Obsah (11)

§ 449§ 428§ 429§ 432§ 230§ 5§ 643§ 635§ 367§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-9841 Tsiviilasi Tsiviilasja hind

) § 442 lg 5 alusel otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 19. Kostja on esitanud kohtule 06.02.2018 taotluse vaheotsuse tegemiseks (I kd tl 139 pöördel), et teha kindlaks, millise võlgnevuse üle pooltel on vaidlus, et kohus saaks anda juhiseid, milliseid asjaolusid pooled peavad veel täiendavalt tõendama. Vaheotsusega saab lahendada ka hageja kahju nõude, milline on tekkinud hagejal väidetavalt kohtueelselt kasutatud õigusbai näol. 20.

§ 449

lg 1 alusel, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. 21. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. Vaheotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus. Lisaks puuduvad käesolevas asjas

§ 449lg 1 sätestatud alused, millisel juhul kohus võiks vaheotsuse teha.

22. 14.05.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil esitas hageja nõudest loobumise 49 669,42 euro ulatuses, kuna kostja on nimetatud summas võlgnevuse tasunud 27.12.2018 ning 12.09.2018 4 toimunud istungil 2124 euro osas, kuna töötundide osas on arvestus vale. Kohus märgib, et 14.05.2017 istungi protokolli on ekslikult märgitud, et kostja on tasunud 27.12.2017 49 669,42 eurot. Kostja on tasunud nõudest 41 669,42 eurot 27.12.2017 (I kd tl 145), mida hageja on märkinud ka oma 22.02.2018 seisukoha punktis 9 (I kd tl 188). Seega loeb kohus, et kostja on loobunud nõudest summas 41 669,42 eurot + 2124 eurot. 23.

