← Eesti

2-20-14878/11

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-20-14878 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1487

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue E. L. ja S. R. sõlmisid digitaalselt allkirjastades 12.03.2019 kirjaliku laenulepingu, millest tulenevalt andis E. L. talle laenu ning kostjal S. R. oli kohustus tasuda talle antud laenusummalt intressi 10% igakuiselt avaldaja E. L.'i pangakontole. Enne 12.03.2019 kehtisid poolte vahel eelnevad laenulepingud järgmiselt: laenuleping nr: 12-03-19 summas: 33 000 EUR, laenuleping nr: 18-02-19 summas: 29 000 EUR, laenuleping nr: 03-04-18 summas: 18 000 EUR. Pooled leppisid juba esimese laenulepingu sõlmimisel kokku, et laenulepingus sätestatud laenusumma suureneb vastavalt põhisumma suurenemisele. Samuti suurenes laenusumma põhiosa ka kokkulepitud tagastamata intressi maksetele 10% kuus põhiosalt. Sellest tulenevalt ka lepingute mahud muutusid ja iga kord allkirjastati uued kokkulepped uute laenulepingute näol. Viimaseks laenulepinguks oligi laenuleping nr: 12-03-19 summas: 33 000 EUR. Laenusaaja on täielikult kinnitanud, et on laenu saanud. Kokkulepitud laenusummalt arvestatud intressimakseid tegi võlgnik alates 2018.a aprilli kuust väikeste viivitustega kuni täieliku katkemiseni 17.aprill

  1. a, kui S. R. tegi viimase makse summas 50 EUR. Pärast maksete katkestamist võlgnik on asunud kõrvale hoiduma ning end peitma, ta ei vasta sõnumitele, e-mailidele ega ole kättesaadav telefonitsi. Sellest tulenevalt ütles laenuandja lepingu üles alates 06.02.
  2. Hageja palub mõista välja kostjalt laenusumma 33 000 eurot koos tasumata intressiga 36 250 eurot, viivis 43 395 eurot ning leppetrahv 6600 eurot ning jätta kõik menetluskulud ja hageja lepingulise esindaja kulud kostja kanda. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2 2-20-14878 Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.03.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1550 eurot ja õigusabikulud 498 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 1550 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1550 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 498 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 2048 eurot (1550+498).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2048 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3 2-20-14878 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.