← Eesti

2-20-6642/34

Obsah (13)§ 178§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 232§ 459§ 59§ 173§ 174§ 162§ 177

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-20-6642 23. aprill 2021, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalise

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, ab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise Tsiviilasi nr 2-20-6642 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED D V (hageja) esitas 07.05.2020 hagi D V (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja nõudeks on muuta

  1. mai
  2. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-4870 ning vähendada elatis alaealise lapse D V ülalpidamiseks kuni 194,66 euro, kuid mitte vähem kui 1/3 EV kehtestatud kuupalga alammäära alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni või asjaolude olulise muutmiseni. Jätta kummagi poole menetluskulud nende enda kanda. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu
  3. mai
  4. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-4870 mõistis D Vlt välja D V kasuks igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, alates
  5. aprillist
  6. a kuni D V täisealiseks saamiseni
  7. augustini
  8. a. Pärast eelpool nimetatud otsuse jõustumist, on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Selle alusel, Hageja leiab, et ta on õigustatud esitama hagi elatise vähendamise nõudes. On toimunud muudatused seaduses. 28.10.2015 otsuses tsiviilasjas on Riigikohus asunud seisukohale, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, s.o Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest tingitud elatise miinimummäära suurenemine. Aastal 2016 elatise rahaline suurus moodustas 215 euro igakuiselt iga lapse kohta. Hageja oli enam-vähem võimeline oma sissetulekust tasuma elatis nimetatud ulatuses. Alates 2020 elatise rahaline miinimummäär on 292 euro igakuiselt iga lapse kohta, mis on võrreldes aastaga 2016 sada euro rohkem. On toimunud muudatused kehtivas kohtupraaktikas. Riigikohus korduvalt (nt lahendi nr 32-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Lapse tegelikud vajadused on vähem kui miinimumpalga alammäär. 2013 novembris avaldatud uurimuse kohaselt (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE poolt välja töötatud materjal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“, kättesaadav veebiaadressil http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) oli aastail 2010-2012 keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele 280 eurot kuus. Uurimuse p 7.3 kohaselt tuleks
  9. a seisuga arvestatud keskmist väärtust korrigeerida vastava perioodi tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Statistikaameti kodulehekülje andmetel on perioodil 2012 (IV kvartal) – 2018 (IV kvartal) toimunud tarbijahinnaindeksi muutus 9,6 %. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 27.00 euro võrra ning
  10. a IV kvartali seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 307.00 eurot (280.00 + 27.00), mis oli
  11. aastal 193 euro võrra vähem kui miinimumelatis. Perioodil 2012 (jaanuar) – 2019 (jaanuar) toimunud tarbijahinnaindeksi muutus 12,1%. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 34.00 euro võrra ning
  12. a jaanuari seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 314.00 eurot (280.00 + 34.00), mis
  13. a jaanuaris oli 226.00 euro võrra vähem kui miinimumelatis. Samuti seoses COVID- 19, laps ei käi ringi, ei käi kohvikusse ja lasteaeda. Seoses sellega, rida kuludest on ära langenud alates märtsi kuust
  14. a. Hageja osavõtt lapse elus. Hageja osavõtt lapse elus on oluliselt suurem kui aastal
  15. a. Vastavalt suhtlemiskorrale, hageja kohtub lapsega ning kui laps on hageja juures, siis hageja kab ka vältimatud kulud seoses lapse ülalpidamisega. Majanduslik olukord. Hageja majanduslik olukord on halvemaks muutunud. Viimane palk hagejal oli märtsi kuus summas 999 euro. Seoses eri olukorraga hageja kaotas sissetuleku allikad ning praegu tegelikult elab oma abikaasa sissetuleku arvelt. Hageja sissetuleku kaotamine ei 2

