2-17-7676 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 14.september 2020.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7676 Tsiviilasi A K hagi V K vastu ühisvara jagamise nõudes ning V K ja M Š vastu tehingute tühisuse tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind 101250 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A K (isikukood xxx) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Gennadi Kull ja advokaat Deivi Vaht (OÜ Kull AB, e-post gennadikull@gmail.com) Kostja I: V K (isikukood xxx) Kostja II: M Š (isikukood xxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ene Mõtte (Advokaadibüroo REMO’s, e-post ene@remos.
- ee)Asja läbivaatamine Kohtuistung 26.06.2020.a, osalesid poolte lepingulised esindajad RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud A K kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1 2-17-7676 Hageja nõuded ja põhjendused 1. Hageja nõuded 27.02.2019.a hagiavalduse terviktekstis, (III, lk 98-102): - - Tunnistada tühiseks 30.01.2001.a kostjate V K ja M Š vahel sõlmitud xxx korteri ostumüügileping. Lugeda xxx 26.10.2015.a korteri müümisel saadud raha 64000 eurot V K ja A K ühisvara hulka kuuluvaks. Xxx mõista V Klt A K kasuks hüvitis 32000 eurot enamsaadud raha arvelt. Tunnistada tühiseks 30.01.2001.a V K ja M Š vahel sõlmitud xxx ostu-müügileping. Xxx mõista M Šlt A K ja V K varaühisusse 01.04.2015.a sõlmitud xxx müügilepingu alusel saadud 131500 eurot ja kohustada M Št tasuma sellest pool s.o 65750 eurot A Kle. Jätta N Klt saadud laen summas 27865,40 eurot A K kanda ning xxx mõista V Klt kohustusest vabanemise eest A Kle hüvitis 13932,7 eurot. Xxx mõista V Klt A K kasuks hüvitis 2956,92 eurot lahusvarale tehtud kulutuste eest. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 2. Hageja ja kostja I omandasid abielu jooksul (abielu kestis 24.01.1991-24.05.2016.
- a)vallasvarana korterid xxx ja xxx. Kostja I ja kostja II (kostja I ema) sõlmisid hageja teadmata 31.01.2001.a korterite müügilepingud. Tegelikkuses korterite ostu-müüki ei toimunud, kostjad omavahel teesklesid tehingute toimumist. Kostja II ei ole tasunud kostjale I korterite müügihinda ega korteritega seotud kulutusi (kommunaalmaksed, elekter – neid tasus kostja I), ei ole üle võtnud valdust korteritele (xxx tn korterit üüris kostja I xxx, xxx tn korterit kasutasid hageja ja kostja I elukohana) ega vormistanud enda nimele teenindamise lepinguid. xxx tn korteri aluse maa erastamise eest tasus kostja I 1680 krooni 11.09.2003.a. Kostja II ei ole mitte kunagi omanud selliseid sissetulekuid, et korterit osta, ta on olnud madalapalgaline ning tal ei olnud rahalist võimalust tasuda 100000 krooni tütrele. Eluliselt ebausutav on ka 100000 krooni tasumine sularahas. Korteri müügihind oli näidatud vaid formaalselt. Tegelikkuses oli müügitehingu toimumisel xxx tn korteri turuväärtuseks 277600 krooni ja xxx tn korteri turuväärtuseks 488400 krooni. Tehinguid tuleb kvalifitseerida suuliselt sõlmitud kinkelepinguna. 3. Hageja vahistati 2012.a detsembris xxx tänava korteris ja viibis sellest ajast alates kinnipidamisasutuses kuni 2017 a. juunikuuni. Vältimaks seda, et võimalikke nõudeid hakatakse rahuldama korterite arvelt, andis hageja kostjale I 11.09.2000.a notariaalse nõusoleku ühisvara võõrandamiseks. Tegelikkuses kostja I ühisvaraks olevaid kortereid ei müünud, vaid kinkis need oma emale. Kostja I eesmärgiks oli tegelikkuses mitte korterite müümine oma emale, vaid n.ö "usaldusomanikule" üle andmine, et hageja võimalikud võlausaldajad ei saaks nõudeid korteri arvelt rahuldada. 