1-17-7137/78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7137 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Taotlus Amiran Tsetshladze pööramise edasilükkamiseks Süüdimõistetu Amiran Tsetshladze isikukood: 37012016521; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vandeadvokaat Valeriy Gimaev (kokkuleppel) Kaitsja vangistuse täitmisele xxxxxx- RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata taotlus päringu tegemiseks Qvalitas Arstikeskus AS-ile.
3. Jätta rahuldamata taotlus Amiran Tsetshladzele mõistetud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 30.12.
5. a määrusega pöörati täitmisele Amiran Tsetshladzele Tartu Maakohtu 25.08.
6. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning A. Tsetshladze saadeti vanglasse karistust kandma 2 aastaks 11 kuuks ja 4 päevaks. A. Tsetshladzet kohustati ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Kohtumäärus jõustus 05.04.2021 ja Tartu Maakohtu 15.04.
7. a teatise kohaselt pidi A. Tsetshladze asuma Tartu vanglas karistust kandma hiljemalt 26.04.
9. A. Tsetshladze kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev esitas 26.04.2021 Tartu Maakohtule KrMS § 415 lg 3 alusel taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks 2 kuu võrra, sest vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule. Samuti taotleb kaitsja päringu tegemist Qvalitas Arstikeskus 1 AS-ile, et välja selgitada, kas A. Tsetshladzel esineb takistus karistuse kandmisele ilmumiseks. Kokkuvõtlikult märgitakse taotluses järgmist. 2.
10. A. Tsetshladze on alates 12.05.2020 töötuna registreeritud, käis käitumiskontrolli ajal Eesti Töötukassa korraldatud kursustel ning Eesti Töötukassa tasus 08.01.2021 A. Tsetshladze eest Transpordiametile 92 eurot riigilõivu CE-kategooria juhilubade sõidu- ja teooriaeksami sooritamise eest. A. Tsetshladze peaks minema eksamit sooritama, kuid kui ta asub kinnisesse vanglasse karistust kandma, kaotab ta õiguse sooritada Eesti Töötukassa rahastusega eksameid. Sellega kaasnevad A. Tsetshladzele rasked tagajärjed, sest eksami tegemisel saaks ta kohe pärast vanglast vabanemist tööle asuda. Võimaliku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on tähtis, kuhu kinnipeetav tööle asub. 2.
11. A. Tsetshladze käis 22.04.2021 Qvalitas Arstikeskus AS-is vastuvõtul ning talle määrati 27.05.2021 vastuvõtt haiglasse ja 09.06.2021 aeg neuroloogi juurde. Kaitsja tegi Qvalitas Arstikeskus AS-ile päringu võimaliku takistuse olemasolu kohta karistuse kandmisele ilmumiseks, kuid taotluse esitamise ajaks polnud vastust saabunud. Kui vastus saabub, edastab kaitsja selle kohtule.
12. 30.04.2021 esitas kaitsja Tartu Maakohtule Qvalitas Arstikeskus AS-i vastuse, mille kohaselt pole Qvalitas Arstikeskus AS pädev hindama, kas patsiendi tervislik seisund võimaldab tal vanglakaristust kanda. Qvalitas Arstikeskus AS saadab väljavõtte A. Tsetshladzele osutatud raviteenusest. A. Tsetshladzele väljastati saatekiri uuringuteks Lõuna-Eesti Haiglas ja ta kutsuti tagasi 09.06.
14. 04.05.2021 esitas kaitsja Tartu Maakohtule SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna kaardi, millest nähtuvalt pöördus A. Tsetshladze 04.05.2021 erakorraliselt haiglasse, sest ta kukkus eelmisel päeval ja väänas paremat põlveliigest. Parema põlve luudes traumast tingitud muutusi ei leitud ning A. Tsetshladzel soovitati hoida esimestel päevadel jalga üleval, panna traumeeritud kohale külmakott, alustada regulaarse valuraviga ja turse taandumisel kanda põlveliigese ortoosi. Soovi korral võib A. Tsetshladzele kõndida karkude abil. Kohtu seisukoht
15. KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni 2 kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule. Kohtu hinnangul praegusel juhul nimetatud alust ei esine.
16. Eesti Töötukassa 26.04.
17. a vastusest nähtuvalt on A. Tsetshladze alates 12.05.2020 töötuna arvel ning Eesti Töötukassa tasus 08.01.2021 A. Tsetshladze eest Transpordiametile 92 eurot riigilõivu CE-kategooria juhilubade sõidu- ja teooriaeksami sooritamise eest. Pärast riigilõivu tasumist on A. Tsetshladzel võimalik registreeruda eksamile ja eksamid sooritada. Juhul, kui töötuna arvel olek lõpetatakse muudel põhjustel kui vastuses loetletud, pole pärast arvel oleku aja lõppu võimalik Eesti Töötukassa rahastusega eksameid sooritada. Samas on võimalik avavangla kinnipeetavat tööotsijana teenusele suunata ning ta võib teenusel osalemist alustada või jätkata ka pärast tööotsijana arvel oleku lõpetamist või kinnipidamisasutusest vabanemist ̶ selleks ei pea töötuna registreeruma (tl 153). 2
18. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt võib A. Tsetshladze kaotada vangistuse kandmisele asumisel võimaluse sooritada Eesti Töötukassa rahastusega Transpordiametis CE-kategooria juhilubade sõidu- ja teooriaeksami, kuid see ei õigusta vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist. Arvestades, et Tartu Maakohus otsustas pöörata A. Tsetshladzele mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele 30.12.