(13)Tsiviilasi nr 2-20-6642 vabasta hagejat kohustuste täitmisest ning hagejal (hageja perekonnal) on olemas vältimatu igakuised kulutused: 1 Toit 400 euro kuus 2 Eluase 150 euro kuus 3 Sõidukulud 50 euro kuus 4 Riided 100 euro kuus 5 Majandamistarbed 50 euro kuus 7 Hügieen 30 euro kuus 8 Ravi 20 euro kuus Kokku 800 euro kuus, millest hageja kuludeks on 400 euro (800/2). Lisaks perekonnakuludele hagejal on olemas ka ainuisiklikud laenukohustused summas 242 euro kuus. Eeltoodut arvestades on hageja arvates antud juhul lapse igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui hageja maksab igakuiselt elatist lapsele summas 194.66 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) sama suures ulatuses lapse ema panus ning riiklikud toetused. Tuleb siinjuures arvesse võtta, et hageja kab kulutused tol ajal, kui laps viibib tema juures. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta kostja kanda. Kokkuleppe sõlmimine ei ole võimalik. Hagi vastuse kohaselt perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (Riigikohtuotsus 3-2-1-174-16, 22.03.2017). 2020 aastast on minimaalne elatise suurus 1 lapsele 292.00 eurot kuus. Kostja on hageja ainukene laps. Hageja on korrektselt maksnud lapsele elatist ilma igasuguste probleemideta. Seega on ta suuteline oma lapsele elatist miinimummääras tasuma. Kostja ema on lapsehoolduspuhkusel ja tööl ei käi. Saab vanemahüvitist 1172.88 eurot ja peretoestust 120.00 eurot kokku 1292.88 eurot. Samuti kab kostja ema kõik kostja kulutused nii huvialaringid kui ka lasteaiatasud. Alates 2019 aastast tänaseni 1. lasteaiatasu – 882.80 eurot ca 50.00 eurot kuus 2. huvialaring x – 300.00 eurot, 30.00 eurot kuus 3. ujumine – alates sept 2019 tänaseni – 240.00 eurot, 35.00 eurot kuus. Samuti käis kostja logopeedi juures alates 29. maist 2019 kuni 18.05.2020 – summa 770.00 eurot. Lisaks sellele on ka kostja emal samuti lisakohustusi: 1. õppelaen – alates 30.01.2019 – 326.56 eurot, 20.41 eurot kuus 2. kommunaalmaksed – alates 08.08.2019 – 4674.40 eurot, ca 500.00 eurot kuus 3. coop panga laenumakse – alates 11.07.2019, 312.00 eurot kuus 4. ergo kindlustus – alates 05.08.2019 - 202.60 eurot, 20.26 eurot kuus 5. elekter – alates 09.08.2019 – 235.77 eurot, ca 25.00 eurot kuus 6. autoliising – alates 04.01.2019 – 5107.48 eurot, ca 300.00 eurot kuus 7. teleri järelmaks – alates 03.01.2020 – 228.95 eurot, 45.79 eurot kuus 8. kindlustus – alates 25.04.2019 kuni 22.04.2020 – 168.60 eurot 9. AS LHV panga järelmaks – alates 06.03.2020, - 103.26 eurot kuus. Lisaks sellele ostab kostja ema talle süüa riideid, hügieenivahendeid jne. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA 3
(13)Tsiviilasi nr 2-20-6642 Hageja on seisukohal, et kostja esindaja eksib oma järeldusega viidatud Riigikohtu lahenditest. Riigikohtu praaktika elatise asjades on oluliselt muutunud. Hageja pöörab tähelepanu, et elatis oli väljamõistetud tagaseljaotsusega. See tähendab, et kohtumenetluses kohus ei tuvastanud ja ei uurinud faktilised asjaolud: lapse vanemate majanduslik olukord sh sissetulekud ja varad aga samuti lapse vajadused. Sellest tulenevalt, antud menetluse raames, kohus tuvastav mõlema vanema majanduslik olukord, tegelikud panused lapse ülalpidamiseks ja tegelikud lapse kulud. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuli olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11;
