1-21-2406/8

1-21-2406 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2406 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi XX taotlus riigi õigusabi saamiseks Õigusabi taotleja XX (ik XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse advokaadi vahendusel Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui määruskaebuse koostamiseks soovib kaebaja riigi õigusabi, tuleb sellekohane taotlus esitada Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti
3. aprillil
4. a Tallinna Vangla kinnipeetava XX avaldus, vaidlustamaks Riigiprokuratuuri
5. veebruari
6. a kaebuse rahuldamata jätmise määrust alustamata jäetud kriminaalasjas nr 21700000010 advokaadi vahendusel ringkonnakohtus.
7. Tallinna Ringkonnakohtu
8. aprilli 2021 määrusega jäeti XX riigi õigusabi taotlus käiguta ning tal paluti esitada riigi õigusabi seaduse §-de 12 ja 13 nõuetele vastavad dokumendid hiljemalt
9. aprillil
11. Taotleja XX esitas nõuetekohase riigi õigusabi teatise ja majandusliku seisundi andmed, mis registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus
12. aprillil
13. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et XX riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata. 1 1-21-2406
15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et loeb riigi õigusabi puuduste kõrvaldamise tähtaja osas tekkinud kahtlused XX kasuks ehk tema puuduste kõrvaldamise tähtaegseks. Nimelt, ringkonnakohus kohustas XX kõrvaldama taotluse puudused hiljemalt
16. aprillil
17. Nõuetekohased dokumendid registreeriti ringkonnakohtu kantseleis
18. aprillil
19. Ringkonnakohtule ei nähtu XX saadetiselt postitemplit, vaid dokumentide koostamise kuupäevad, mis on
20. ja
21. aprill
22. XX on Tallinna Vangla kinnipeetav ja arvestades dokumentide koostamise aega, tuleb pidada võimalikuks, et ta andis omalt poolt vanglale dokumendid üle hiljemalt
23. aprillil 2021 ehk tegi omalt poolt kõik, et puudused kõrvaldada tähtaegselt.
24. Riigi õigusabi määramise esmaseks eelduseks on RÕS § 6 lg 1 kohaselt taotleja maksejõuetus. XX esitatud majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt viibib ta kinnipeetavana vanglas. Teatisest nähtuvalt tal vanglas sissetulek puudub, samuti igasugune vara. Kohustustena on ta teatises nimetanud 5-10 nõuet, kuid nende suurused on teadmata. Ühtlasi tuleneb teatisest, et vangla kinnipeetavana ei tule tal teha igakuiselt vältimatult püsikulutusi. Ringkonnakohus tegi päringu XX vangla kinnipeetava vabakasutuskonto andmetega tutvumiseks. Nendest nähtuvalt puuduvad tema kinnipeetava kontol viimase nelja kuu jooksul maksetehingud. Tugines eeltoodud andmetele, tõdeb ringkonnakohus, et taotleja XX võib lugeda maksejõuetuks RÕS § 6 lg 1 tähenduses. Seega on riigi õigusabi määramise esmane tingimus täidetud. Lisaks sätestab seadus riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, mida tuleb taotluse lahendamisel samuti hinnata. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui kaebusel ringkonnakohtusse, mille tarbeks õigusabi soovitakse, puudub suure tõenäosusega perspektiiv. Teisisõnu tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnata, kui põhjendatud on ringkonnakohtule KrMS § 208 lg 1 alusel esitatav kaebus. Ringkonnakohtunik, olles tutvunud XX kuriteokaebuse asjaoludega ja prokuratuuri menetlusotsustuste sisuga, leiab, et XX kaebuse väljavaated selles, et see ringkonnakohtus rahuldataks, on sisuliselt olematud. Seega esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
25. Riigiprokuratuur edastas vastavalt ringkonnakohtu päringule riigiprokuratuuri
26. veebruari