4. Kostja II kinkis Xxx tn korteri tütrele tagasi. Kuna kostja I sai oma emalt Xxx tn korteri omandi tagasi ja võõrandas selle ühisvarana 26.10.2015.a ostu-müügilepinguga kolmandatele isikutele, tuleb A K ja V K ühisvara hulka lugeda Xxx tn korteri müümisest saadud raha summas 64000 eurot. 5. Xxx tn korteri võõrandas kostja II 01.04.2015.a kolmandatele isikutele. Kuna korteri võõrandamise tõttu ei ole kostjalt II võimalik korteri omandit tagasi saada, tuleb kostjal II hüvitada eseme müügihind. Kuna kostja II ei olnud tühise tehingu tagajärjel isikuks, kellel oli õigus saada korteriomandi omanikuks, on Xxx tn korteriomandi seadmine tema nimele seadusega vastuolu tõttu tühine. Kuna kostja II nimele korteriomandi seadmine oli tühine, ei toimunud abikaasade omandiõiguse kaotus korterile mitte korteriomandi seadmisega, 2 2-17-7676 kuna vallasasja omanikena oli neil õigus EES § 21¹ alusel korteriomandi seadmiseks, vaid korteriomandi müümisega kolmandatele isikutele 2015.a. Hageja soovib, et kostja II tasuks hüvitist Xxx tänava korteri omandiõiguse kaotamise eest 01.04.2015.a. kehtinud väärtuses. Igal juhul on Xxx tänava korteri hindades 2001.a ja 2015.a suur vahe – 2001.a oli hind 31 200 eurot, 2015.a vähemalt 120 000 eurot, käesoleval ajal aga 150 000-160 000 eurot. Seega tekitas kostja II korteri võõrandamisega kahju vähemalt 150 000 eurot. 6. Hageja palub lisaks jätta N Klt saadud laen summas 27865,40 eurot A K kanda ning xxx mõista V Klt kohustusest vabanemise eest A Kle hüvitist 13932,70 eurot. Hageja palub V Klt xxx mõista ühisvara arvelt Xxx tänava korterile kulutuste tegemise. V K tasus Xxx KÜ-le 13 429,49 EEK (2009-2010) ja 5055,54 eurot (2011.a - 06.2016.a), kokku 5913,84 eurot. Xxx tänava korter on kostja I sõnul kinkena saadud. Seega tegi kostja I kulutusi oma lahusvarale poolte ühisvara arvelt ning kostjal I tuleb hagejale pool sellest summast, s.o 2 956,92 eurot hüvitada. Kostjate vastuväited 7. Hageja on esitanud nõuded tehingute tühisuse tuvastamiseks olukorras, kus hageja on väljastanud vaidlusaluste tehingute tegemiseks notariaalse nõusoleku. A K pidi sellist notariaalset nõusolekut andes arvestama sellega, et ta jääb kogu oma varast ilma selleks igasugu vastusooritust vastu saamata. Kui A.K oleks eeldanud raha vm muu vastusoorituse saamist, siis oleks pidanud volikirjas ka märkima, alla millise summa või muu sellise V korteriomandeid võõrandada ei tohiks. Kuna kirjas on aga omal äranägemisel, siis ei saa ta ka täna väita, et korter müüdi kas liialt odavalt või anti see ära ilma igasugu vastusooritust saamata. Samuti ei tulene sellest, et korteri müügist saadud raha pidi olema kantud kontole. Nimetatud nõusolekuga oli olemas ka perekonnaseadusest tulenev võõrandamise nõusolek, mistõttu ei ole tehing tühine ka teise abikaasa nõusoleku puudumise tõttu. 8. Mõlema notariaalse lepingu punktis 2.2 on konkreetselt kirjas, et ostuhind on ostja poolt müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist ning millise summa tasumist kinnitab müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et raha poolte vahel ei liikunud, v.a. see, et kostja I kontole ei ole kostja II poolt vaidlusaluses summas ülekandeid ei tehtud. Kostja I ei olegi kunagi väitnud, et raha oleks kontole kantud. Vastupidi, kostja I on kinnitanud, et tegemist oli sularahaga. Aastal 2001 oli sularahast korterite ost tavapärane ning selles ei olnud midagi imelikku. Kuigi tegemist on tänaseks juba pea 18 aastat tagasi toimunud sündmusega, mille täpseid asjaolusid ei mäleta enam keegi, nähtub siiski kohtu päringul Swedbank AS