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Seega leidsid kohtud kooskõlas lahendi tegemise ajal kehtinud Riigikohtu seisukohaga, et elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kostja igakuised kulud olid põhjendatud ja millises ulatuses oli hageja võimeline kostjale elatist tasuma. Kostja vastuses toodud esindaja igakuised kulud õppelaenu tasumiseks, laenud, liisingud, järelmaksud ei ole asjakohased ning ei puudutada lapse ülalpidamise küsimust. Hageja ei ole kohustatud kanda elatise arvelt Kostja esindaja hulgalised laenud. Hageja leiab, et lapse ülalpidamist puudutavad alljärgnevad kulud: Lasteaed 50 euro kuus Huviringid 30 euro kuus Ujumine 35 euro kuus Osa kommunaalmaksetest 50 euro kuus Mõistlikud kulud toidule 150 euro kuus Riided 50 euro Jalatsid 50 euro kuus Kokku 415 euro Kostja ei tõendanud, et lapsele tehtavad kulud on suurem. Kostja märkis et tema sissetulek moodustab 1292,88 euro kuus. Tegelikult kogu kostja sissetulek kulutatakse laenute tasumiseks (õppelaen 20.41 eurot kuus, coop panga laenumakse 312.00 eurot kuus, ergo kindlustus 20.26 eurot kuus, autoliising 300.00 eurot kuus, teleri järelmaks 45.79 eurot kuus, kindlustus 168.60 eurot, as LHV panga järelmaks 103.26 eurot kuus). Kokku kostja esindaja kuulud laenude ja järelmaksude tasumiseks, mis tegelikult ei puuduta laste ülalpidamiseks, moodustavad 970,62 euro kuus. Tulenevalt sellest ja võttes arvesse, et Kostja esindaja ülalpidamisel on kaks alaealist last, Kostja ise ei a ülalpidamist lapsele seaduses sätestatud miinimum ulatuses. KOHTUISTUNG 04.11.2020 kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja täiendavalt seletas, et teisi lapsi peale hagejat temal ei ole. Hageja abikaasal ka ei ole lapsi. Alates otsuse tegemisest, millega oli elatis väljamõistetud, ei soetanud hageja midagi ega müünud. Hagejal ei ole stabiilset sissetulekut, kuid ta püüab täita otsust nõuetekohaselt, raha avad vanemad, vend. Hageja elab abikaasale kuuluvas korteris. Abikaasal on miinimumpalk. Hageja pakkus kompromissina 150 eurot. Hageja palub arvestada, et lapse peale tasutakse lapsetoetus. Kostja seletas, et pärast elatise väljamõistmist läks laps kooli, kulutused suurenesid. Hageja töötab välismaal kus palgad on suuremad kui Eestis. Kostja ei nõustunud hageja kompromissi ettepanekuga. Samuti ei ole nõus kostja lapsetoetuse arvestamisega. Pärast eelmise otsuse tegemist soetas kostja ema koos abikaasaga neljatoalist korterit, nendel on kaks autot. Kommunaalkulud on umbes 250 eurot kuus (koos interneti ja telefoniga). Kostja emal on veel üks laps. Kostjale elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajal viibis kostja ema 4
(13)Tsiviilasi nr 2-20-6642 lapsehoolduspuhkusel.
  1. a juuli kuust naasis kostja ema tööle, tema töötasu on 1080 eurot kuus. Kostja ema abikaasa töötab, tema palk on 1200 eurot kuus. Kohtuistungil määras kohus osapooltele tähtaeg täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Osapooled nõustusid edaspidi asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KIRJALIK MENETLUS
  2. märtsil 2021 (tl 135-136) määras kohus vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Kohus tegi osapooltele ettepaneku täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks kohtu põhjendustest tulenevalt. Hageja esitas täiendavad selgitused ja tõendid. Kostja ei esitanud midagi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, olles tutvunud toimiku kirjalike materjalidega ja hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt kogumina tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Viru Maakohus

