Obsah (11)

§ 178§ 468§ 474§ 415§ 420§ 632§ 187§ 325§ 444§ 368§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 9. aprill 2021 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Kohtunik nr 2-21-1741; E.K.hagi K.K.vastu õigussu

§ 178

lg 2); 3.1 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.2 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.3

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 1 3.4

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt E.K.(edaspidi hageja) ja K.K.(edaspidi kostja) abiellusid xx.xx.xxxx. Abielu lahutati Tartu Maakohtu otsusega xx.xx.xxxx. Faktiliselt elavad pooled aga lahus juba hiljemalt xxxx aastast. Formaalse abielu ajal, kuid pale poole lahkuminekut otsustas S.ühismajandi põllumajandusreformi komisjon oma otsusega 15 xx.xx.xxxx kinnitada vara vastuvõtjaks E.K. kogusummas 4391 krooni anti tööosaku alusel vara üleandmise aktiga nr.xxx xx.xx.xxxx S. PÜ poolt Eve Kallasele üle S. külas maja nr.x krt.x., mille väärtuseks hinnati tollal 4391 krooni, seda koos keldriga. Nimetatud korteris elab E.K. siiani. Kõnealune hageja vallasvara kanti hageja kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse xx.xx.xxxx, kinnistu sai registriosa numbri xxxx), seega muutus formaalselt kinnistu hageja ja kostja ühisvaraks ehkki juba öeldult olid pooled sisuliselt läinud lahku juba xxxx. a. ning kostja ei ole pärast lahkuminekut päevagi viibinud kõnealuses korteris, rääkimata selle parendamisest/heakorrastamisest. Poolte abielu lahutati alles xx.xx.xxxx. Hageja soovib, et kõnealune koretriomandi (kinnistu reg.osa xxxx jääks tema lahusvaraks. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud aadressil xxxxx. Kostja keeldus dokumente vastu võtmast 5.03.2021 ja 18.03.2021 AS Eesti Posti vahendusel aadressil xxxxxxxx

§ 325

kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. 2. Kohtu põhjendused Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.

§ 368

lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. 2 Perekonnaseaduse § 210 lg 3 sätestab, et kui abielusuhted lõppesid enne

1. aasta
2. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Puudub alus kahelda hageja väites, et hageja ja kostja abielusuhted lõppesid xxxx. aastal, s.o. enne 2010.a. aasta
3. juulit. Kostja on kinnitanud tsiviilasjas nr 2-20-15045, et abielusuhted lõppesid xxxx aastal (tl 9). Seega 2007.a hageja poolt omandatud kinnisvarast ei moodustunud hageja ja kostja ühisvara, vaid see on hageja lahusvara, sest ta omandas selle pärast abieluliste suhete lõppemist kostjaga (tl 4, 5, 7, 9). Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, siis on tekkinud olukord, kus hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja tuvastada, et E.K. ainuomandisse kuulub kinnisasi (korteriomand) registrinumbriga xxxx, xxxxxxxxxxx. Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja on esitanud taotluse jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulusid so 240 eurot, kokku 540 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 3