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad

§ 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 24. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele nõude 43 793,42 euro osas, seoses hageja loobumisega nõudest nimetatud summas. 25. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. 26.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Kohus on tuvastanud, et: 27.1 September 2016 sõlmisid pooled suulise lepingu, mille alusel hageja töötajad teostasid kostja objektil xxx hotelli vee, kanalisatsiooni ja sadeveesüsteemide ehitustööd (I kd tl 2-4); 27.2 Hageja pidi lepingu alusel tasuma kostjale vastavalt töötajate reaalselt tehtud tööle hinnaga 13 eurot/tund + käibemaks iga töötaja (I kd tl 3 pöördel).
2. Pooled vaidlevad, kas poolte vahel on sõlmitud tööjõu rendileping või töövõtuleping. Samuti on vaidlus, millal tööd lõpetati, kas tööd teostati nõuetekohaselt ja kas töötajate teostatud töötunnid vastavad tegelikkusele.
3. Kuna hageja ja kostja vaidlevad, kas sõlmitud on tööjõu rendileping või töövõtuleping, siis annab kohus esmalt hinnangu, mis leping on poolte vahel sõlmitud. Selleks tuleb lähtuda eelkõige teenuse osutamiseks kohustatud lepingupoole kohustuste iseloomust.
4. Euroopa Liidu tasandil reguleerib renditööjõu kasutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ renditööjõu kohta (direktiiv 2008/104/EÜ). Direktiivi eesmärk on artikli 2 kohaselt ennekõike tagada renditöötajate kaitse. Selline kohustus tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 31, milles sätestatakse, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased ning õigus maksimaalse tööaja piirangule, igapäevastele ja -nädalastele puhkaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele. Lisaks on kehtestatud renditöötajatele eriregulatsioon ohutuse ja tervise kaitseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 91/383/EMÜ (direktiiv 91/383/EMÜ). Direktiivide sätted on võetud Eesti õigusesse üle 20.02.2012 jõustunud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mille kohaselt on Eestis peamisteks tööjõu renditeenust reguleerivateks õigusaktideks töölepingu seadus (TLS), töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS), tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS) ning võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS). Renditöö mõiste ei ole direktiivis 2008/104/EÜ otsesõnu defineeritud, kuid see on tuletatav 5 direktiivi artiklist 1, mis selgitab, et direktiivi kohaldatakse töötajate suhtes, kellel on tööleping või töösuhe rendiagentuuriga ja kes on lähetatud ajutiselt töötama kasutajaettevõtjasse viimase järelevalve all ja juhtimisel. Direktiivi 91/383/EMÜ artikkel 1.2 määratleb renditööd kui ajutist töösuhet, kus tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja ning töötaja on võetud tööle tema teenuseid kasutava ettevõtja ja/või ettevõtte jaoks ja kontrollimisel. Eesti õiguses avab renditöö mõiste töölepingu seadus (TLS) § 6 lg 5 mille kohaselt, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. TLS § 17 lg 5 järgi, kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi. Kasutajaettevõtja korraldustele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi. Eeltoodust tulenevalt kui klassikaline töösuhe hõlmab kahte osapoolt, s.o tööandjat ja töötajat, siis renditöö puhul on kaasatud ka kolmas isik. Seega on renditöö puhul tegemist kolmepoolse õigussuhtega, milles osalevad tööjõudu rentiv ettevõte (rendiagentuur), tööjõudu värvata sooviv ettevõte (kasutajaettevõtja) ja töötaja (renditöötaja). Seejuures on lepingulised suhted üksnes rendiagentuuri ja töötaja vahel (s.o töösuhe) ning rendiagentuuri ja kasutajaettevõtja vahel (s.o võlaõiguslik suhe). Lepinguline suhe töötaja ja kasutajaettevõtja, kelle juures töötaja reaalselt tööd teeb, vahel puudub. Oluliseks erisuseks on ka asjaolu, et renditöö on ajutine ning renditöö puhul alluvad töötajad kasutajaettevõtte juhtimisel. Direktiivi 2008/104/EÜ artikkel 3 p 1 (b) järgi on rendiagentuur füüsiline või juriidiline isik, kes kooskõlas siseriikliku õigusega sõlmib töölepinguid või töösuhteid. Tulenevalt TTTS § 38 p 2 järgi peab ettevõtja renditööjõu vahendajana tegutsemiseks esitama majandustegevusteate. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja on õigustatud tegutsema renditööjõu vahendajana ja on esitanud vastava majandustegevusteate. Kostja on juhtinud hageja tähelepanu Euroopa Liidu direktiividele ja TTTS-ile, kuid kostja ei ole oma seisukohti esitanud. Seega on kohus seisukohal, et poolte vahel ei ole sõlmitud tööjõu rendileping.
5. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
6. Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 2016 september suulise lepingu, mille alusel hageja tööajad teostasid kostja objektil xxx hotelli vee, kanalisatsiooni ja sadeveesüsteemide ehitustööd. Kohus on seisukohal, et kuna leping suunatud kindla tulemuse saavutamisele, siis on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses ning antud asjas kuuluvad kohaldamisele töövõtulepingule kohaldatavad sätted.
7. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtutasu. Pooled ei vaidle, et tasustamine pidi toimuma vastavalt töötajate reaalselt töötatud ajale.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena õiendi nr 2 (teostatud tööd 01.12.201631.03.2017) alusel tasumata summa 35 818,18 eurot (79 611,60 (esialgne nõue) – 2124 (hageja loobus nõudest) – 41 669,42 (kostja poolt tasutud 27.12.2017)). Hageja on kostjale edastanud 26.04.2017 õiendi töötajate teostatud töö eest perioodil 01.12.2016-31.03.2017, milles kajastub isikutepõhiselt töötatud aeg ja kokkulepitud tunnihind 12 eurot/h + käibemaks. Kostja ei ole õiendit aktsepteerinud ja on jätnud osaliselt tööde eest tasumata.
9. Kostja märgib, et ei ole õiendit saanud. Töid teostati kuni 14.03.2017, mitte 31.03.
10. Peale 14.03.2017 toimus puuduste likvideerimine töödes, millede eest tasu ei pea maksma. Hageja töötajad jätsid osaliselt tööd teostamata. Hageja poolt esitatud töötunnid ei vasta tegelikkusele. Tööaeg oli tööpäevadel 9:00-18:
11. Töötajatel puudus õigus töötada nädalavahetustel. Hageja xxx päritolu töötajad omasid lühiajalist tööluba kuni 28.02.2017 ja ei saanud teostada objektil töid märtsis
12. Töötajad A T, V T ja J G ei olnud registreeritud 6 hageja poolt töötamise registris. Hageja ei saa nõuda kostjalt Xxx OÜ arvetelt käibemaksu, Xxx OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, mis näitab ka, et alltöövõtjate arved ei vasta tegelikkusele. Lisaks on Xxx OÜ oma arvetel kajastanud enda ärinime ebaõigesti.
13. Kostja vastusest nähtuvalt kostja põhimõtteliselt ei vaidle vastu asjaolule, et hageja on teostanud kostja objektil santaartehnilisi töid ning tasustamine pidi toimuma töötajate poolt reaalselt teostatud tööajale hinnaga 12 eurot/tund + käibemaks (I kd tl 35 pöördel) (kuigi pooled on leppinud kokku 13 eurot/tund (II kd tl 3 pöördel), siis on hageja teinud arvutused 12 eurot/tund ning kohus lähtub nimetatud summast, millest kostja on ka ise lähtunud oma 13.10.2017 vastuses hagile).
14. Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt vajalikuks tuvastada, kas hageja tasunõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud. Hageja on leidnud, et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kuna ta saatis kostjale õiendi tööde teostamise osas perioodi 01.12.2016-31.03.2017 eest, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja ei esitanud hagejale tööde kvaliteedi suhtes ühtegi pretensiooni, vaid märkis, et peab kontrollima teostatud tööde mahtu ning, et kostja peab pöörduma Maksu- ja Tolliameti poole tegemaks kindlaks, kas hageja märgitud isikud olid perioodil 01.12.2016-31.03.2017 ning Politsei- ja Piirivalveameti poole, et teada saada, kas isikud reaalselt viibisid Eesti Vabariigis (I kd tl 19).