  1. mai
  2. a otsusega nr 2-16-4870, D V hagi D V vastu elatise nõudes (tl 67), mõistis välja D Vlt D V kasuks igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, alates
  3. aprillist 2016 kuni D V täisealiseks saamiseni
  4. augustini
  5. Elatis tuleb kanda A V (praegune A) Swedbank AS-i arvelduskontole nr xxx. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohtule
  6. mail 2020 esitatud hagis nõutakse muuta nimetatud kohtuotsus ja vähendada hagejalt välja mõistetud elatise suurust kuni 194,66 eurot, kuid mitte vähem kui 1/3 EV (tõenäoliselt peetakse silmas VV ehk Vabariigi Valitsus) kehtestatud kuupalga alammäära alates hagiavalduse esitamisest kostja (ekslikult märgitud hageja) täisealiseks saamiseni või asjaolude olulise muutmiseni. Hageja on seisukohal, et asjaolud, võrreldes varasema kohtuotsusega, on oluliselt muutunud. Kostja ei ole hagiga nõus. 5

(13)Tsiviilasi nr 2-20-6642 Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool elatise suuruse muutmisel üldjuhul tõendama nende asjaolude muutmist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus on 09.06.2017. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 32 selgitanud, et üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama otsuse p-des 36 ja 37.1 on Riigikohus selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et avad alust elatise suurust muuta. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Kohus leiab, et eeltoodud Riigikohtu seisukohad kehtivad kõnealuselgi juhul. Viru Maakohtu

  1. mai
  2. a otsusest nr 2-16-4870 nähtuvalt taotles hageja mõista kostjalt välja elatis summas 390 eurot kuus. Kostja oli nõus maksma hagejale igakuist 215 eurost elatist. Kostja pakkus kompromissi välja tingimustel, et kostja maksab elatist 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja nõustus kostja kompromissi ettepanekuga. Kuna pooled ei ole esitanud kohtule allkirjastatud kompromissilepingut, lahendas kohus asja otsusega sisuliselt, arvestades poolte seisukohti. Otsuses toodud asjaoludel kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud lapsele tehtavate kulutuste suurust, mistõttu hageja poolne igakuine 390 euro suurune nõue põhjendatud ei ole. Kostja avaldas ka, et endise tööandjaga on kostjal töösuhe lõppenud ning käesoleval ajal on kostja töö otsinguil. Hageja nõuab varasema lahendi muutmist, millega välja mõistetud elatise suurus vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise määrale. Taotledes väljamõistetud elatise vähendamist kuni 194,66 eurot, soovib hageja vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kohus on käesolevas asjas
  3. märtsi
  4. a määruses (tl 135-136) märkinud, et selgitamaks välja hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima Viru Maakohtu
  5. mai
  6. a otsuse tegemise ajal esinenud asjaolusid (kostja vanemate varaline seisund ja kostja vajadused) ning nende asjaolude olulist muutmist pärast otsuse tegemist. Kohus tegi hagejale ja kostja seaduslikule esindajale ettepaneku esitada maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid (hageja vanemate varaline seisund ja hageja vajadused) ja sellekohaseid tõendeid, mis esinesid Viru Maakohtu
  7. mai
  8. a otsuse nr 2-16-4870 tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud ja otsuse tegemise järel tekkinud asjaolusid ja neid tõendavaid dokumente. Kohus palus kohtule senini esitatud menetlusdokumentides sisalduvaid asjaolusid ja esitatud tõendeid mitte korrata. 6

(13)Tsiviilasi nr 2-20-6642 Kohus viitas

§ 59

lg-le 1 ning selgitas, et kuna hageja ja kostja seaduslik esindaja olid tsiviilasja nr 2-16-4870 menetlusosalised, on nendel õigus tutvuda toimikuga ja saada selles olevatest menetlusdokumentidest ärakirju (nt hagiavaldus, tõendid varalise seisundi kohta, muuhulgas andmed töötamise kohta, kontoväljavõtted jne; hagi vastus, tõendid hageja ema varalise seisundi kohta; seisukoht hagi vastuse kohta). Pooled ei esitanud kohtule menetlusdokumente tsiviilasjas nr 2-16-

  1. Olgugi et Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a otsuses nr 2-16-4870 on elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud küllaldaselt viitamata ja osapooled ei esitanud menetlusdokumente tsiviilasjas nr 2-16-4870, siis tuleb kohtu arvates eeldada, et Viru Maakohtu
  4. mai
  5. a otsuse tegemise ajal oli kostja vajaduste rahuldamiseks vaja kahekordset elatise miinimummäära ja sellises summas ülalpidamise andmine on olnud hagejale jõukohane ametliku töö puudumisest hoolimata. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu
  6. märtsi
  7. a otsus nr 3-21-19-07, p 12). Seejuures peab kumbki pool

§ 230

lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus on seisukohal, et uurimaks hagi põhjendatust