19. a määrusega, pidi A. Tsetshladze hiljemalt alates sellest päevast arvestama võimalusega, et ta peab minema vanglasse karistust kandma, ja tal ei saanud tekkida 08.01.2021 pärast Eesti Töötukassa poolt riigilõivu tasumist õigustatud ootust, et tal on võimalik CE-kategooria juhilubade sõidu- ja teooriaeksam sooritada. Samuti pole kohtule esitatud tõendeid, et eksami sooritamisel on A. Tsetshladzele töökoht garanteeritud. Seetõttu pole alust arvata, et vangistuse täitmisele pööramine halvendaks (oluliselt) A. Tsetshladze ennetähtaegse vabanemise edukust. Vanglakaristuse kandmisele asumine tekitab süüdimõistetule paratamatult ebamugavusi ja sunnib varasemaid plaane muutma, kuid see pole käsitatav erakordse asjaoluna. Samuti ei kaasne vangistuse kohese täitmisele pööramisega A. Tsetshladzele ühtki rasket tagajärge KrMS § 415 lg 3 mõttes.
20. Mis puudutab A. Tsetshladze tervislikku seisundit, siis sellega seoses saab vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise alusena kõne alla tulla KrMS § 415 lg 1 p
21. Nimetatud sätte kohaselt võib täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas pole võimalik teda ravida. Kuna kohtule esitatud taotluses ei märgita, et A. Tsetshladze on raskelt haigestunud ega esitata selle kohta ühtki tõendit, ei saa alternatiivselt tugineda ka KrMS § 415 lg-le
23. Täiendavalt märgib kohus, et kaitsja tõenditest nähtuvalt on A. Tsetshladzel diagnoositud krooniline C-viirushepatiit ja insuliinisõltumatu suhkrutõbi tüsistusteta (tl 159). Qvalitas Arstikeskus AS-i tervisekaardi nr A54730 2021 kohaselt viibis A. Tsetshladze 22.04.2021 neuroloogi vastuvõtul, kus kaebas tugevat nimmevalu, mis kiirgub paremasse jalga ning on viimasel ajal igapäevane ja ööpäevaringne. C-hepatiidi ravi lõppes
24. a lõpus. A. Tsetshladze käis endokrinoloogi juures
25. a jaanuaris ja jätkab sama ravi. A. Tsetshladze suunati 27.05.2021 Lõuna-Eesti Haiglasse MRT-uuringule ja kutsuti tagasi 09.06.2021 (tl 161-162 pöördel).
26. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna kaardi kohaselt pöördus A. Tsetshladze 04.05.2021 erakorraliselt haiglasse, sest ta kukkus eelmisel päeval ja väänas paremat põlveliigest. Parema põlve luudes traumast tingitud muutusi ei leitud ning A. Tsetshladzel soovitati hoida esimestel päevadel jalga üleval, panna traumeeritud kohale külmakott, alustada valuraviga ja turse taandumisel kanda põlveliigese ortoosi.
27. Kokkuvõtlikult ei anna ka kohtule esitatud tõendid alust arvata, et A. Tsetshladzel on mõni raske haigus, mis takistaks vangistuse kandmisele asumist. Vangistusseaduse § 52 lg 2 ja § 53 lg 1 järgi on tagatud vanglas nii korraline kui ka erakorraline arstiabi ja vajadusel suunatakse kinnipeetav ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kohtule esitatud materjalist ei nähtu, et vanglas pole võimalik A. Tsetshladze tervisemuredele kohaselt reageerida ja tema vaevusi leevendada. Samuti ei nähtu, et A. Tsetshladze vajab edasilükkamatut ravi, mida vanglas pole võimalik osutada.
28. Kaitsja taotleb ka päringu tegemist Qvalitas Arstikeskuse AS-ile, et välja selgitada, kas A. Tsetshladzel esineb takistus karistuse kandmisele asumiseks. Kohtu hinnangul tuleb kõnealune taotlus jätta rahuldamata. Qvalitas Arstikeskus AS-i 29.04.
29. a vastuse kohaselt pole Qvalitas Arstikeskus AS pädev hindama, kas patsiendi tervislik seisund võimaldab tal vanglakaristust kanda (tl 161). Samuti pole kaitsja märkinud, millised asjaolud tekitasid temas 3 kahtluse, et A. Tsetshladze tervislikust seisundist tulenevalt võib olla vangistuse kandmisele ilmumine takistatud, ning milline täiendav teave aitaks seda kahtlust kõrvaldada.
30. Kuna eelnevast nähtuvalt puuduvad alused A. Tsetshladze vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks, tuleb vastav taotlus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4