27. a määruse, mille vaidlustamiseks XX soovib riigi õigusabi. Sellest nähtuvalt esitas XX kuriteokaebuse prokuröri YY tegevuse peale, kuna XX hinnangul pani prokurör toime väljapressimise, santaaži, võltsimise. Nimetatud kuriteod toimusid
28. jaanuaril
29. a Tallinnas, Lubja tn 4 hoones. Riigiprokuratuur jättis kriminaalmenetluse
30. jaanuari
31. a teatisega alustamata, kuna XX kuriteokaebuse pinnalt ei olnud sedastatavad prokuröri tegevuses kuritegude tunnused. Nähtuvalt määrusest, pöördus riigiprokuratuur prokurör YY poole, selgitamaks, mis toimus
32. jaanuaril 2021 Lubja 4, Tallinn aadressil ehk Põhja Ringkonnaprokuratuuri ruumides seoses XX-ga. Prokurör YY selgitas riigiprokuratuurile, et
33. jaanuaril 2021 toimetas konvoi XX prokuratuuri, alustamaks kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Neid ei jõutud sisuliselt alustada, kuna XX keeldus sellest ja palus esitada pakkumine kirjalikult. Seetõttu, kuna kokkuleppemenetluse läbirääkimised nurjusid, toimetas konvoi XX tagasi vanglasse. Seejärel koostas prokurör süüdistusakti ja saatis kriminaalasja XX süüdistuses
34. jaanuaril 2021 kohtusse üldmenetluses. Riigiprokuratuur eeltoodud asjaolude pinnalt kuriteo tunnuseid ei sedastanud, vaid leidis, et prokurör täitis talle seadusest tulenevaid kohustusi. XX vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise riigiprokuratuuris
35. veebruaril 2021, jäädes kuriteokaebuses esitatud asjaolude juurde. Juhtiv riigiprokurör jättis
36. 2 1-21-2406 veebruari 2021 määrusega XX kaebuse rahuldamata, nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises märgituga, et XX ei ole esitanud teavet, mis viitaks mõne kuriteo tunnustele. Juhtiv riigiprokurör selgitas XX-le määruses kokkuleppemenetluse kohaldamise seaduslikke eeldusi, sh prokurörile seadusest tulenevat õigust alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi, prokurörile seadusest tulenevaid ülesandeid (riikliku süüdistuse juhtimine), pädevust (viited KrMS § 30 lg-le 1, § 268 lg-le 1), seejuures prokuröri laialdasi volitusi sõltumatult otsustada, millist menetlusseadustikus pakutud menetlusvormi rakendada. Juhtiv riigiprokurör leidis prokurör YY käitumist analüüsides, et see jäi kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide piiridesse. Kriminaalasja kohtusse saatmine ei ole menetlevale prokurörile inkrimineeritav, selgitas juhtiv riigiprokurör, kuivõrd tegemist on prokurörile seadusest tuleneva kohustuse täitmisega. Ringkonnakohus märgib, et XX taotlusest ei nähtu eelkirjeldatud vaidluseseme kohta mingeid uusi ja olulisi asjaolusid. Ühtlasi on ilmne, et eelkirjeldatud vaidlusesemeks olev sündmus peegeldab kriminaalmenetluses tavapäraseid olukordi ehk kokkuleppemenetluse läbirääkimiste ebaõnnestumist ja prokuratuuri poolt süüdistuse saatmist kohtusse üldmenetluses. Riigiprokuratuur on XX-le ammendavalt selgitanud, miks tema esitatud kuriteokaebuse alusel ei saa rääkida ühegi kuriteo tunnustest. XX-le riigi õigusabi korras advokaadi määramine selleks, et esitataks ringkonnakohtule kaebus, milles ringkonnakohus kordaks üle riigiprokuratuuri poolt ammendavalt ja kuriteokahtlusi kummutavalt lahti selgitatud elementaarsed kriminaalmenetluslikud arusaamad, on selgelt ebavajalik ja põhjendamatu. Ringkonnakohtuniku hinnangul on prokuratuuri järeldused kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta arutataval juhul koguni vääramatud. Seega esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
37. Ringkonnakohus jätab RÕS § 7 lg 1 p-i 5 alusel XX taotluse riigi õigusabi andmiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3