§ 459

alusel peab kohus analüüsima, millised on kostja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima ka vanemate varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 ei ole mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Asja materjalides olevate Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmete (tl 62-65) kohaselt töötas hageja viimati ajavahemikus 06.06.2019-30.09.2019 X OÜ-s keevitajana. Kohus kontrollis andmed üle otsuse tegemisel ja tuvastas, et alates 20.01.2021 töötab hageja samas ettevõttes keevitajana töölepingu alusel. Seega esineb muutunud asjaolu võrreldes varasema otsusega, s.o hageja töötab. Kohus lisab asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmed hageja kohta seisuga 23.04.2021. Maksu- ja Tolliameti 11.11.2020. a teatisest (tl 86, 88-94) nähtub, et hagejale tehti 2016. a-l väljamakseid 3463,39 eurot, mis on keskmiselt 288,62 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 11.11.2020. a teatisest (tl 95) nähtub, et hagejale tehti perioodil jaanuar 2020 – oktoober 2020 7

(13)Tsiviilasi nr 2-20-6642 väljamakseid 0 euro. Alates tööle asumisest 20.01.2021 hageja sissetuleku kohaseid andmeid ei ole kohtule esitatud. Liiklusregistri andmetel (tl 69) on sõiduauto NISSAN Qashqai registreerimismärk zzz, ehitusaasta 2014, vastutavaks kasutajaks hageja, sõiduki omanikuks on aga Swedbank Liising AS. Hageja selgitas kohtuistungil, et sõiduauto eest tasub ta liisingumaksed ja liisinguaeg peab lähiajal otsa saama. Liisingulepingu maksegraafiku (tl 10) kohaselt oli osamakse suuruseks
  1. a mail 237,20 eurot, aastatel 2020-2021 igakuiste osamaksete suurus on vahemikus 240-242,20 eurot. Viimase osamakse tasumise tähtaeg on graafiku järgi 15.08.
  2. Kohus kontrollis liiklusregistri andmed üle otsuse tegemisel ja tuvastas, et alates 05.04.2021 on kõne all olev sõiduauto hageja omandis. Seega ei tasu hageja enam liisingumakseid mitte. Kohus lisab asja materjalide juurde väljavõte liiklusregistrist hageja kohta seisuga 23.04.
  3. Kinnistusraamatu andmeil (tl 72) kuulub hagejale aadressil z asuv 47,3 m2 suurune korteriomand. Asja materjalide kohaselt on kostja elukoha aadressiks z, Narva. Kohus palus 15.03.
  4. a määruses (tl 135-136) hagejal (ekslikult märgitud kostja) selgitada, mis moel on Narvas aadressil z asuv korteriomand kasutusel, nt kes seal elab, mis asub, kas üürile/rendile antav. Juhul kui kinnisvara sai üürile/rendile antud, siis kui suur üür/renditasu moodustub kuus. Hageja on esitanud korteriomandi 18.11.2020 kinkeleping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (tl 143-151), mille kohaselt sai hagejale kuuluv korteriomand aadressil z kingitud N Vle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Asjaolu, et hageja saab endale lubada tema omandis oleva korteriomandi kinkimist ehk vastusooritust saamata, tõendab kohtu seisukohalt hageja head varalist seisundit. Hagejal teisi lapsi ei ole, ta elukoht on abikaasale kuuluvas korteris. Kostja ema pangakonto väljavõttest (tl 21) nähtuvalt täidab hageja otsust nõuetekohaselt. Ajavahemikul 01.01.2020-05.11.2020 hageja pangakonto väljavõtte (tl 53-57) kohaselt laekus tema kontole 12 857,24 eurot ja läks välja 12 571,51 eurot. Sissetulekud laekusid enamasti füüsilistelt isikutelt, väljaminekud on kostja ema kontole kantud elatis, korteri ja muude teenuste eest, lokaalides, liisingu-, laenu- ja kindlustusmaksed. Kohus on eelnevalt tuvastanud Maksu- ja Tolliameti 11.11.
