Obsah (7)

§ 31§ 1§ 29§ 22§ 150§ 193§ 23

2-21-173 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel KohtuJst Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 04. mai 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-173 Tsiviilasi Aktsiaselt

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 ütleb, et Jidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

9.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 10. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul vara sisuliselt puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 208 739,33 euro ulatuses. Võlgnikul puudub seega ka vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puuduvad esialgsetel andmetel selged vara tagasivõitmise võimalused. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik

§ 1

lg-test 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise haldur järeldusega, mille kohaselt võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 29

lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. 11.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 4

§ 150lg 4 alusel pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

14. Kohus märgib, et 01.02.2021 jõustunud

§ 193lg 5 näeb ette, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid
2. aasta
3. jaanuarini. Kohus on käesoleva pankrotiavalduse menetlusse võtnud 13.01.2021 määrusega. Seega kohaldub käesoleval juhul ajutise halduri tasu määramisel kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon. 15.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 16. Ajutine haldur on oma tasu taotluses lähtunud 01.02.2021 jõustunud pankrotiseaduse redaktsioonist, märkides tunnitasuks 100 eurot. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt välja toodud ajakulu (20,5) tundi on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Küll aga tuleb kohtul lähtuvalt

§ 193

lg-st 5 määrata halduri tunnitasu suuruseks eelmise kehtinud seaduse § 23 lg 3 alusel 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust ning ühtlasi tasu määramise aluseks olevat seaduse redaktsiooni, on põhjendatud määrata ajutise halduri Jüri Truuts’i tasu suuruseks 1968 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu). Ajutise halduri tasust 1500 tuleb maksta välja võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summa arvelt. Ajutine haldur on taotlenud ülejäänud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohus märgib, et kuni 31.01.2021 kehtinud

§ 23

lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamise üksnes juhtudel, kui menetlus on alustatud võlgniku avalduse alusel. Seega tuleb ajutise halduri taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 5