15. Kohus leiab, et kuigi kostjal on õigus kontrollida, kas isikud, kellede eest hageja tasu nõuab viibisid objektil ja tegid reaalselt tööd, on hageja kui töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sellest tuleneb kohtu hinnangul, et kui lepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on tehtud ja tulemus saavutatud, on töö valminud. Töö võib valminuks lugeda ka juhul, kui kõik tööd on küll tehtud, kuid need ei vasta teatud osas lepingu tingimustele. Sellisel juhul muutub töö valmimisega töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks, kuid tellija võib keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis vastab töös esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele. Kui puudused on ebaolulised ega takista töö eesmärgipärase kasutamise alustamist, tuleb tööd vastu võtta. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Samas sätestab VÕS § 638 tellijale töö vastuvõtmise kohustuse. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
16. Kostja märgib, et töid teostati kuni 14.03.
17. Peale nimetatud kuupäeva toimus puuduste kõrvaldamine, millede eest kostja ei ole kohustatud tasuma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millal ja kuidas pidid olema hageja poolt teostatavad tööd kostjale üle antud. Kostja poolt esitatud tõendist, xxx OÜ ja kostja vahel 05.09.2016 sõlmitud töövõtuleping nr 2016-07-012 (I kd tl 38-42), nähtub, et tööde lõplik üleandmise tähtaeg kostja poolt tellijale oli 14.03.
18. Sega võib eeldada, et hageja poolt teostatavad tööd pidid olema samuti lõpetatud hiljemalt 14.03.
19. Nimetatud kuupäevani on xxx OÜ pidanud ka ehitustööde päevikuid (I kd tl 146-177; 27-62). Kostja ei ole aga tõendanud, et nimetatud ajal tööd lõpetati ja üle anti või, et peale nimetatud kuupäeva toimus üksnes puuduste kõrvaldamine. 11.05.2017 e-kirjas (I kd tl 11) ja 23.05.2017 ekirjas (I kd tl 19), märgib kostja, et objekt on veel lõpetamata ja lõpptellijale üle andmata. Seega on tõendamata kostja väited, et töid teostati kuni 14.03.
20. Poolte kirjavahetusest 22.03.201729.03.2017 (I kd tl 20-21) nähtub, et hageja töötajad töötasid objektil veel vähemalt kuni 29.03.
21. Hageja töötajate koostatud tunnitabelid (II kd tl 6-21) ning tunnistaja A T ütlused, kinnitavad, et töid objektil xxx tehti hageja poolt kuni märtsi 2017 lõpuni (II kd tl 101). Seega on usutavad hageja väited ja tõendatud, et hageja tegid töid vaidlusalusel objektil vähemalt kuni 31.03.
22. Seoses väitega, et peale 14.03.2017 toimus puuduste kõrvaldamine töödes, millede eest kostja ei ole kohustatud tasuma, märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et peale 7 14.03.2017 toimus üksnes puuduste kõrvaldamine ja, et pooltel oli kokkulepe, et hageja peab puudused kõrvaldama omal kulul. Lisaks nähtub 29.03.2017 e-kirjast (I kd tl 20), et peale 14.03.2017 teostati lisaks puuduste kõrvaldamisele ka muude lisatöödega. Seega on tõendatud, et hageja teostas töid kuni 31.03.2017, millede eest hageja on õigustatud nõudma töövõtutasu. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
23. Kostja väitel ei ole kostja saanud tasu nõude aluseks olevat õiendit perioodi 01.12.201631.03.2017 eest. Kohtule esitatud tõenditega, 26.04.2017 e-kiri (I kd tl 9 pöördel ja 18 pöördel), 23.05.2017 e-kiri (I kd tl 18 pöördel) ja 24.05.2017 e-kiri (I kd tl 19), on tõendatud, et kostja on saanud tasu nõude aluseks oleva õiendi kätte hiljemalt 24.05.
24. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kuidas pooled olid kokku leppinud tööde üleandmises-vastuvõtmises. Poolte vahelisest praktikast nähtuvalt toimus tööde üleandmine ositi. Hageja on edastanud kostjale e-kirja teel kostja seadusliku esindaja e-postiaadressile xxx õiendi 1 (periood 30.09.2016-30.10.2016) ja õiendi 2 (perioodi 30.10.2016-30.11.2016) ja nende alusel arved 54 ja 56 (I kd tl 6-8), millised on kostja poolt tasutud (I kd tl 8 pöördel). Õiendeid pooled allkirjastanud ei ole. Seega loeb kohus, et tööde üleandmine toimus õiendi edastamisega hageja poolt kostjale. Kohus on seisukohal, et perioodi 01.12.2016-31.03.2017 eest on kostja õiendi kätte saanud 24.05.2017, mida kostja ise kinnitab oma 24.05.2017 e-kirjas (I kd tl 19). Kostja oli juhindudes