poolt antud 07.11.2017.a vastusest nr xxx, et V Kl oli vahetult enne tehinguid avatud tähtajaline hoius nr XXX, kuhu oli kantud summa 10000 USD. V K kinnitab, et nende peres ei olnud kusagilt võtta nii suuri rahasid, et tähtajalisele hoiusele lihtsalt 10000 USD panna. Seega on ilmselge, et see ongi suurem osa sellest rahast, mis kostja I sai kostja II käest kinnistute eest. Kuivõrd lepingute kohaselt oli raha tehingu tegemise ajaks müüjale ostja poolt juba üle antud, siis võibki olla tegemist nimetatud summaga või vähemalt suurema osaga nimetatud summast. Isegi kui A.K kinnitab, et pere elas kuritegelikul teel saadud rahadest, siis võis see nii olla küll A.K puhul, kuid pere sellest osa ei saanud ning Vl oli tõsiseid raskusi pojaga toimetulekul, mistõttu oli ta sunnitud korterid võõrandama. Samuti on näha, et V.K on oma kontole järgnevatel kuudel teinud suuremaid sissemakseid, mis on kõik tehtud pärast tehingute tegemist, mis kõik viitavad asjaolule, et osa rahast hoidis V.K sularahana alles, et neid hiljem arvete tasumisel kasutada. 3 2-17-7676 9. Kostjad paluvad kohaldada kostja II vastu esitatud hüvitise nõudele aegumist ja sellega seonduvalt on ka Xxx korteri võõrandamislepingu tühisuse tuvastamise nõue perspektiivitu. Kahju või alusetu rikastumine kostja II poolt sai hagejale tekkida 30.01.2001.a sõlmitud tehingutega. Hageja väljastas 11.09.2000.a kostjale I notariaalselt kinnitatud nõusoleku nende abielu kestel soetatud ja ühisvarasse kuuluva kinnis- ja vallasvara võõrandamiseks ja koormamiseks. Kui hageja väljastas 11.09.2000.a nõusoleku, siis pidi ta olema teadlik, et selle alusel võib abikaasa kasvõi samal päeval minna notarisse ning teha varaga tehinguid ning tema asi oli kontrollida, kas selle alusel on tehingud tehtud või mitte. Tuginedes eeltoodule võib lugeda, et hageja pidi olema teadlik tehingute toimumisest ning talle võimalikult tekitatud kahjust pidid hagejale teada olema juba notariaalse nõusoleku väljastamisest alates, mistõttu kõik väited selle osas et hageja sai nendest teada alles 14 ning 17-aastase hilinemisega ei vasta tõele. Praegune hagi kostjate vastu on esitatud 17 aastat pärast väidetava kahju või alusetu rikastumise võimalikust tekkimisest. Kahju ja alusetu rikastumise nõue aegub 10 aastaga tehingu tegemisest. 10. Kostjad ei oleks pidanud sõlmima näilikku tehingut olukorras, kus oli olemas hageja nõusolek tehingute tegemiseks. Isegi, kui eeldada, et võlaõigusleping oli näilik, ei too see automaatselt kaasa asjaõiguslepingu tühisust, mistõttu puudub igasugune alus nõuda kostja II-lt tema poolt 15 aastat hiljem võõrandatud korteri hüvitamist ja seda veel tänases turuhinnas. Kuivõrd 2001.a tehingutega on raha liikunud, siis ei saa asuda seisukohale, et tegemist oli näilike ning seetõttu tühiste tehingutega, mistõttu tuleb müügitehingute tühisuse tuvastamise nõuded rahuldamata jätta. Notariaalse nõusoleku väljaandmisega pidi hageja arvestama, et ta võib jääda või jääb ilma kogu oma ühisvarasse kuuluvast varast, mistõttu ei saanud ükskõik mis tingimustel tehtud tehing enam tema õigus rikkuda. Seega puudub hagejal õigustatud huvi, tuvastamaks tehingute tühisust ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Kui tehingud ei ole tühised, siis puudub ka alus nende tehingute alusel saadu hüvitamisnõuete rahuldamiseks. Pere on saadud raha ühiselt ära kulutanud. 