  5. a teatisest (tl 90), et hagejale tehti ajavahemikul jaanuar 2020 – oktoober 2020 väljamakseid 0 euro. Asjaolu, et ajavahemikul 01.01.2020-05.11.2020 laekus hageja kontole 12 857,24 eurot ja läks välja 12 571,51 eurot, tõendab, et hagejal olid sissetulekud ka ajavahemikul, kui ta Eestis ametlikult ei töötanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei tõendanud oma majandusliku olukorra olulise muutumise, nimelt halvenemise. Ülaltoodud asjaolude põhjal kohus on seisukohal, et hageja ka praegu võimeline täitma kostja ülalpidamiskohustust Viru Maakohtu
  6. mai
  7. a otsusega määratud suuruses. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18 antud suunistest tulenevalt tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1 rõhutanud, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. 8
(13)Tsiviilasi nr 2-20-6642 Asja materjalides olevate Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmete (tl 60-61) kohaselt töötab kostja ema A A alates 01.08.2019 Narva lasteaias x koolieelse lasteasutuse õpetajana töölepingu alusel (tl 61). Varasema otsuse tegemise ajal (ajavahemikul 11.01.2013-30.08.2016) töötas kostja ema lasteaias x (tl 60). Maksu- ja Tolliameti 11.11.
  1. a teatisest (tl 86, 94, 103) nähtub, et kostja emale tehti
  2. aastal väljamakseid 2571,51 eurot, mis on keskmiselt 214,29 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 11.11.
  3. a teatisest (tl 97, 99-101) nähtub, et ajavahemikul jaanuar 2020 – oktoober 2020 tehti kostja emale väljamakseid 11 323,57 eurot ehk keskmiselt 1132,37 eurot kuus (11 323,57/10). Sotsiaalkindlustusameti 19.03.2021 vastuse (tl 160) kohaselt A Ale on määratud alates 01.01.2016 lapsetoetus D V eest summas 500 eurot kuus ning 01.01.2016 kuni 31.08.2016 lapsehooldustasu D V eest summas 38,35 eurot kuus. Eesti Töötukassa vastuse (tl 83) kohaselt oli kostja ema töötuna arvel 31.08.2016-14.09.2016 ja 01.06.2017-31.07.
  4. Talle maksti töötuskindlustushüvitist tööotsingute toetamiseks 09.08.2017 summas 283,75 eurot ja 12.07.2017 summas 219,82 eurot. Ajavahemikul 01.05.2019-14.05.2020 kostja ema pangakonto väljavõtte (tl 21 pöördel) kohaselt sai ta Sotsiaalabiametilt peretoetusi, vahemahüvitisi, samuti Narva linnalt sünnitoetust kokku summas 16 913,01 eurot, mis teeb keskmiselt 149,42 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti vastuse (tl 107) kohaselt A Ale seoses lapse D Vga on määratud alates 01.01.2019 lapsetoetus summas 60 eurot kuus ning alates 29.05.2020 lapsehooldustasu summas 19,18 eurot kuus. Liiklusregistri andmetel (tl 66 pöördel) on kostja ema sõiduauto TOYOTA C-HR, registreerimismärk x, ehitusaasta 2018, vastutavaks kasutajaks, sõiduki omanikuks on aga x. Kostja ema omandis (tl 68) on sõiduauto MAZDA CX-7, registreerimismärk x, ehitusaasta
  5. Kinnistusraamatu andmeil (tl 70-71) on kostja ema ja J A ühisomandis aadressil x, Narva asuv 72,80 m2 suurune korteriomand. Asja materjalide kohaselt on tegu kostja ja tema elukoha aadressiga. Viidatud tõendite alusel leiab kohus tõendatuks, et kostja ema varaline seisund muutus võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga märkimisväärselt paremaks. Kostja ema tõi välja (tl 19), kui palju tema perekond kulutab liisingute, laenude tasumiseks: - õppelaen – alates 30.01.2019 – 326.56 eurot, 20.41 eurot kuus; - Coop panga laenumakse – alates 11.07.2019, 312 eurot kuus; - Ergo kindlustus – alates 05.08.2019 - 202.60 eurot, 20.26 eurot kuus; - autoliising – alates 04.01.2019 – 5107.48 eurot, ca 300 eurot kuus; - teleri järelmaks – alates 03.01.2020 – 228.95 eurot, 45.79 eurot kuus; - kindlustus – alates 25.04.2019 kuni 22.04.2020 – 168.60 eurot (12-ga jagatuna 14,05 eurot kuus); - AS LHV panga järelmaks – alates 06.03.2020, - 103.26 eurot kuus. Kostja ema esitatud andmed on tõendatud ka esitatud kostja ema pangakonto väljavõtetega ajavahemiku 01.01.2020-14.11.2020 eest (tl 112, 117, 119, 123, 125, 127, 129, 131, 133). Seega moodustavad liisingute ja laenude katmise kulud 815,77 eurot kuus. 9
(13)Tsiviilasi nr 2-20-6642 Lisaks tasuti Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonnale (tl 22) lasteaia eest ajavahemikul 01.01.2019-14.05.2020 kokku 882,80 eurot ehk keskmiselt 55,18 eurot kuus (882,80/16). Kostja huviringide eest (tl 22 pöördel, 23) tasuti ajavahemikul 01.01.2019-14.05.2020 kokku 540 eurot, mis teeb keskmiselt 33,75 eurot kuus (540/16). Logopeedi teenuse eest (tl 29) on ajavahemikul 29.05.2019-18.05.2020 tasutud kokku 770 eurot ehk 64,17 eurot kuus. Ajavahemikul 01.08.2019-14.05.2020 (tl 23 pöördel) tasus kostja esindaja aadressil x asuva korteriga seonduvalt (s.h OÜ-le x (internet)) kokku 4674,40 eurot, mis teeb keskmiselt 212,47 eurot kuus. Ajavahemikul 01.07.2019-14.11.2020 OÜ-le x (tl 25 pöördel, 121) tasus kostja ema kokku 375,86 eurot ehk keskmiselt 23,49 eurot kuus (375,86/16). Kokkuvõtvalt, ühes liisingu- ja laenumaksetega, kulutab kostja ema keskmiselt 1204,83 eurot kuus. Kohus on eelnevalt tuvastanud Maksu- ja Tolliameti 11.11.2020. a teatisega (tl 97, 99-101), et ajavahemikul jaanuar 2020 – oktoober 2020 tehti kostja emale väljamakseid keskmiselt 1132,37 eurot kuus. Seega on õige hageja väide, et kogu kostja ema sissetulek kulutatakse kostja ema perekonna kohustuste katteks. Ent kostja emal on abikaasa J A , kes teeb tema pangakontole (tl 112) sissemaksed arvestatavas suuruses. x AS 11.11.2020 teade (tl 116) kohaselt J.A põhitöötasu on 9 eurot tunnis (bruto). 04.11.2020 kohtuistungil (tl 45-48) kostja ema poolt öeldu (tl 47-47 pöördel) kohaselt on tema abikaasa töötasu 1200 eurot kuus. Kohus ei ole nõus hageja poolt avaldatuga, et ilma hageja tasutud elatiseta on kostja ema perel raske kanda oma kulutusi. Kostja ema leibkond koosneb neljast inimesest: kostja, kostja ema, kostja ema abikaasa ja nende ühine laps (poeg). Kui jaotada kostja ema abikaasa sissetulek 1200 eurot nelja peale, siis tuleb 300 eurot igaühele. Seeläbi on kostja ema perekond võimeline andma kostjale ülalpidamist hagejalt välja mõistetuga samavõrdses suuruses. Vanemate varalise seisundi juures peab kohus arvestama lapse vajadustega ka. Hageja leiab, et lapse ülalpidamist puudutavad alljärgnevad kulud: Lasteaed 50 eurot kuus Huviringid 30 eurot kuus Ujumine 35 eurot kuus Osa kommunaalmaksetest 50 eurot kuus Mõistlikud kulud toidule 150 eurot kuus Riided 50 eurot Jalatsid 50 eurot kuus Kokku 415 eurot Kostja ei tõendanud, et lapsele tehtavad kulud on suurem. Kohus ei ole hageja seisukohaga nõus. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27; lahendi nr 3-2-1-174-16 ps 13; lahendi nr 3-2-1-160-12 p-s 17), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Riigikohus 10
(13)Tsiviilasi nr 2-20-6642 on samuti leidnud, et kui elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendama (vt nt Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12;
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kohus leiab, et kuna hagejalt mõisteti elatis välja seaduses sätestatud miinimummääras, tuleb eeldada, et kostja ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning kostja ei pea tema vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendama. Kohus on juba tuvastanud, et mõlemad kostja vanemad suudavad kostjale anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Riigikohus lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 28 leidis, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel ning mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Hageja on menetluses samuti taotlenud riiklike toetustega arvestamist. Kohus leiab, et kõne all oleval juhul see põhjendatud ei ole. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista (vt Riigikohtu 09.06.
  5. a otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 2 sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine. Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.
  6. a. otsus nr 3-2-1-174-16, p 14). Kohus leiab, et, arvestades hageja majanduslikku seisu, jääb põhjendamata riiklike toetustega arvestamine ja selle võrra väljamõistetud elatise suuruse vähendamine. Hageja tõi välja asjaolu, mis ab aluse elatise suuruse vähendamiseks, st osavõtt lapse elust. Hageja väitel on tema osavõtt lapse elust oluliselt suurem kui aastal
  7. Vastavalt suhtluskorrale kohtub hageja lapsega ning kui laps on hageja juures, siis kab hageja lapse ülalpidamisega seonduvad vältimatud kulud ka. Kohtute Infosüsteemi kaudu on kohus tuvastanud, et 19.11.
  8. a määrusega nr 2-19-5078, D V avaldus lepitusmenetluse alustamiseks, määrati hageja ja kostja suhtlemiskord kindlaks alljärgnevalt:
  9. Lapse D V isa D V suhtleb lapsega iga nädala esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval.
  10. Lapse isa võtab lapse esmaspäeval kl 17.00 x maja hoovis asuva mänguväljaku juurest ja toob lapse kl 19.30-ks ujula „x“ juurde.
  11. Lapse isa võtab lapse kolmapäeval x maja hoovis asuva mänguväljaku juurest kl 17.00 ja toob tagasi samasse kohta kl 19.
  12. 11
(13)Tsiviilasi nr 2-20-6642
  1. Lapse isa võtab lapse laupäeval x maja hoovis asuva mänguväljaku juurest kl 11.00 ja toob tagasi samasse kohta kl 19.
  2. Samast kohtumäärusest tulenevalt kinnitas Viru Maakohus
  3. oktoobri
  4. a määrusega nr 216-8880, D V avaldus alaealise lapsega suhtlemiskorra määramiseks, D V ja A V kompromissi alljärgnevalt: - D V suhtleb D Vga ühel nädalal kalendrikuus: esmaspäeval kella 17.00 kella 18.30-ni A V juuresolekul; kolmapäeval kella 17.00 kella 18.30 avalikus kohas ilma A V juuresolekuta; laupäeval kella 14.00 kella 17.00 A V juuresolekul. - Igal aastal D V sünnipäeval
  5. augustil kohtub D V D Vga kella 17.00-19.00 ajal. - Igal aastal D V sünnipäeval
  6. veebruaril kohtub D V D Vga kella 17.00-19.00 ajal. - Igal aastal jõulupühal
  7. detsembril kohtub D V D Vga kella 17.00-19.00 ajal. - D V kohustub teatama SMS-i teel A Vle vähemalt 1 (üks) nädal ette oma vabast nädalast, millel on tal võimalik D Vga kohtuda. Kohus lisab Viru Maakohtu 19.11.
  8. a määrus nr 2-19-5078 käesoleva tsiviilasja materjalide juurde. Kohus leiab, et võrreldes 19.11.2020 kohtumäärusega võimaldab
  9. oktoobri
  10. a kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtlemiskord hagejal tihedamini suhelda kostjaga, kuid see ei tähenda et need kohtumised toimuvad. Ühtlasi leiab kohus, et argipäevade õhtul lapsega kohtumine ei kutsu suuremaid väljaminekuid esile ning puhkepäeval peetavate kokkusaamistega seonduvad kulud ei saa ikka niivõrd suured, mis aks alust vähendada väljamõistetud elatise suurust, olla. Kõige eelneva alusel leiab kohus, et hagi on põhjendamata ja jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162lg 1 ja lg 2 kohaselt kab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude 12

(13)Tsiviilasi nr 2-20-6642 väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega on tehtud otsus hageja kahjuks.

§ 162

alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud. Samuti ei nähtu kostja menetluskulusid tsiviilasja materjalide hulgast, mistõttu kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata jätab. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.