§ 643

ja § 644 kohustatud viivitamatult tööd üle vaatama ja teatama lepingule mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja nimetatut teinud ei ole. 25.05.2017 e-kirjaga on hageja andnud kostjale vabatahtliku täiendava täitmise tähtaja kuni 29.05.2017 (I kd tl 19 pöördel). Kostja nõuet täitnud ei ole ja pretensioone esitanud ei ole. Kohus leiab, et seega võib lugeda tõendatuks, et kostja on tööd vastu võtnud 29.05.

2. Asjaolu, et kohus on lugenud, et kostja on tööd vastu võtnud, ei võta kostjalt õigust tugineda asjaolule, et hageja töötajad ei ole teinud tööd mahus nagu on toodud õiendil 2 (periood 01.12.2016-31.03.2017) (I kd tl 9). Seega annab kohus järgnevalt hinnangu sellele, kas ja, millal hageja märgitud töötajad, kellede eest tasu nõutakse, töötasid objektil Soola tn 3, Tartu.
3. Kostja on seisukohal, et xxx pärit isikud, kellede reaalselt teostatud tööaja eest hageja tasu nõuab, ei viibinud reaalselt objektil ning töötajad A T, V T ja J G ei olnud registreeritud hageja poolt töötamise registris. Kohtule esitatud tõenditega, Politsei- ja Piirivalveameti 03.03.2017 teatistega (I kd tl 69-73), on tõendatud, et töötajad, S K, M T, Y D, S M ja V R, omasid elamisluba töötamiseks santehnikuna xxx kehtivusajaga 03.03.2017-02.03.
4. Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2017 tõendiga on tõendatud, et isikud omasid perioodil 01.12.201628.02.2017 Eestis lühiajalist tööluba seadmete paigaldaja/oskustöölisena ettevõttes Sanehex OÜ (I kd tl 90) ning, et S K, M T, Y D ja V Rl olid töötamise õigused Eestis alates 13.09.2016 ning S Ml alates 28.10.2016 (I kd tl 91). Politsei- ja Piirivalveameti 31.01.2018 tõendiga on tõendatud, et isikud omasid ajavahemikul 01.03.2017-02.03.2017 luba Eestis töötada, kuna nende töötamine oli registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis ja alates 03.03.2017-31.03.2017 omasid isikud kehtivat tähtajalist elamisluba välismaalaste seaduse § 118 p 4 alusel töötamiseks Sanehex OÜ-s (I kd tl 110). Maksu- ja Tolliameti 30.01.2018 tõendiga on tõendatud, et isikud olid registreeritud perioodil 01.12.2016-31.03.2017 töötamise registris ning nende töötasudelt on kinni peetud kohustuslikud maksud (113-134). Seega on tõendatud, et isikud S K, M T, Y D, S M ja V R, omasid luba Eestis töötada ja omasid elamisluba töötamiseks Sanehex OÜ vaidlusalusel perioodil 01.12.2016-31.03.2017 (õiend 2 (I kd tl 9)). Antud asjas ei oma tähtsust, kui palju on hageja tasunud töötajatele töötasu. Nimetatu on hageja ja tema töötajate vaheline kokkulepe. Maksu- ja Tolliameti 30.01.2018 tõendiga on tõendatud, et A T, V T ja J G ei ole töötamise registris registreeritud Sanehex OÜ poolt (I kd tl 113 pöördel). Töötamise registri väljavõtte kohaselt on A T, V T ja J G registreeritud töötamise registris xxx OÜ poolt (I kd tl 190). Hageja selgituste kohaselt rentis hageja isikuid xxx OÜ-lt ja kasutas neid xxx objektil. Hageja selgitusi kinnitab A T tunnistajana antud ütlused, kus isik kinnitab, et töötas objektil xxx (II kd tl 1018 102). A T, V T ja J G töötamist xxx objektil kinnitavad ka isikute poolt täidetud tunnitabelid (II kd tl 8 pöördel, 9 pöördel, 13, 13 pöördel – 14 pöördel, 18 pöördel, 21).

§ 635

lg 3 järgi eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Seega oli hageja õigustatud kasutama objektil ka teisi töötajaid, kui üksnes enda omasid, mistõttu on asjakohatud kostja väited, et A T, V T ja J G ei ole registreeritud töötamise registris hageja poolt.

1. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud S K, M T, Y D, S M, V R, A T, V T ja J G töötamine objektil xxx perioodil 01.12.2016-31.03.
2. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks nimetatu ümber.
3. Seoses Xxx OÜ ja Xxx OÜ arvetega väidab kostja, et kuna Xxx OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, siis ei saa hageja arvestada käibemaksu kostjale esitatavalt arvelt. Lisaks märgib kostja, et Xxx OÜ on kajastanud arvetel enda ärinime valesti, mistõttu on tegemist ebausaldusväärsete tõenditega. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et Xxx OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane, ei tähenda, et hageja ei peaks alltöövõtu korras sisseostetud teenusele käibemaksu rakendama. Lisaks nähtub õiendist (I kd tl 9) ja Xxx OÜ arvetest (I kd 11 pöördel 15), et hageja on arvestanud käibemaksu tasu suuruse sisse ja ei nõua kostjalt rohkem, kui on esitanud Xxx OÜ enda arvetel. Asjaolu, et Xxx OÜ on arvetel kajastanud oma ärinime teisiti, kui see on äriregistris, ei tähenda, et esitatud arved on ebausaldusväärsed, lisaks vastab arvetel kajastatud registrikood äriühingule. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et arved oleksid võltsitud. Kohus on seisukohal, et Xxx OÜ ja Xxx OÜ arvetega on tõendatud, et äriühingud on teostanud objektil xxx sanitaartehnilisi töid. Kostja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud. Seoses kostja väidetega, et hageja on väitnud, et äriühingud tegid töid perioodil 01.12.2016-31.03.2017 on väärad, kuna Xxx OÜ arvetest nähtub, et äriühing teostas töid 01.01.2017-03.02.2017 ja Xxx OÜ 12.12.2016-10.02.2017, märgib kohus, et hageja ei ole väitnud, et äriühingud on teinud töid kogu vaidlusaluse perioodi. Hageja on märkinud, et õiendile on lisatud alltöövõtjate Xxx OÜ ja Xxx OÜ arved, kes teostasid samuti nimetatud ajavahemikus töid objektil xxx, mis on tõendatud äriühingute arvetega hagejale ja Xxx OÜ töötajate töötundidega (I kd tl 11 pöördel – 17 pöördel; 190 pöördel - 193). Seega on tõendatud, et Xxx OÜ ja Xxx OÜ on teostanud töid objektil xxx.

§ 635

lg 3 järgi eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, mistõttu oli hageja õigustatud kasutama äriühinguid Xxx OÜ ja Xxx OÜ enda võetud kohustuste täitmisel objektil xxx.

1. Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas isikud tegid reaalselt nii palju tööd, kui on märgitud vaidlusalusel õiendil.
2. Kostja on seisukohal, et hageja töötajaid said teostada perioodil 01.12.2016-28.02.2017 töid reaalselt 2893,71 töötundi, mille osas kostja nõuet tunnistab ja on nõude tasunud 27.12.2017 41 669,42 eurot. Detsembris 2016 tehti objektil töid kokku 1456 tundi, millest kostja töötajad teostasid 736 tundi ja seega hageja tööajad 720 tundi; jaanuaris 2017 teostati objektil töid 2984 töötundi, millest 1280 tundi kostja töötajad, 396,29 tundi kostja alltöötajad xxx ja xxx, seega hageja teostas 1307,71 tundi; veebruaris 2018 teostati objektil töid kokku 2176 töötundi, millest kostja ise 11368 tundi, alltöövõtja xxx 188 tundi ja hageja seega 850 tundi; märtsis 2017 on fikseeritud kostja töötunnid 1040 tundi. Kostja märgib ka, et töötamine oli üksnes lubatud tööpäevadel 9:00-18:00, seega oli ühel töötajal võimalik teha tunde maksimaalselt detsembris 2016 175,5 tundi; jaanuaris 2017 187 tundi; veebruaris 2017 158,5 tundi. Maksimaalselt 521 tundi üks töötaja perioodil 01.12.2016-28.02.2017, kui isegi tehti ületunde. Usutavad ei ole hageja väited, et hageja nimetatud perioodil töötas objektil iga päev vähemalt 10 töötajat, kes tegid täistööajaga pidevalt tööl. Kohus on seisukohal, et kostja seadusliku esindaja poolt koostatud Exceli tabelid (I kd tl 43-45) ja alltöövõtjate arved (I kd tl 46-48) ei tõenda, kui mitu tundi ja, milliste töötajate poolt tööd objektil reaalselt tehti. Ehitustööde päevikust nähtub üksnes mitu töötajat objektil oli, kuid, kui palju keegi reaalselt tööd tegi on tõendamata. Kostja ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit, mis kostja enda poolt koostatud tabelites esitatud andmeid kinnitaks. Asjakohatud on kostja väited, et töid võis teostada üksnes tööpäevadel 9:00-18:
3. 9 Hageja esitatud tõenditest, 24.10.2017 e-kiri ja alltöövõtu koosolekute protokollid (I kd tl 74-82), nähtub, et töid tuli teostada ka nädalavahetustel ja tööpäevadel pikemalt. 13.12.2016, 20.12.2016 ja 27.12.2016 protokollide punktidest 2.2 nähtub, et tööpäev kestab 8:00-18:00 ja laupäevane tööpäev kella 10:00-16:00 tuleb kokku leppida eraldi. Mitte müra tekitavate tööde lõpuaega ei määrata. Helikindlate töödega võib alustada tööpäeva enne 08:
4. Seega on tõendatud, et töötajad võisid teha tööd ka nädalavahetustel ja pikemalt tööpäevadel. Kostja esitatud tõendid, 02.01.2017, 05.01.2017, 30.12.2016 e-kirjad (I kd tl 178-181), ei tõenda, et just hageja töötajad lahkusid objektidelt varem või käisid pidevalt suitsetamas. E-kirjades on juttu Hiieko töötajatest. Ehitustööde päevikutega (I kd tl 146-177, II kd tl 27-62) ning hageja töötajate tunnitabelitega (II kd tl 6-22) on tõendatud, et hageja on teostanud töid kokku perioodil 01.12.2016-31.03.2017 4402,05 tundi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja töötas objektil perioodil 01.12.201631.03.
5. Kohtul puudub alus kahelda, et tunnid ei vasta reaalselt tehtud tööle. Tunnistaja A T on tunnistanud, et töötajad täitsid tunnitabeleid ja esitasid hagejale. Kohus on kontrollinud tunnitabelite vastavust originaalidele. Kostja ei ole vastuväiteid tunnitabelite osas esitanud. Seega on tõendatud ja põhjendatud nõue töötajate S K, M T, Y D, S M, V R, A T, V T ja J G eest summas 63 396 eurot koos käibemaksuga perioodi 01.12.2016-31.03.2017 eest. Xxx OÜ ja Xxx OÜ arvetega (I kd tl 11 pöördel - 17, 190 pöördel - 193) on tõendatud, et äriühingud on teostanud töid objektil kokku summas 11 743 eurot, millede eest on hageja õigustatud nõudma kostjalt 14 091,60 eurot käibemaksuga. Kokku tasu 77 487,60 eurot. Kuna kostja on tasunud hagejale 27.12.2017 41 669,42 eurot, siis kuulub kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõistmisele 35 818,18 eurot (sh käibemaks).
6. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahju 1207 eurot. Kostja leiab, et nõue on põhjendamata. Hageja lepinguline esindaja ei ole kontrollinud enda esindatava esitatud väiteid ja ei ole aidanud kaasa asja kiiremale lahendamisele ega kergendanud asja läbivaatamist. Lepinguline esindaja on esitanud menetluses valeväiteid.
7. VÕS § 128 lg 3 alusel otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on märkinud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, nagu kohtud põhjendatult ka leidsid (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-138-10, p 26). Riigikohus on samas lahendis märkinud, et tuleb hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust ning, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (p 28).
8. Kohus on seisukohal, et hageja kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtule esitatud 06.06.2017 arvest 20170315 (I kd tl 22) nähtub, et hagejale on kohtueelselt osutatud õigusabi 8 tundi ja 11 minutit tunnihinnaga 120 eurot/h + käibemaks ja 1 tund ja 30 minutit tunnihinnaga 150 eurot/h + käibemaks.
9. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades, et kohtueelne menetlus ei ole olnud nii keerukas, siis on põhjendtaud tunnitasu 120 eurot/h (lisandub käibemaks).
10. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust 49.1 09.05.2017 dokumentide analüüs ja nõudekirja koostamine 2 tundi ja 30 minutit – tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. 10 49.2 12.05.2017 Hiieko kirjale vastuse koostamine 2 tundi ja 30 minutit ja 15.05.2017 Hiieko kirjale vastuse koostamine ja lõpliku tähtaja andmine 2 tundi ja 30 minutit – kohtule on edastatud üksnes esindaja 23.05.2017 e-kiri, kus edastatakse kostjale õiend (I kd tl 18 pöördel), mille koostamiseks kulub kõige rohkem 5 minutit ja 25.05.2017 e-kiri kostjale (I kd tl 19 pöördel), mille koostamiseks sai kuluda kõige rohkem 20 minutit. Seega põhjendatud kulu kokku 25 minutit. 49.3 17.05.2017 suhtlus kliendiga. Kliendile Hiiekole koostatud vastuse ülevaatamiseks saatmine 20 minutit – tegemist on põhjendatud kuluga. 49.4 18.05.2017 kliendi poolt edastatud täiendavate aktide ülevaatamine. Nõudekirja viimistlemine ja Hiiekole edastamine 25 minutit – tegemist on põhjendatud kuluga. 49.5 17.05.2017 kirja koostamises osalemine 40 minutit – arusaamatu on, millise kirja koostamises osaleti ja, kes osales, seega tegemist põhjendamatu kuluga. 49.6 25.05.2017 kirjavahetus Hiieko ja kliendiga 30 minutit – kohus on juba nimetatud kulu arvestanud punktis 49.
11. 49.7 30.05.2017 hagi tagamise vajaduse väljaselgitamine, Hiieko majandusseisu hindamine, registrite väljavõtete analüüs 30 minutit – tegemist põhjendatud kuluga.
12. Seega on põhjendatud kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõue 4,17 tunni eest ehk 500,40 eurot käibemaksuta (4,17x120) ehk 600,48 eurot koos käibemaksuga.
13. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja oli teadlik, et kostjal on kohustus tasuda hagejale tööde teostamise eest tasu. Kostja viivitades tööde vastuvõtmisega on ise tekitanud olukorra, et hageja ei ole saanud esitada arvet. Kohus on aga seisukohal, et viivis kuulub väljamõistmisele alates 30.05.2017 ehk peale hageja poolt antud lõplikku tähtaega nõude täitmiseks hiljemalt 29.05.
14. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis kokku perioodi 30.05.2017-03.10.2018 eest 5859,75 eurot järgmiselt: Võlasumma Võlaperiood % aastas % päevas Perioodis päevi 77 487,60 30.05.201726.06.2017 8 0,021918 28 Võlasumma Võlaperiood % aastas % päevas Perioodis päevi 78 088,08 (77 487,60 + 600,48) 27.06.201727.12.2017 8 0,021918 184 Võlasumma Võlaperiood % aastas % päevas Perioodis päevi 36 418,66 (78 088,08 – 41 996,42) 28.12.201703.10.2018 8 0,021918 280 Kokku summa 475,54 Kokku summa 3149,20 Kokku summa 2235,01
15. Rahuldamisele kuulub ka hageja nõue juhindudes

§ 367

mõista kostjalt välja tasumata põhivõlgnevuselt ja kahjult viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni alates 04.10.2018. Menetluskulud 53. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§-ga 11 163 lg 1 ja § 168 lg 4 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda 98% ulatuses ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulud 2% ulatuses jätab kohus hageja enda kanda. Kuna hageja on loobunud nõudest 2124 eurot enda arvutusvea tõttu, siis on põhjendatud nimetatud summa osas jätta kulud hageja enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 12