Obsah (16)

§ 231§ 436§ 367§ 136§ 133§ 173§ 162§ 179§ 138§ 143§ 144§ 175§ 174§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Harju Maakohus Anu Vismann

) § 405 lg 1 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4000 eurole.

1. Pooled enda ärakuulamist ei taotlenud.
2. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
3. Kohus selgitas 20.01.2021 määrusega pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
4. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmine: 25.03.2019 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr xxxx; töövõtulepingu kohaselt kohustus hageja teostama aadressil Xxxx asuval objektil Xxxx paneelide montaaži ning kostja kohustus tasuma selle eest kokkulepitud tasu summas 28 968,30 eurot (töövõtulepingu punktid 2 ja 6); lepingus kokkulepitud töö koosnes mitmetest etappidest, kus iga etapi lõpetamisel koostasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti; 26.07.2019 allkirjastas kostja tööde (katuse xxxx paneeli ja suitsuluugi paigaldus) 20.07.2019 üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx; viimase etapi tööde (iluliistude, vihmaveesüsteemide ja lumetõkketorude paigaldus ning lisatöö iluliistude paigaldamiseks) 18.11.2019 üleandmise-vastuvõtmise akt on kostja poolt allkirjastamata; 25.11.2019 esitas hageja kostjale arve nr xxxx summas 992,06 eurot (sisaldab käibemaksu) viimase etapi käigus teostatud tööde eest. 07.04.2020 edastas hageja kostjale nõudekirja arve nr xxxx tasumiseks; arve nr xxxx on kostja poolt tasumata. Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

11.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll 6 hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04).

1. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 25.03.2019 töövõtulepingu nr xxxx, mille kohaselt hageja kohustus teostama aadressil Xxxx asuval objektil Xxxx paneelide montaaži ning kostja kohustus tasuma selle eest kokkulepitud tasu summas 28 968,30 eurot. Lepingus kokkulepitud töö (edaspidi tööd) koosnes mitmetest etappidest, kus iga etapi lõpetamisel koostasid pooled, so hageja ja kostja, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tööde viimane etapp hõlmas endas iluliistude paigaldust, vihmaveesüsteemide paigaldust ja lumetõkketorude paigaldust ning kestis perioodil 30.10.2019-18.11.
2. Nimetatud tööd olid hageja poolt nõuetekohaselt (st õigel ajal, õigele isikule, õiges kohas ja õigel viisil) täidetud, mille tulemusena esitas hageja 25.11.2019 kostjale arve nr xxxx summas 992,06 eurot. Vaatamata mitmetele meeldetuletustele on arve kostja poolt tasumata.
3. 10.08.2020 esitas kostja vastuse hagile. Kostja vastuväidetest nähtuvalt keeldus kostja tööde viimast etappi vastu võtmast ja selle eest hagejale tasumast, kuna tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Enne tööde lõpetamist toimus katuse leke. Avastati, et katus on kohati kriimustatud/kraabitud, defektidega ja see tuleb järelevalvetöötaja nõudel uuesti värvida. Pole ka oluline, kas kahju on tekkinud varasemalt ja eelmistel tööde etappidel ning on vastuvõtmisel märkamatuks jäänud. Enne viimast etappi pidi hageja avastatud defektid kõrvaldama, need katusel üle värvima. Katusetööde viimases etapis on hageja katust paljudes kohtades kriimustanud, jätnud kohati sh kruvisid värvimata, pole koristanud katuselt ja vihmaveerennidest praeguseks roostetama läinud metallilaaste jms. Tööd on seega lõpetamata. Eelnimetatud põhjustel jättis kostja viimase tööde osa kostja poolt novembris 2019 vastu võtmata. Kui parandustööd saavad teostatud ja järelevalve poolt heakskiidetud, aktsepteerib kostja arvet nr xxxx.
4. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud ja kas hageja on teostanud tööd nõuetekohaselt.
5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumise mõiste sätestab VÕS § 100 ning õiguskaitsevahendid VÕS § 101, mille lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohustuse täitmise nõude esitamise esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Igasuguse õiguskaitsevahendi kasutamiseks peab võlgnik kohustuse rikkumise eest ka vastutama. Samas on Riigikohus leidnud, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning selle täitmist ei saa vabandatavusele tuginedes üldjuhul vältida (vt RKTKo 3-2-1-118-05, p 16; 3-2-1-50-06, p 15). Raha maksmise kohustusele ei ole seaduses ette nähtud reservatsioone, st selle kohustuse täitmist saab põhimõtteliselt alati nõuda (vt RKTKo 3-2-1-50-06, p 15).
6. Kohus selgitab, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). 7 VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu
7. mai
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10;
11. mai
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13). Töövõtja tasunõude hindamiseks on töö etapiviisil tegemisel vajalik tuvastada, milliseid töid etapp hõlmas, millised tööd sellest etapist olid tegemata ning milline oli selle etapi eest ettenähtud tasu. Kui tööd tehakse etapikaupa, toob see kaasa erisused tasu sissenõutavuses, sest etapitööde vastuvõtmise eeldusi tuleb hinnata eraldi.
13. Poolte vahel puudub vaidlus, et tööde üleandmine toimus etapiviisiliselt. Kostja keeldus tööde viimase etapi vastuvõtmisest põhjusel, et enne tööde lõpetamist avastati, et katus on kohati kriimustatud/kraabitud, defektidega ja see tuleb järelevalvetöötaja nõudel uuesti värvida.
14. Kuivõrd viimase etapi töö ei ole vastu võetud, peab viimase etapi tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu
15. aprilli
16. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18; vt ka
17. oktoobri
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Arvestades hagis ja kostja vastuväidetes esile toodud asjaolusid märgib kohus, et juhul, kui tellija (kostja) ei ole töid vastu võtnud, võib töövõtja (hageja) tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Antud juhul on hageja asunud seisukohale, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest (alus VÕS § 637 lg 3). Vaidlust pole, et töö on valminud. Kostja ei ole töid vastu võtnud. Seega tuleks hinnata, kas tööd saaks lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö nõuetekohaselt valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul (Riigikohtu
19. märtsi
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18). Kohus selgitab, et juhul, kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks. Hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt Riigikohtu
21. detsembri
22. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-2810, p 14;
23. oktoobri
24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et eelviimase etapi tööd (KATUSE XXXX PANEEL SP2C160/120X-PIR POL RAL9007/ POL RAL9010 - 437,58 m2
25. SUITSULUUGI paigaldus (Lisatöö) MarTop 1000x1800x800 SF/M-F/10W - 2 tk) on kostja poolt vastu võetud 26.07.
26. Perioodil 30.10.2019-18.11.2019 teostas hageja järgmised tööd: iluliistude, vihmaveesüsteemide ja lumetõkketorude paigaldus ja lisatöö: iluliistude paigalduseks 4 aknad, 40 m- xxxxi kinnitamine betoonile. Kostjale esitati 18.11.2019 eeltoodud tööde osas tööde ülandmise-vastuvõtmise akt, mis on kostja poolt allkirjastamata, ja 25.11.2019 arve nr xxxx antud tööde osas summas 992,06 eurot. Hageja edastas kostjale ka ehitustööde päeviku ja kaetud tööde akti nr 181119-1 perioodil 30.10.2019-18.11.2019 teostatud tööde osas ehk viimase etapi tööde osas. Ehituspäevik ja kaetud tööde akt on kostja poolt allkirjastamata. 26.11.2019 saatis kostja hagejale edasi järelevalvetöötaja A 8 A kirja, milles A A märkis muuhulgas: „Lp Kolleegid! Nagu Te mäletate, katuse vastuvõtu akt oli allkirjastatud tingimustel, et järgnevalt, pärast kõikide tööde lõpetamist saab teostatud katusel läbi viidud probleemsete kohtade täiendav värvimine. Kahjuks oli see suuline leping ….“. Kostja palus hagejal annulleerida arve nr xxxx ja esitada selle peale kõikide tööde teostamist. 27.11.2019 edastas kostja hagejale kirja, milles märkis muuhulgas, et katus on kriimustatud/kraabitud ja tuleb järelevalvetöötaja sõnul värvida uuesti. Kui parandustööd saavad teostatud ja järelevalve poolt heakskiidetud, aktsepteerib kostja ka arve nr xxxx. 07.04.2020 edastas hageja kostjale nõudekirja arve nr xxxx tasumiseks. 23.04.2020 vastas kostja hageja kirjale, milles märkis muuhulgas, et kostjal ei ole kvaliteetselt teostatud tööde osas vaidlusi, kuid probleem on garantiitöödes. Garantiitööd lükati poolte kokkuleppel edasi kevadesse
27. Pärast garantiitööde teostamist lubab kostja arve (nr xxxx) ka tasuda. Kevad 2020 on ammu käes, kuid garantiitööd on senini tegemata. Kostja ootab garantiitööde lõpetamise teostamiseks soodsat ilma arvestades maksimaalselt kuni
28. maini
29. Pärast seda on kostja sunnitud tööde teostamise nende tegemata jätmisel üle andma kolmandale isikule. 24.04.2020 vastas hageja omakorda kostja kirjale, milles märkis kokkuvõtvalt, et kostjal puudub igasugune seadusest tulenev õigus arve nr xxxx tasumata jätmiseks ning enda tegevuse õigustamiseks sellega, et nimetatud arve tasumata jätmisega on tagatud garantiitööde teostamine, seda enam olukorras, kus garantiitööde teostamise nõudeõigust kostjal ei tekkinud. Garantiijuhtumi ilmnemisel on vajalik dokumentaalsete tõendite olemasolu ning kõikide osapoolte kooskõlastus. Arvestades, et eelviimase etapi tööd KATUSE XXXX PANEEL SP2C160/120X-PIR POL RAL9007/ POL RAL9010 - 437,58 m2
30. SUITSULUUGI paigaldus (Lisatöö) MarTop 1000x1800x800 SF/M-F/10W - 2 tk on kostja poolt üle vaadatud ja vastu võetud (akt nr 200719), siis eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Seega juhul, kui kostja poolt aktiga nr xxxx vastuvõetud töödes tuvastati puudused peale nende vastuvõtmist, peab nende nõuetele mittevastavust tõendama kostja. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud eelviimase etapi tööde mittevastavust. Tööde viimasele etapile eelnenud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastas kostja 26.07.
31. Kostja avastas kriimud katusel 26.10.
32. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe selles, et 26.07.2019 akt oli allkirjastatud tingimusel, et hageja kohustub tulevikus teostama katuse värvitööd. Lisaks on kostja katusel esinevate kriimude tõestamiseks esitanud fotod. Kohus märgib, et fotodel ei ole märgitud kuupäeva ning tuvastatav ei ole, kus need tehtud on. Seega ei ole kohtul võimalik fotode pealt hinnata puudustele vastavust. Kohus on seisukohal, et puudused, millele tuginedes kostja keeldub viimase etapi tööde vastuvõtmisest, seonduvad aktiga nr xxxx (kuupäev 20.07.2019), millele tuginedes ei ole kostjal õigust keelduda viimase etapi tööde vastuvõtmisest. Kostja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel seob kostja eelviimast ja viimast tööde etappi omavahel, leides, et tal on õigus jätta viimase etapi tööde eest tasumata eelviimases etapis tehtud töödes väidetavate puuduste esinemise tõttu. Kostja ei ole viimases etapis teostatud tööde kvaliteedi osas hagejale vastuväiteid esitanud.
33. Kohus leiab, et hageja tasunõue 992,06 eurot on muutunud sissenõutavaks, sest kostja poolt tuleb lugeda tööd vastu võetuks. Kuna kostja ei ole esitanud ega põhistanud selliste vastuväidete esitamist, mis võimaldaksid jätta hageja nõude rahuldamata, tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 992,06 eurot.
34. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja ka viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Viivise maksmise kohustuse tekkimine on töövõtulepingu rikkumise tagajärjeks. Kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub kostja viivitusse, mille tagajärjel on hagejal eelkõige õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 9 Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

järgi võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Töövõtulepingu punkti 8 kohaselt on päevane intressimäär 0,15 %. Kohus on eelnevalt tuvastanud viivisenõude eelduseks oleva töövõtulepingu alusel väljastatud arve nr xxxx tasumise kohustuse rikkumise ja nõude sissenõutavaks muutmise. Kostja jäi viivitusse arvest nr xxxx tuleneva võlgnevuse 992,06 eurot tasumisega alates 03.12.2019 summas 313,99 eurot (võlasumma 992,06 eurot, periood 03.12.2019-30.06.2020, viivitatud päevade arv 211, viivisemäär päevas 0,15 %). Viivise arvestus jookseb edasi alates 01.07.2020 lepingujärgses määras 0,15 % päevas põhinõudelt 992,06 eurot

§ 367alusel kuni täitmiseni.

1. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus selgitab, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on märkinud, et kostja esitab hagejale veelkord tasaarvelduse avalduse: kui katuse parandustööde eest tasub kostja, siis hageja viimase etapi eest tasu ega viiviseid kostjalt ei nõua. Kohus leiab, et eeltoodud kostja avalduse näol on tegemist pigem kostja kompromissettepanekuga hagejale, mitte tasaarvestuse avaldusega. Kostja avaldusest ei selgu, kas ja kui suur rahaline nõue on kostjal hageja vastu.
2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 992,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 313,99 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise lepingujärgses määras (0,15 % päevas) alates 01.07.2020 kuni põhinõude 992,06 eurot kohase täitmiseni. 23.

§ 136

lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

§ 133lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt liidetakse käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. 01.07.2020 hagi menetlusse võtmise määruses märkis kohus hagihinnaks 1306,05 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust 992,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 313,99 eurot ning viivist ühe aasta eest alates 01.07.2020 lepingujärgses määras, mille suuruseks kujuneb 543,15 eurot (võlasumma 992,06 eurot, periood 01.07.2020-30.06.2021, 365 päeva, viivisemäär 0,15 % päevas). Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks 1849,20 eurot (992,06 + 313,99 + 543,15). Menetluskulude jaotus 24.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 10 25. Juhindudes

§ 162

lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 26. Käesoleval juhul on hagihinna suuruseks 1849,20 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 225 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 200 eurot. Kuna seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda, mõistab kohus vähemtasutud 25 eurot riigituludesse

§ 179lg 1 alusel välja kostjalt.

27.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. 01.04.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud seoses käesoleva asja menetlemisega kohtus menetluskulusid kokku 1291 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta), sh õigusabikulud 1091 eurot ja riigilõiv 200 eurot. Hageja õigusabikulud on järgmised: esmane nõustamine (1 h), nõude analüüs, tõendite analüüs ja komplekteerimine (45 min) hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine (30.06.2020; 3 h 15 min)- kestus 5 h; Harju Maakohtu 25.11.2020 e-kirjaga tutvumine (10 min); kostja 10.08.2020 hagivastusega tutvumine ja õiguslik analüüs (30 min); 20.12.2020 seisukoha koostamine kostja hagiavastuse suhtes ning kohtule edastamine (2,5 h)- kestus 3 h 10 min; kostja 24.01.2021 täiendavate tõenditega tutvumine ja seisukoha esitamine taotluse (tunnistaja ülekuulamine) suhtes (45 min)- kestus 45 min. Kokku 8 h 55 min (8,92 tundi).
2. Kostja on hageja tunnitasu suurusega 100 eurot tund pluss käibemaks nõus, kuid palub kohtul kriitiliselt üle kontrollida tööde väidetavad mahud. Hageja on kostja hinnangul alusetult suurendanud töömahte seoses nõustamise ja korduvate analüüsidega.
3. Kohus märgib, et hageja esimene toiming seondub hagi koostamisega. Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 30.06.2020 hagiavalduse pikkusega 5 lehekülge (põhjendav osa ca 11 2,5 lehekülge). Hagile oli lisatud 8 tõendit. Hageja hagiavalduse sisu ja mahtu analüüsides on kohus seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 3,5 tundi (2,5 + 1), mille hulka arvestab kohus kliendiga konsulteerimise ajakulu 1 tund. 10.08.2020 esitas hageja kohtule hagi vastuse pikkusega 5 lehekülge (sisuline osa ca 3,5 lehekülge). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 tundi antud menetlusdokumendiga tutvumiseks on mõistlik. 25.11.2020 edastas kohus hagejale kirja, milles palus hagejal esitada seisukoha kostja vastuse suhtes. Kohus leiab, et kohtukirjaga tutvumise ajakulu 0,17 tundi (10 min) on vajalik ja põhjendatud. 20.12.2020 esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas pikkusega 4 lehekülge (sisuline osa ca 2,5 lehekülge). Antud toimingu kestuseks oli 2,5 tundi. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. 26.01.2021 esitas kostja kohtule seisukoha koos tõendiga. Eeltoodud seisukoha pikkuseks oli 4 lehekülge (sisuline osa ca 3 lehekülge), mille osas esitas hageja kohtule täiendava seisukoha pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Antud toimingute ajakuluks kokku on 0,75 tundi (45 min), mis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kohtus kokku 7,42 tunni (3,5 + 0,5 + 0,17 + 2,5 + 0,75) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati kohtus tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja teatas, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tuginedes

§ 174

lõikele 10 ning hageja kinnitusele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta. Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 155 eurot, kokku summas 200 eurot. Kuna riigilõivu tasumine maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 200 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks kohtus 942 eurot (7,42 h x 100 eurot/h + 200). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 349 eurot (1291 – 942). 31.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

12 32.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 13