11. Hageja on väitnud, et ta laenas oma vanematelt 2005-2008 xxx korteri remondiks ja sisustuseks kokku summas 436000 krooni ehk 27865,4 eurot. Hageja väite kohaselt on nimetatud laenukohustus ühiselt võetud ja kuulub ühisvara jagamisel hageja ja kostja vahel jagamisele. Varasema perekonnaseaduse kohaselt oli määrava tähtsusega suhte lõppemise aeg. Hageja on suurema osa abikaasade abielust istunud süüdimõistetuna vanglas. Poolte abielulised suhted lõppesid ajal, kui hageja kandis 07.03.2002 kohtuotsusega talle määratud 4-aastast vanglakaristust. Pooled ei elanud enam ühtse leibkonnana alates ajast, kui hageja vahistati 2002.a. Seetõttu nimetatud laenukohustus ei saanud kuidagi olla võetud ühistes huvides. Hageja ja kostja I ei ole alates 2000.a kunagi ühiselt remontinud Xxx tn korterit. Ainuke pisiremont, mida kostja I tegi, oli osaline tapeedi vahetus ja kõik. Nimetatud laenusummat ei ole kostja I kunagi näinud ega tea sellest midagi. Hageja on ajavahemikul 12.10.2007.a kuni 11.12.2008.a ning mänginud kasiinodes maha suurel hulgal raha (20718,5 eurot). Nimetatud summadele lisanduvad Politsei- ja Piirivalveametile tasutud rahalised trahvid ning muud karistused nii väärteomenetluses kui ka kriminaalmenetluses tehtud otsuste eest. Küll aga ei nähtu ühtegi arvet, mis oleks tasutud ehituspoes või mujal, v.a. üks arve, mis on tasutud 26.04.2006.a xxx-s summas 24500 krooni (ettevõte müüb kaminaid, mida ei saa korterisse panna). Seega ei ole ka nimetatud makse saanud olla Xxx tn korteri väidetava remondiga ning olla seetõttu ühistes huvides võetud laenu eest soetatud. Seega ei olnud vaidlusalune laen, kui see on üldse laenuna vanemate poolt antud, võetud ühistes huvides. Kostja I nõustub sellega, et hageja poolt N Klt väidetavalt võetud laen summas 27865,40 eurot jäetakse A 4 2-17-7676 K kanda, kuid palub jätta rahuldamata nõude teine pool, millega palutakse xxx mõista V Klt kohustusest vabanemise eest A Kle hüvitist 13932,70 eurot. 12. Hageja on esitanud kostja I vastu veel ka täiendava hüvitise nõude, paludes xxx mõista V Klt A K kasuks hüvitist 2956,92 eurot lahusvara jaoks tehtud kulutuste eest. Vaidlusalune korteriomand on kostja I poolt selle saamise hetkest alates xxx üüritud tingimusel, et üürnikud tasuvad selle kommunaalmaksud ning üüri. Kostja I on saadud tulu iga järgneva aasta alguses maksuametile deklareerinud. Seega, kuigi kontolt nähtuvad Xxx tn korteriomandiga seotud kommunaalmaksed, siis tegelikult on need tasunud korteri üürnik ning saadud üüritulu on maksuametile deklareeritud. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud. Üldine 13. Hageja ja kostja I olid abielus 24.01.1991.a kuni 24.05.2016.a. Kostja II on kostja I ema. Hageja on esitanud nõude kostja I ja II vastu 30.01.2001.a kostjate vahel sõlmitud xxx ja Xxx tänava korterite müügilepingute tühisuse tunnustamiseks. Hageja on esitanud nõude kostja I vastu lugeda Xxx tänava korteri müümisel saadud raha ühisvara hulka kuuluvaks ning mõista kostjalt I hageja kasuks xxx hüvitis enamsaadud raha arvelt. Hageja on esitanud nõude kostja II vastu mõista hageja ja kostja I varaühisusse 01.04.2015.a sõlmitud xxx müügilepingu alusel saadud 131500 eurot ja kohustada kostjat II tasuma sellest pool s.o 65750 eurot hagejale. Hageja on esitanud nõude kostja I vastu, jätta hageja emalt saadud laen 27865,4 eurot hageja kanda ning xxx mõista kostjalt I hageja kasuks xxx pool laenusummast s.o 13932,7 eurot. Hageja on esitanud nõude kostja I vastu xxx mõista hüvitis 2956,92 eurot kostja I poolt ühisvarast lahusvara jaoks tehtud kulutuste eest. Korterite ostu-müügilepingute tühiseks tunnistamise nõue 14. Hageja nõuab tunnistada tühiseks 30.01.2001.a kostjate vahel sõlmitud xxx ostumüügileping ja tunnistada tühiseks 30.01.2001.a kostjate vahel sõlmitud xxx ostumüügileping. Hageja väitel toimus kostjate vahel kinge ning müüki teeseldi. 