskohalt, kuid oli peatatud tunnistajate poolt ja toimetatud ekspertiisi tegemiseks vajaliku vereproovi võtmise kohta. Menetlusnormide rikkumine kohtueelses menetluses Süüdistatav ja kaitsja viitasid ka sellele, et nende arvates eeluurimine on toimunud puudulikult. Süüdistatava ja kaitsja taotlusel tagastati toimik eeluurimisse ja tehti täiendavad toimingud. Osad tõendid on kogutud aprillis, osa augustis. Kehtiva kohtupraktika järgi joobes juhi süü tõendamiseks piisab politseinikest ütlustest. Aga esimeseks tõendiks peaks olema kas rinnakaamera või pardakaamera salvestis. Seda tehtud ei ole ja tunnistaja J-P ütles, et pardakaamera salvestis oli olemas, aga see jäi millegipärast välja võtmata, kuigi seda oleks loogiliselt võinud oodata, sest tunnistajate ütluste järgi süüdistatav oli agressiivne ja osutas vastupanu. Väga imelik ja ebaloogiline, et seda ei uuritud. Süüdistatav osutas ka, et suvel käisid nad kaitsjaga prokuratuuris kokkuleppet sõlmimas. Kahtlustatavana kuulati teda esimest korda üle umbes kuu aega hiljem peale sündmust. Pardakaamera salvestis pidi olema esitatud. Tunnistajad pidid kasutama rinnakaameraid. Nt politsei sõnade järgi ei tohi sõidukiirust fikseerida. Tõepoolest antud asjas ei olnud tõendina esitatud ei politseiauto pardakaamera salvestis ega rinnakaamerate salvestised. Esimene oli iseenesest olemas, aga jäi õigel ajal välja võtmata. Rinnakaamerasid tunnistajad ei kasuta. Tunnistaja P ütluste järgi vormikaameraid neil ei ole, kordonis ei ole valvekaamera laadijat. Vormikaamerate kandmine kohustuslikult ei ole ette nähtud. Ametisõidukil pardakaamera oli. Sõiduki jälitamise ajal oli pardakaamera sisse lülitatud. Kaamera salvestis ei olnud uurijale tõendina esitatud. See ei ole igapäevane asi ja läks meelest ära, et see ära võtta. Praegu see salvestis ei ole säilinud. Tunnistaja J-P ütluste järgi rinnakaameraid ei kasuta, neid ei ole, võib olla seetõttu, et kõigile neid ei jagu. Pardakaamera oli ametiautos, kaamera töötas, pardakaamera salvestise uurijale ei esitanud, kui oleksid teadnud, et see juhtum venib nii pikaks siis oleks võtnud salvestise kaamerast välja. Salvestis säilitatakse olenevalt mälukaardi suurusest, ta kogu aeg kirjutab üle uue materjali peale. Praegu see salvestis ei ole säilinud. Prokurör tunnistas, et uurija ega tunnistajad ei taibanud õigeaegselt võtta salvestis pardakaamerast välja. Samas ei välista see süüdistuse esitamist. Kohus nõustub sellega, et ainuüksi tõendi puudumist ei saa tõlgendada süüd välistava asjaoluna ning tuleb hinnata olemasolevad tõendid kogumis, mida kohus ongi ülalpool teinud. Süüdistatava toodud näide (et nagu sõiduki kiirust ei ole võimalik fikseerida ilma kiirusmõõturit kasutamata, siis ka antud juhul pidi tema tegevus olema fikseeritud videokaamera abil) ei ole korrektne. Sõiduki täpset kiirust ei ole võimalik tuvastada selleks mõeldud seadet – kiirusmõõturit kasutamata. Samas sõiduki liikumine kui selline on palja silmaga nähtav asjaolu ning ei nõua erivahendite või -tehnika kasutamist. Kaitsja märkis veel, et tunnistajana jäi üle kuulamata häirekeskusele helistanud naisterahvas (J L). Menetleja ainult helistas ja koostas õiendi, mis haakub asitõendi vaatlusprotokolliga, häirekeskusele tehtud kõnega. Kaitsjaga keeldus see isik rääkimas, uurija aga pole seda küsinud, nt kas ta nägi politseiauto saabumist. Ka J L tunnistajana ülekuulamisesse puutuvalt nõustub kohus prokuröri arvamusega, et on olemas õiend, et L ei näinud sõiduki liikumist pealt. Tema ülekuulamine ei oleks sisse toonud infot vaidlusküsimuste suhtes ehk kas süüdistatav on sõidukiga liikunud. Kuna asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt peale häirekeskusele kõne tegemist ei saanud L väljas toimuvat enam jälgida (sest oli hõivatud koduste tegemistega), siis puudub alus eeldada, et ta nägi pealt tunnistajate kohale saabumist ehk ta ei oska anda ütlusi ka selles osas, mida eeldab kaitsja. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus menetlusõiguse olulisi rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt, mis oleksid tekitanud kahtlust mõne tõendiallika usaldusväärsuses. Kuriteokoosseis ja kvalifikatsioon KarS § 424 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Alkoholijoobe astmeid täpsustatakse liiklusseaduses (LS). LS § 69 lg-te 1-3 kohaselt määrav on alkoholisisaldus isiku veres või väljahingatavas õhus. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht joobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Piisab ka kaudsest tahtlusest. Süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus on eelpool tuvastanud, et I.Titko, viibides süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 28.04.2020 kell 13.05 kuni 13.22, viibides Ida-Virumaal, Alutaguse vallas Uuskülas, Nelgi ringtee majade nr xx, xx xx, xxx vastas asuval maa alal ja olles alkoholijoobeseisundis, kui tema veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 3,27 (+/- 0,06) mg/g, hakkas liikuma tema kasutuses olnud sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx ja peale politseiametnikke tehtud peatumismärguannet peatus Nelgi ringtee maja nr xxx juures. Need süüdistatava teod vastavad KarS § 424 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et I.Titko pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega. I.Titko ise tunnistas, et tarvitas oma sõidukis alkoholi, st alustades sõidukiga liikumist oli ta teadlik, et on alkoholijoobes ja ei tohi sõidukit juhtida. Seega teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Loogilised ega eluliselt usutavad ei ole süüdistatava ütlused, et kuigi ta tuli sündmuskohale oma autoga ja oli plaanis tarvitada selles kohas alkoholi, ei kavatsenud ta minna koju autoga, vaid plaanis jätta auto sinnapaika ja naasta koju jalgsi. Kui süüdistataval oleks algusest peale olnud plaanis minna koju jalgsi, siis puudub mõistlik selgitus, miks pidi sinna sõitma autoga, mitte minna alusest peale jalgsi (seda enam, et kodu asub sündmuskohast mitusada meetrit kaugel). Mõistlik ega usutav ei ole ka süüdistatava väide, et tema plaanis oli jätta oma sõiduk suvalises kohas määramata ajaks. Iga mõistlik inimene (ja sündmuskohale minnes oli I.Titko veel kaine, vastupidise kohta tõendid puuduvad) hoolitseb oma vara eest ning üldiselt teadaolevalt peremeheta ja järelevalveta jäänud vara võib langeda nt varaste ohvriks ning selliseid olukordi püütakse vältida. Puudub alus eeldada, miks süüdistatav peaks võtma endale selliseid riske, kui neid võis hõlpsasti vältida, vaid minnes kohale oma kodust mitusada meetrit jalgsi, võttes alkohol ja toit kaasa. See viitab, et juba sündmuskohale minnes oli süüdistataval kavatsus peale alkoholi tarvitamist minna sealt koju samal viisil kui ta sinna tuli ehk oma auto roolis (kedagi teist isikut auto salongis ei viibinud), lootes, et politseipatrullid ei käi sellistel külateedel tihti ning sõita on suhteliselt väike vahemaa, vaid mitusada meetrit ja risk politseile vahele jääda on minimaalne ning ainult tänu naaberkrundi elaniku J L sekkumisele sai politsei rikkujale jälile. Sellega KarS § 424 lg 1 kuriteokoosseisu tunnused on I.Titko tegudega täidetud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning keegi pooltest pole menetluse kestel vastupidisele tuginenud. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Kui kriminaalvastutusele võtmiseks piisab alkoholisisaldusest 1,50 mg/g veres, siis I.Titko puhul on see näit ületatud rohkem kui kaks korda, tema veres oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 3,27 (+/- 0,06) mg/g ehk mitte vähem kui 3,21 mg/g. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt I.Titko reaktsioonikiirus oli väga aeglane, tal puudus aja-, isiku ja kohataju, ta käitumine oli ettearvamatu. See näitab, et süüdistatav kujutas endast tõsist ohtu liikluses nii iseendale kui teistele. Ei eeluurimisel ega kohtus I.Titko oma süüd ei tunnistanud. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka, et I.Titko on juhtinud sõidukit umbes 200 meetrit ja tegemist oli külateega, kus liiklus ei ole nii tihe, kui maanteel või linnateedel, mis teeb I.Titko süüd mõnevõrra väiksemaks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava süü vastab keskmisele määrale. I.Titko ei ole varem kriminaalkorras karistatud (II kd tl 24). Samas tal on 7 kehtivat väärteokaristust, millest 6 on liiklusalaste õigusrikkumiste eest, sh analoogse õigusrikkumise eest LS § 224 lg 1 järgi ehk mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mida ta pani toime hiljem, mitu kuud peale antud asjas uuritud sündmust. See näitab aga, et tegemist ei ole juhuslikku laadi süüteoga, vaid süüdistatav korduvalt paneb toime samalaadseid liiklusalaseid süütegusid. Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi valiku osas, ning leiab, et tuleb valida rangem karistuse liik ehk vangistus. Selle kasuks räägib ka asjaolu, et I.Titko ei tööta ning temale varem määratud rahatrahvid on tasumata (välja arvatud ajaliselt kõige viimane, Ida prefektuuri 26.10.2020 otsusega määratud trahv) ning varasemalt määratud rahatrahvid ei ole tema käitumist parandanud. Arvestades, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga ka karistuse määra osas ning leiab, et I.Titko tuleb karistada 9-kuise vangistusega, mis tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 alusel, allutades I.Titko käitumiskontrollile katseajaga 18 kuud. Lisaks tuleb I.Titkole panna lisakohustuseks KarS § 75 lg 2 p 2 järgi kohustus mitte tarvitada alkoholi katseaja kestel. Lisakaristusena taotles prokurör juhtimisõiguse äravõtmist 6-ks kuuks. Maanteeameti andmete kohaselt (II kd tl 12) I.Titko’l on juhtimisõigus olemas. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale aga aktualiseerub lisakaristuse kohaldamise vajadus eelkõige juhtudel, kui põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKK 3-1-1-122-13). Kohus ei tuvasta seda laadi asjaolusid I.Titko puhul. Ta pani toime raske kuriteo, kuid varem ei ole teda kriminaalkorras karistatud. Uue samalaadse väärteo eest karistati teda 2020.a oktoobrikuus, ehk ligi 6 kuud hiljem peale antud asjas uuritud sündmust, kusjuures korduva rikkumise toimepanemine on muidugi taunitav, kuid tema tegude ohtlikkus on muutunud väiksemaks, kui enne pani toime kuriteo, ehk raskemat laadi süüteo, siis peale selle pani toime väärteo, mis on vähemoluline õigusrikkumine. Põhi- ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada süüdistatava süü suurust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2017. a otsus nr 3-1-1-18-17, p-d 13 ja 16). Kohtu arvates antud juhul vastab I.Titko süü suurusele põhikaristus ülaltoodud tingimustel ning lisakaristuse mõistmine ei ole antud juhul õigustatud. Eripreventiivset eesmärki peavad I.Titko suhtes täitma muuhulgas kontrollnõuded ja temale pandav alkoholi tarvitamise keeld. Menetluskulud Vastavalt

§ 189

lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjale makstud järgmised summad: kohtueelses menetluses 114 eurot (II kd tl 21) ja 97,20 eurot (II kd tl 23) ning kohtulikus menetluses 162 eurot ja 375,60 eurot. Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: joobeseisundi tuvastamine 14 eurot (II kd tl 10) ja 52,60 eurot (II kd tl 11).

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2021.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele I.Titko’lt. Kohus ei tuvasta alust I.Titko menetluskulude kandmisest vabastamiseks.

§ 180

lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuigi I.Titko ei tööta, oli tal raha endale alkoholi soetamiseks, kusjuures I.Titko enda sõnul see toimub korduvalt, mis näitab, et rahalised vahendid tal siiski on. Seega on ta võimeline kandma ka menetluskulusid, mille hüvitamiseks määrab kohus 12 kuud alates antud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: CD-plaat salvestisega, mis asub toimiku juures, jätta toimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik