← Eesti

2-20-10647/41

Obsah (7)§ 231§ 459§ 173§ 163§ 178§ 442§ 445

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2020, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10647 Tsiviilasi M

§ 231lg 4 tähenduses.

24. Kostja hinnangul ei saa vaidlust olla alljärgnevate asjaolude üle: (i) Hageja väidab, et justkui vahemikus 02.04.2019 kuni 31.07.2019 elas kostja hageja juures ehk kokku peaaegu 4 kuud. Antud väide ei vasta tõele, on paljasõnaline ja on hageja poolt täielikult tõendamata. Kostja on elanud ja elab siiani alaliselt oma seadusliku esindaja ehk ema juures. kostja on küll 6

(12)2-20-10647 viibinud mõned nädalavahetused mõnes kuus hageja juures, kuid kindlasti mitte ei ole elanud hageja juures kuude kaupa nagu hageja seda hagis väidab. Kostja edastab kohtule kõikvõimalikud tõendid, tõendamaks et ta ei ole hageja juures elanud eelpool toodud perioodil.
  1. Tõenditena on eelpool nimetatud perioodil ema poolt kostjast tehtud pildid emaga koos olles või ema juures olles. Piltide põhjal (pildi tegemise aeg ja koht pildi juures olemas) saab kindlalt väita, et kostja ei ole elanud hageja juures ca. 4 kuud, vaid viibis mõned päevad hageja juures, ja need üksikud päevad ei ole aluseks elatise mitte maksmiseks ja seda veel miinimummääras. Ajavahemikul 20.04.2019 kuni 27.04.2019 viibis kostja ema poolt organiseeritud xxxx tenniselaagris, enne laagrit (19.04.19) viibis kostja ema kodus. Ema viis kostja 20.04.2019 lennujaama ja tuli ka 27.04.2019 lennujaama kostjale vastu (antud asjaolu saab kinnitada kostja, tennise treener) minnes koju, mitte aga hageja ei tulnud lennujaama kostjale vastu ega ei viinud ta enda juurde ehk laps oli ikka ema juures. Seega ei saa hageja väita et aprillis elas kostja tema juures, ei ole elanud vaid viibis taas paar päeva.
  2. Mais 2019 on piltide järgi näha ja tõendatud, et kostja viibis enamik ajast ema juures. Ka juunis viibis kostja enamik ajast ema juures ning alates 21.06.2019 kuni 01.07.2019 oli kostja koos emapoolse perega Euroopa (Eest, Läti, Leedu, Tsehhi, Austria) ringreisil, seega ka juuni kohta ei saa väita, et kostja elas isa juures. Juulis 2019 oli kostja samuti enamik ajast ema juures, kuid antud kuu ei saa olla vaieldav ega antud kuu üle ei saa vaidlust olla sest täitedokumendiks oleva määrusega kinnitas kohus kostja S. V. seadusliku esindaja K. Z.-M. ja hageja M. V. vahel sõlmitud kompromissi tingimustel, mille kohaselt hageja kohustub maksma igakuiselt v.a juulikuu igal aastal, alates veebruarist 2017.a elatist. Seega hageja väited, et kostja on tema juures elanud on valed, ebaselged, paljasõnalised ja tõendamata.
  3. Kostja rõhutab kohtule veelkord, et hageja ei ole kunagi kostjaga tegelenud ning kostja ei ole oma 14 aasta jooksul hageja juures elanud. Kostja ei saanudki hageja juures ca. 4 kuud elada kuna hageja elukoht ja ka töökoht on Xxxxs, hageja on Xxxx resident ning kuna hageja taotleb kõikvõimalikud Xxxx riigi poolt pakutavad lisatoetused siis tema alaline elukoht peab olema Xxxxs vastasel juhul jääb hageja toetustest ilma, ka seda on hageja kostjale korduvalt kinnitanud. Seega ei saanudki kostja hageja juures elada 4 kuud järjest ning tekib küsimus kellega kostja siis hageja juures elas? Kostja käib Eestis koolis (juba 8 aastat) ja on eelpool nimetatud perioodil Eesti koolis käinud, seega mitte kuidagi ei saanud kostja ka hagejaga Xxxxs olla.
  4. Tutvudes hageja poolt hagiavaldusele lisatud Lisa 6 sisuga siis samuti ei leia tõendamist, et lastekaitse oleks kinnitanud, et jah laps on alates 02.04.19 elanud isa juures kuni 31.07.
  5. Vastupidi Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialisti H. K. kirjas on selgelt kirjas, et küll aprilli alguses said nad info, et laps läks isa juurde, kuid lastekaitsel puudub informatsioon kui kaua laps isa juures elas ja ka kuupäevade kohta ei ole lastekaitsel konkreetset informatsiooni. Lähtuvalt eeltoodust on hageja väide, et kostja elas ta juures ajavahemikul 02.04.2019 kuni 31.07.2019 väär, paljasõnaline ning tõendamata, hageja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud.
  6. Hageja väidab, et ka käesoleval aastal on kostja justkui hageja juures elanud alates veebruarist 2020 (kuigi täpselt ei mäleta mis kuupäevast) kuni politsei väljakutsumiseni kostja poolt 15.06.2020 ehk kokku peaaegu 3,5 kuud. Antud väide on samuti väär ning tõendamata. Kostja edastab kohtule hageja enda volitatud esindajaga kirjavahetuse, mille kohaselt hageja ei nõuagi kuni mai kuuni enam elatist vaid palub üksnes elatise tasumist alates mai kuust, kostja ei vaidle vastu, et ta on alates mai kuust hageja juures viibinud kuni 15.06.2020 (mil pidi isale 7
(12)2-20-10647 politsei kutsuma), mis lõppes hetkel menetluses oleva kriminaalasjaga kuna hageja on korduvalt kostja suhtes kasutanud vägivalda olles alkoholi joobes. Kostja selgitab ja põhjendab kohtule 17.06.2020 kohtutäiturile edastatud täitemenetluses olevat nõuet järgmiselt tuues välja arvutuse: Kostja seadusliku esindaja ehk ema pangakonto väljavõtte kohaselt (periood 01.01.2019 kuni 30.06.2020) on hageja tasunud kokku 3400€. 2017 sõlmitud kompromissi kohaselt kohustub aga hageja tasuma kostjale Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära:
  1. 2019 aasta elatise miinimummäär oli 270 eurot: 11 kuud x 270 eurot= 2970eurot;
  2. 2020 aasta elatise miinimummäär on 292 eurot: 6 kuud x 292 eurot=1752 eurot. Kokku: 4722€ Seega vaidlusaluse perioodi kohta 01.01.2019 kuni 17.06.2020 kohustus hageja kostjale tasuma elatist kokku summas 4722 eurot. Hageja on kostja seaduslikule esindajale kokku eelpool nimetatud perioodi jooksul tasunud 3400€, mille sees on eraldi hagejaga kokkulepitud laagrite maksumus kokku summas 800€ ehk siis hageja poolt kantud summast saame tennise laagrite (Mallorca, Muhu ja linnalaagrite) maksumused maha arvata: 3400€-800€=2600€.
  3. Kostja palub kohtul pöörata tähelepanu hageja enda pangakonto väljavõtte selgitustele, milleks on hageja ise märkinud (22.04.2019; 03.05.2019; 13.05.2019; 25.06.2019 ja 01.07.2019) S. treeninglaager, ülejäänud ülekanded ja nende selgitused nii nagu peab „elatusraha“. Hageja on 01.01.2019 kuni 17.06.2020 jooksul tasunud elatist vaid 2600€ ulatuses kohustus aga tasuma 4722€, seega tasumata on jäänud 2122€. Kostja seaduslik esindaja täites 17.06.2020a. kohtutäiturile edastamiseks täitmisavaldust arvestas asjaoluga, et kostja alates 01.05.202 kuni 15.06.2020 viibis hageja juures ning arvas hageja poolt tasumata jäänust summast mai ja jooksva juuni kuu nn. elatise suurust, mida hageja ka volitatud esindaja kaudu nõudis, milleks on 2020 ühes kuus 292€ ja lisaks jooksva juuni kuu kohta 80€, ehk arvutus on järgmine: Hageja tasumata jäänud elatis (01.01.19 kuni 17.06.2020) on kokku summas 2122€, kostja seaduslik esindaja arvas hageja poolt kostjale tasumata jäänud elatise summast 2020 aastal kehtiva elatise miinimummäära 292€ mais kuu eest ning lisaks juuni kuu eest 80€ ning sai tulemiks 1750€, mida märkis ka kohtutäiturile edastatud täitmisavalduses.
  4. Kostja palub kohtul pöörata tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole aastaid kostjale igakuist miinimummäära täisulatuses kunagi tasunud vaid on alati pika hilinemisega tasunud kas 35€, 100€ või 135€ kaupa mis lõppkokkuvõttes kasvas eelpool toodud summa ulatuses. Hageja seisukoht, et tema suhtes alustatud täitemenetlus on ebaõige ja tuleb lõpetada on tõendamata, paljasõnaline. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb rahuldamata jätta täies ulatuses, hageja on ise tekitanud antud vaidluse jättes kostjale ehk lapsele isegi miinimummäärast väljamõistetud elatist tasumata rääkimata eelnevatest aastatest mil kostja sündis. Tuginedes eelpool toodule palub kostja jätta hagi rahuldamata ja jätkata sundtäitmist, kuna hageja ei ole oma kohustust pikaajaliselt isegi miinimummääras. Hageja nõuded on alusetud ega kuulu rahuldamisele. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 on sätestatud, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni ja hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda (TMS § 221 lg-d 3 ja 4). 8
(12)2-20-10647
  1. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada ja põhjendab seda alljärgnevalt.
  2. Kostja S. V. vanemateks on hageja M. V. ja kostja seaduslik esindaja K. Z.-M.. Vaidlus puudub selles, et täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 17.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-494 kinnitas kohus S. V.`i seadusliku esindaja K. Z.-M.`e ja M. V.`i vahel sõlmitud kompromissi (tl 9-10). Kompromissi kohaselt maksab M. V. igakuiselt, v.a juulikuu igal aastal, alates veebruarist 2017 elatist oma lapse S. V.`i ülalpidamiseks 235 eurot S. V.`i täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära muutudes muutub elatise määr. Elatis tuleb kompromissi kohaselt kanda üle iga jooksva kuu
  3. kuupäevaks, v.a juulikuu S. V.`i seadusliku esindaja K. Z.-M.`e arvelduskontole selgitusega „S. V. elatis“ (tl 9).
  4. Kohus annab esmalt hinnangu poolte vaidlusele selles, milline oleks hageja elatise võlgnevus kostja ees perioodil 01.01.2019 kuni 17.06.2020, kui jätta arvestamata hageja poolt kostja vahetu ülalpidamine. Täitemenetluses nõuab kostja hagejalt antud perioodi kohta võlgnevuse tasumist summas 1750 eurot. Kostja seaduslik esindaja on nimetatud summa kujunemist põhjendanud sellega, et hageja on 01.01.2019 kuni 17.06.2020 tasunud elatist 2600 ulatuses, kuid kohustus tasuma 4722 eurot, seega tasumata on jäänud 2122 eurot. Kostja seaduslik esindaja arvestas täitmisavalduses lisaks asjaoluga, et kostja viibis alates 01.05.2020 kuni 15.06.2020 hageja juures ning arvas tasumisele kuuluvast summast maikuu eest maha elatise miinimummäära 292 eurot ja lisaks juunikuu kohta 80 eurot. Seega kostja seadusliku esindaja elatisevõla arvutus on järgmine: hageja tasumata jäänud elatis 01.01.19 kuni 17.06.2020 oli kokku 2122 eurot, kostja seaduslik esindaja arvas hageja poolt tasumata jäänud elatise summast 2020 aasta mai eest maha 292 eurot ja lisaks juuni eest 80 eurot ning sai tulemiks 1750 eurot, mida märkis ka kohtutäiturile edastatud täitmisavalduses (tl 51).
  5. Hageja elatisevõla arvestuse kohaselt pidi hageja pidi tasuma vaidlusalusel perioodil, st 01.01.2019 kuni 17.06.2020 kostjale elatist kokku 17 kuu eest 4722 eurot (
  6. aasta 11 kuu eest igakuiselt 270 eurot ja
  7. aasta 6 kuu eest igakuiselt 292 eurot). Hageja selgitab, et juulikuud pole arvestatud, sest selle eest ei olnud hagejal kohustust tasuda elatist lähtuvalt kohtulahendist. Hageja leiab, et M. V.`i pangakonto väljavõtete kohaselt on hageja tasunud kostja kasuks elatist vaidlusaluse perioodi eest kokku summas 3400 eurot; seega hageja on täitnud elatise tasumise kohustust kõne all oleval perioodil osaliselt ning kostja nõue ei saa olla suurem kui 1322 eurot (4722 – 3400 = 1322).
  8. Kohus märgib, et poolte vahel ei ole vaidlust, et muid asjaolusid arvestamata pidanuks hageja tasuma kostjale vaidlusalusel elatist perioodil kokku 4722 eurot ja antud summa vastab ka kohtulikule kompromissile (vt tl 9). Samuti puudub vaidlus ja asjas esitatud pangatõenditest nähtub, et hageja on kostjale tasunud vaidlusalusel perioodil elatist vähemalt summas 2600 eurot (vt tl 11 - tl 13 pöördel). Poolte vahel on aga vaidlus selles, kas hageja poolt perioodil 22.04.2019 – 01.07.2019 makstud raha summas 800 eurot selgitusega „S. V. treeninglaager“ ning „S. V. treeninglaager ja taskuraha“ (vt tl 11) tuleks samuti arvestada hageja poolt tasutud elatise hulka. Kohus on seisukohal, et hageja poolt S. V. treeninglaagriks ja taskurahaks tasutud summat kokku 800 eurot ei ole võimalik arvestada hageja elatisvõlgnevuse katteks. Nimetatud rahaülekannetest summas 800 eurot ei nähtu, et need oleksid tehtud kostja elatise katteks.
  9. Kohus ei pea võimalikuks lugeda kostjale elatise andmise kohustust täidetuks vanemate omavaheliste arvelduste raames, kui ei ole üheselt selge, et need arveldused toimusid just elatise maksmise eesmärgil. Kohus selgitab, et elatise maksmiseks kohustatud vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul peab ta ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste 9
(12)2-20-10647 maksetena. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõigete 1 ja 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lastele regulaarse ning stabiilse ülalpidamise tagamine. Hageja ei saa elatise maksmise kohustuse täitmisel arvestada rahaga, mida hageja kulutab lapse huvitegevusele või taskurahaga. Seda ei muuda asjaolu, et hageja väitel tulnuks poolte kokkuleppel tenniselaagri eest tasumine arvesse võtta elatises. Kostja eitab sellise kokkuleppe olemasolu ja peale hageja väidete puuduvad tõendid väidetava kokkuleppe olemasolu kohta. Täitmisdokumendiks olevas kompromissis on üheselt kokku lepitud, et elatis tuleb kanda kostja seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega „S. V. elatis“ (tl 9). Ka seetõttu ei pea kohus võimalikuks hageja elatise maksmise kohustuse täitmisel arvesse võtta makseid selgitusega „S. V. treeninglaager“ ning „S. V. treeninglaager ja taskuraha“ (vt tl 11).
  1. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et muid asjaolusid arvestamata pidanuks hageja tasuma kostjale vaidlusalusel elatist perioodil kokku 4722 eurot, kuid tasus 2600 eurot. Seega rahaliselt tasumata elatis vaidlusaluse perioodi eest oli 2122 eurot (4722-2600). Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et kostja viibis alates 01.05.2020 kuni 15.06.2020 hageja juures (vt tl 50 pöördel), tuleb nimetatud elatisevõla summast maha arvestada miinimumelatis
  2. aasta mai eest summas 292 eurot ning poole juunikuu eest summas 146 eurot. Meelevaldne ja põhjendamatu on kostja seadusliku esindaja poolt
  3. aasta juuni ees teostatud maha arvestus summas 80 eurot. Seega on kohus seisukohal, et arvestamata poolte vaidlust hageja poolt kostjale vahetu ülalpidamise andmise osas, olnuks hageja elatisvõlgnevus kostja ees vaidlusalusel perioodil 01.01.2019 kuni 17.06.2020 kokku 1684 eurot (2122 – 292 – 146).
  4. Poolte vahel on vaidlus selles, kas tsiviilasjas nr 2-17-494 kompromissi kinnitava 17.02.2017 kohtumääruse aluseks olevad asjaolud on pärast nimetatud kohtulahendi jõustumist muutunud ja kas hageja on täiteasjas nr xxxx esitatud elatise nõude rahuldanud muul viisil. PKS § 100 lg 2 on sätestatud, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega kui laps elab vanemaga koos, saab vanem elatise maksmise kohustust täita ka vahetult.
  5. Riigikohus on 08.03.2017 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 p-s 11 selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. [--] Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud

§ 459järgset hagi kohtulahendi muutmiseks.

Sama lahendi p-s 14 märkis Riigikohus, et kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab

§ 459

lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 17.05.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26).
  2. Kohus loeb hageja vande all antud ütlustega tõendatuks, et kostja elas hageja juures alates
  3. aprillis, mais ja pool juunikuud. Kui laps oli hageja juures, oli ta hageja ülalpidamisel, hageja ostis talle toitu ja riideid (tl 92). Hageja vande all antud ütlused on kooskõlas Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialisti H. Keel 16.07.2020 e-kirjaga, mille kohaselt oli kostja isa juures alates
  4. aprillist ning ka lastevanematega 15.04.2020 toimunud vestluse ajal elas hageja isa juures (tl 14). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud
  5. aasta 2,5 kuu osas täitis 10

(12)2-20-10647 hageja elatise maksmise kohustust kostja suhtes vahetult. Kohus leiab, et nimetatud
  1. aasta 2,5 kuule vastava miinimumelatise summas 675 eurot (2,5 x 270) sissenõudmine hagejalt täitemenetluses on alusetu, sest hageja täitis vastaval perioodil ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja vahetult. Eelnevat ei kummuta kostja poolt kohtule esitatud fotod (tl 59-60). Isegi kui fotod on tehtud kostja seadusliku esindaja väidetud ajal ja kohtades, ei järeldu nendest, et kostja oleks vaidlusalusel perioodil elanud ema juures. Hageja pole väitnud, et kostja oma emaga ei kohtunud, samuti puudub vaidlus, et pool juunit
  2. aastal elas kostja koos emaga.
  3. Kohus loeb hageja vande all antud ütlustega tõendatuks, et kostja elas hageja juures alates
  4. märtsis, aprillis, mais ja pool juunikuud. Kui laps oli hageja juures, oli ta hageja ülalpidamisel, hageja ostis talle toitu ja riideid (tl 92). Hageja vande all antud ütlused on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti K. A 10.07.2020 e-kirjaga, mille kohaselt oli kostja isa juures alates
  5. veebruarist kuni
  6. juuni keskpaigani ja kostja enda sõnade kohaselt 3,5 kuud (tl 15). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud
  7. aasta 3,5 kuu osas täitis hageja elatise maksmise kohustust kostja suhtes vahetult. Seejuures arvestas kohus eelnevalt hageja elatisevõlast juba maha seoses
  8. aasta mai ja juunikuuga kokku 438 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse p 39). Kohus leiab, et ka
  9. aasta märtsile ja aprillile vastava miinimumelatise summas 584 eurot (2 x 292) sissenõudmine hagejalt täitemenetluses on alusetu, sest hageja täitis vastavalt perioodil ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja vahetult.
  10. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on vahetu ülalpidamise andmise kaudu rahuldanud kostja elatise nõude mh
  11. aasta aprillis, mais ja pooles juunikuus kokku summas 675 eurot ning
  12. aasta märtsis ja aprillis kokku summas 584 eurot. Nimetatud summade hagejalt väljanõudmine täitemenetluses on alusetu. Seega tuleb käesoleva kohtuotsuse p-s 38 kohtu poolt kindlaks tehtud potentsiaalsest elatisvõlgnevuse summast 1684 eurot maha arvata 1259 eurot (675+584). Kokkuvõttes on kostjal seega õigus nõuda vaidlusaluse perioodi 01.01.2019 kuni 17.06.2020 eest hagejalt elatisvõlgnevust summas 425 eurot (1684-1259). Kuna kostja nõuab aga vaidlusaluse perioodi eest hagejalt elatisvõlgnevust summas 1750 eurot, siis on kostja poolt täitemenetluses esitatud nõue 1325 euro osas alusetu (1750 – 425). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja tunnistab 18.06.2020 S. V.`i täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr xxxx (millega M. V.`ilt nõutakse elatise võlgnevust alates 01.01.2019 kuni 17.06.2020 summas 1750 eurot) lubamatuks 1325 euro nõudmise osas. Ülejäänud osas (s.t. hagejalt vaidlusaluse perioodi eest elatisevõlgnevuse 425 euro sissenõudmise osas) jääb hagi rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi osalise rahuldamise osas.
  13. Kohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu 15.04.2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15 p 9 on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu
  14. mai
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Hagi on võimalik rahuldada ka nii, et sundtäitmine tunnistatakse lubamatuks osaliselt (vt nt Riigikohtu
  16. aprilli
  17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1190-13, p 16). Sel juhul ei ole alust täitemenetlust täielikult lõpetada.
  18. Kohus selgitab, et käesolevas vaidluses sai kohus lahendada poolte vaidluse elatise üle üksnes konkreetse perioodi osas, mitte edasiulatuvalt. Kohus on pooltele juba selgitanud, et 17.02.2017 kompromissi kohaselt (tl 9-10) tuleb elatist maksta perioodiliste rahamaksetega. Kohtulik kompromiss kehtib ka edaspidi, sõltumata sellest, et käesolevas tsiviilasjas tunnistas 11
(12)2-20-10647 kohus sundtäitmise osaliselt lubamatuks. Käesolevas asjas hagi osaline rahuldamine ei kõrvalda sõlmitud kompromissi mõju edasiulatuvalt. Juhul, kui hageja tahe on suunatud elatise mittemaksmisele perioodil, kui laps viibib tema juures ning ta annab lapsele ülalpidamist vahetult, tuleks edaspidiste vaidluste vältimiseks hagejal kaaluda hagi esitamist sõlmitud kompromissi muutmiseks. 47. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist ja asjaolu, et vaidlus on seotud lapsega ning kostja S. V. on alaealine, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sisuline vaidlus käesolevas asjas on kostja vanemate ehk hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel, kellel oleks ilmselgelt mõistlik lapse huvisid arvestades käesolev tsiviilasi kokkuleppega lahendada. Kompromissi sõlmimine on võimalik kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (

430 lg 1). 48. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 49.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt oma 25.11.2020 määrusega. Hagi tagamiseks peatas kohus kohtutäitur E. V.e poolt läbiviidava täitemenetluse täiteasjas nr xxxx kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Arvestades käesoleva otsuse alusel hagi rahuldamise ulatust, leiab kohus, et kooskõlas

§ 445

lg 2 tuleb nimetatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.