15. Tallinna Linnaarhiivi teatise kohaselt on xxx Linnavara Kinnisvarahoolduse osakond müünud 21.03.1996.a xxx korteri V Kle ning T M on müünud 21.02.1997.a xxx korteri V Kle (I, lk 8). 5 2-17-7676 Tehingute tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega olid mõlemad korterid abikaasade V K ja A K ühisvara. Notariaalsetest ostu-müügilepingutest nähtuvalt on V K müünud xxx korteri ja Xxx tn xxx korteri M Šle 31.01.2001.a (I, lk 74-78). xxx korteri müügihind oli lepingu kohaselt 100000 krooni (I, lk 78) ja xxx korteri müügihind oli lepingu kohaselt samuti 100000 krooni (I, lk 74). M Š kinkis 24.11.2003.a xxx korteri tagasi V Kle (I, lk 79-81). 16. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad ning lg 2 kohaselt näilik tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 17. V K tegutses tehinguid tehes, A K poolt 11.09.2000.a antud nõusoleku alusel. A K andis V Kle nõusoleku abielu ühisvaraga tehingute tegemiseks notariaalse avaldusega abielu kestel soetatud ja ühisvarasse kuuluva kinnis- ja vallasvara võõrandamiseks ja koormamiseks tingimustega tema omal äranägemisel (I, lk 73). Hageja väitel anti põhjusel, et hageja vastu võidakse esitada kriminaalmenetlustest tsiviilõiguslikke nõudeid ning hageja arvates võis nõusoleku andmine takistada nõuete pööramist poolte ühisvarale. 18. Pooled vaidlevad selle üle, kas A K oli 30.01.2001.a müügitehingute tegemise ajal vanglas või mitte. Hageja väidab, et ta oli vanglas ja kostja I väidab, et hageja ei olnud vanglas. Kostja I poolt esitatud Vene Föderatsiooni Pihkva rajooni Pihkva oblasti 07.03.2002.a kohtuotsusest nähtuvalt on A Kt karistatud liitkaristusega 4 aastat vabadusekaotust koos trahviga ning vabastatud karistuse kandmiselt 07.08.2000.a tulenevalt 26.05.2000.a amnestiaaktist (I, lk 63-64). Eeltooduga on tõendatud, et korterite võõrandamise ajal ei viibinud A K kinnipidamisasutuses. Samuti ei viibinud A K kinnipidamisasutuses tehingute tegemiseks nõusoleku andmise ajal. Nimetatu omab tähtsust selles, et teeb ebausutavaks hageja väited, et ta korterite müügist ei teadnud. 19. Kohtu arvates ei ole A K poolt V Kle antud notariaalne nõusolek tehingute tegemiseks käsundi andmine võlaõigusseaduse § 619 mõttes. Kuna tegemist oli abikaasade ühisvaraga, siis oli vajalik teise abikaasa nõusolek tehingu tegemiseks. Tehingute tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 17 lg 1 kohaselt abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; lg 2 kohaselt abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel; lg 3 kohaselt kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Käsundi andmisel tuleks kohtul hinnata, kas käsundisaaja on tegutsenud vajaliku hooldusega käsundiandja parimates huvides. Ühisvaraga tehtud tehingute puhul sellist nõuet ei olnud, eelduseks oli, et tehing on tehtud kokkuleppel. Hageja antud nõusolekuga kinnis- ja vallasvaraga tehingute tegemiseks, on tõendatud, et kokkulepe oli olemas. 6 2-17-7676 20. Mõlema korteri ostu-müügi puhul oli faktiliselt lisaks kostjale I müüjaks ka hageja ise hageja ja kostja I ühisvara omanikuna. 21. Hageja etteheide kostjale I on, et kostja I ei saanud kostjalt II korterite eest vastusooritust. Mõlema korteri ostu-müügilepingu punktis 2.2 on kinnitus, et ostuhind, kummagi korteri eest 100000 krooni, on ostja poolt müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist. Kuigi kostja I konto väljavõttest ei nähtu, et ülekanne kahe korteri eest kokku 200000 krooni, kostja I kontole oleks tehtud, on kohtu hinnangul ostu-müügilepingute punktiga 2.2 siiski tõendatud, et kostja II poolt on kostjale I korterite eest tasutud. 22. Lahe Kinnisvara kutselise hindaja 19.02.2018.a eksperthinnangute kohaselt oli xxx korteri väärtus 31.01.2001.a 31200 eurot (III, lk 9) ja xxx korteri väärtus 31.01.2001.a 17700 eurot (III, lk 18). Korterid müüdi hinnaga kumbki eurode vääringus 6410 eurot. Seega on korterid võõrandatud hinnaga mitmekordselt alla turuhinna. Nimetatu ei oma aga õiguslikku tähendust, kuna hageja andis tehingute tegemiseks nõusoleku. 23. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostjate vahel 30.01.2001.a toimunud Xxx tn ja Xxx tn korterite ostu-müügi tehingute tühisuse tunnistamiseks jätta rahuldamata. xxx korteri müümisel saadud raha ühisvara hulka arvamise ja enamsaadud ühisvara arvelt hüvitise nõue 24. Hageja nõue on lugeda xxx 26.10.2015.a korteri müümisel saadud raha 64000 eurot V K ja A K ühisvara hulka kuuluvaks. Xxx mõista V Klt A K kasuks hüvitis 32000 eurot enamsaadud raha arvelt. 25. Hageja väitel xxx korteri müümine kostja I poolt kostjale II hagejale kahju ei tekitanud; kostja I tekitas hagejale kahju xxx korteri müümisega 26.10.2015.a kolmandatele isikutele. Nimetatud tehinguga sai V K 64000 eurot. Hageja palub lugeda 64000 eurot V K ja A K ühisvara hulka kuuluvaks ning mõista xxx V Klt A K kasuks hüvitis 32000 eurot enamsaadud raha arvelt. Hageja väitel võõrandas kostja I hageja teadmata abikaasade ühisvarasse kuuluva Xxx tänava korteri kolmandatele isikutele, saades tehinguga 64000 eurot, millest ½ osa s.o 32000 euro hüvitamist hageja kostjalt I nõuab. Kostja I väitel kinkis korteri kostjale I kostja II ning seega oli tegemist kostja I lahusvaraga. 26. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja ja kostja I poolt xxx korteri müümine kostjale II 31.01.2001.a oli kehtiv tehing. Kostja II kinkis xxx korteriomandi 24.11.2003.a kostjale I (I, lk 79-81). Kostja I müüs xxx korteriomandi 26.10.2015.a kolmandatele isikutele hinnaga 64000 eurot (II, lk 202-207). 27. Kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara tema poolt abielu kestel kinke teel omandatud vara. Sarnane regulatsioon on ka kehtivas perekonnaseaduses. Kuna kostja I omandas xxx korteriomandi kinkena, siis ei olnud tegemist hageja ja kostja I ühisvaraga. Korteriomandit müües, tegi kostja I tehingu oma lahusvaraga. Kuna xxx korter ei olnud selle võõrandamise ajal 26.10.2015.a abikaasade ühisvara, ei ole hagejal õigust nõuda korterimüügist saadud summa lahusvara hulka arvamist ning enamsaadud ühisvara arvelt hüvitise saamist. 7 2-17-7676 28. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue xxx korteri müümisel saadud raha ühisvara hulka arvamise ja enamsaadud ühisvara arvelt hüvitise saamise nõue põhjendatud. xxx korteri müümisel kostja II poolt saadu arvamine varaühisusse ja saadu abikaasade vahel jagamine 29. Hageja nõuab xxx mõista kostjalt II hageja ja kostja I varaühisusse 01.04.2015.a sõlmitud xxx müügilepingu alusel saadud 131500 eurot ja kohustada kostjat II tasuma sellest pool s.o 65750 eurot hagejale. 30. Kostjad paluvad kohaldada kostja II vastu esitatud hüvitise nõudele aegumist. Hageja väljastas 11.09.2000.a kostjale I notariaalselt kinnitatud nõusoleku ühisvaraks kuuluva kinnis- ja vallasvara võõrandamiseks ja koormamiseks. Hageja pidi olema teadlik tehingute toimumisest ning talle võimalikult tekitatud kahjust juba notariaalse nõusoleku väljastamisest alates. Hagi on esitatud 17 aastat pärast väidetava kahju või alusetu rikastumise võimalikust tekkimisest. Kahju ja alusetu rikastumise nõue aegub 10 aastaga tehingu tegemisest. Väidetav kahju või alusetu rikastumine sai toimuda üksnes 2001.a tehingutega. Hageja esitas kostja II vastu kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõude 17.03.2018.a ehk enam kui 17 aastat pärast väidetava kahju tekitamist. 31. Hageja on oma nõudele nimetanud erinevaid aluseid: Hageja nõuab xxx korteri suhtes 30.01.2001 tehtud tühise tehingu alusel saadu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel (hagiavalduse 29.02.2019.a tervikteksti p 17) või kahju hüvitamise sätete alusel (hagiavalduse 29.02.2019.a tervikteksti p 19). Hageja väitel sai ta Xxx tn korteri müügist teada 2015.a, kui kostja I palus hagejal oma asjad korterist ära viia. Seega ei ole hageja arvates tema haginõue aegunud. Samas arvab hageja, et kaotas omandi korterile 01.04.2015.a tehinguga, kui kostja II võõrandas korteri kolmandatele isikutele. Korteri võõrandamine kostjalt I kostjale II 30.01.2001.a ei tekitanud hagejale kahju, kuna nimetatud tehing oli tühine. Hageja nõue on hüvitada kahju 01.04.2015.a seisuga. Hageja arvates oli korteri väärtuseks 01.04.2015.a 120000 eurot. 32. Kohus tuvastas eelnevalt, et 30.01.2001.a toimunud xxx korteri ost-müük oli kehtiv tehing. Hageja ja kostja I võõrandasid korteri kostjale II. Kostjal II oli õigus käsutada temale kuuluvat korterit omal äranägemisel sh võõrandada. Kostjale II kuuluva korteri müümine kostja II poolt 01.04.2015.a ei saanud hagejale kahju tekitada. 33. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja II vastu korteri võõrandamisega saadud summa varaühisusse arvamise ja hüvitamise jätta rahuldamata. Laenukohustuse jagamise nõue 34. Hageja nõue on jätta N Klt saadud laen summas 27865,40 eurot A K kanda ning xxx mõista V Klt kohustusest vabanemise eest A Kle hüvitis 13 932,70 eurot. 35. Hageja väite kohaselt laenas ta oma vanematelt 2005.a -2008.a xxx korteri remondiks ja sisustuseks kokku summas ehk 27865,4 eurot (436000 krooni). Hageja väidab, et laen võeti koos kostjaga I nende ühistes huvides ja kuulub ühisvara jagamisel hageja ja kostja vahel jagamisele 8 2-17-7676 36. Kostja I väidab, et kuna poolte abielulised suhted lõppesid juba 2002. a, siis ei saanud nimetatud laenukohustus olla võetud ühistes huvides. Ka ei saanud hageja ja kostja I laenu kasutada Xxx tn korteriomandi remondiks ning sisustuseks, kui Xxx tn korteriomand oli juba 2001.a poolte poolt võõrandatud. Kostja I nõustub sellega, et hageja poolt N Klt väidetavalt võetud laen summas 27865,40 eurot jäetakse A K kanda, kuid palub jätta rahuldamata nõude teine pool, millega palutakse xxx mõista V Klt kohustusest vabanemise eest A Kle hüvitist 13 932,70 eurot. 37. Hageja on esitanud kirjaliku tõendi, millise kohaselt hageja kinnitab 10.12.2012.a, et ta võlgneb oma vanematele 436000 krooni, mille on saanud aastatel 2005 – 2008 (I, lk 27). Hageja on esitanud maksekorraldused, mis tõendavad ülekandeid 24.10.2005.a 95000 krooni, 27.12.2005.a 18000 krooni, 24.10.2005.a 120000 krooni, 01.03.2008.a 40000 krooni, 06.03.2008.a 67000 krooni, 07.05.2008.a 25000 krooni, 05.06.2008.a 5000 krooni, 05.06.2008.a 6000 krooni, 30.07.2008.a 60000 krooni (I, lk 12-20). Neist kaks ülekannet 24.10.2005.a, 27.12.2005.a ja 06.03.2008.a ülekanded on tehtud N K poolt ja ülejäänud ülekanded Mihhail K poolt. Hageja väitel kasutati hageja vanematelt saanud laenu xxx korteri remondiks ja sisustuse ostmiseks. 38. Laenu võtmise ajal kehtinud perekonnaseaduse 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. 39. Kohtu järeldus on, et hageja ei ole esitanud tõendeid selles, et hageja ja kostja I on koos võtnud hageja vanematelt laenu. V K ei olnud laenulepingu pool ning puuduvad tõendid, et ta oleks tehingu hiljem heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 mõttes. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid selles, et laen oli võetud perekonna huvides st ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. xxx, mille remondi ja sisustuse jaoks raha olevat kasutatud, kuulus laenu saamise ajal kostja I emale, kostjale II. Kostjal I ei saa olla hageja ees kohustust hüvitada kulutused, mille hageja tegi kostjale II kuuluvale varale, mitte poolte ühisvarale. 40. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue laenukohustuse jagamiseks jätta rahuldamata. Lahusvarale tehtud kulutuste xxxmõistmise nõue 41. Hageja nõue on xxx mõista V Klt A K kasuks hüvitist 2956,92 eurot lahusvara jaoks tehtud kulutuste eest. 42. Hageja väidab, et kostja I tasus oma lahusvaraks oleva Xxx tn korteri kulutuste katteks Xxx KÜ-le 13429,49 EEK (2009-2010) ja 5055,54 eurot (2011-06.2016), kokku 5913,84 eurot. Xxx tänava korteri on kostja I kinkena saanud. Seega tegi kostja I kulutusi oma lahusvarale poolte ühisvara arvelt ning kostjal I tuleb hagejale pool sellest summast, s.o 2956,92 eurot hüvitada. 43. Kostja I väitel oli korteriomand alates selle omandamisest xxx üüritud tingimusel, et üürnikud tasuvad selle kommunaalmaksud ning üüri. Kostja I on saadud tulu iga järgneva aasta alguses maksuametile deklareerinud. Kuigi kontolt nähtuvad Xxx tn korteriomandiga seotud kommunaalmaksed, siis tegelikult on need tasunud korteri üürnik ning saadud üüritulu on maksuametile deklareeritud. 9 2-17-7676 44. Kostja I omandas kinkelepinguga 13.04.2007.a korteriomandi xxx (I, lk 82-84). Kommunaalteenuste maksed KÜ-le Xxx xxx on tehtud nii praegu kehtiva kui ka varemkehtinud perekonnaseaduse regulatsiooni ajal. 45. PkS § 29 lg 1 kohaselt kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. PkS § 34 lg 1 kohaselt kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka ja lg 3 kohaselt kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 20 lg 1 kohaselt oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. 46. Hageja on esitanud tõendina kostja I pangakonto väljavõtte (hageja kokkuvõte II, lk 225). Kostja I konto väljavõttest II köites on näha, et kostja I on teinud makseid korteriühistule Xxx xx selgitusega „xxx“ ajavahemikus 2009.a kuni 2016.a. 47. Hageja väidetest ilmneb, et xxx korterile kulutuste tegemise perioodil elasid hageja ja kostja I koos Xxx tänava korteris. Kostja I ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud, kuid on väitnud, et poolte abielusuhted lõppesid juba hageja vahistamisega Xxx täna korteris märtsis 2002.a ning sealt edasi oli hageja vahelduvalt vangis ning vabaduses. 48. Eeltoodust nähtub, et kostja I ei kasutanud kulutuste tegemise ajal Xxx tänava korterit elukohana ning seega on usutav kostja I väide, et korteriühistule tehtavad maksed tasus tegelikkuses üürnik. VÕS 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Nimetatud sättest nähtuvalt on juba korteri üürimise faktiga iseenesest täidetud eeldus, et kommunaalteenused on hõlmatud üürimaksega ning kommunaaltenuste eest tasus üürnik. 49. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ühisvara arvelt lahusvarale tehtud kulutuste hüvitamise nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus 50. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hageja nõuded rahuldamata, tuleb hageja enda kulud ning kostjate I ja II kulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 10 2-17-7676 11