1-18-7873/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-7873 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Eduard Mihhailovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Eduard Mihhailovi 39107152213) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Eduard Mihhailovit 05.10.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-187873 KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega, mille hulka arvestas kahtlustatavana kinnipidamise aja 2 päeva, mõistes karistuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määras kohus, et koheselt kuulub ärakandmisele 4 kuud vangistust ning ülejäänud 9 kuu 28 päeva pikkune vangistus mõistetakse tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Eduard Mihhailovit kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lõikes 1, 2 ja 21 sätestatud kohustusi: heastada kuriteoga tekitatud kahju, mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 08.12.2018 Tartu Ringkonnakohtu 05.11.
8. a apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määrusega. 1.
9. Viru Maakohtu 12.11.
10. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati täitmisele Eduard Mihhailovile Viru Maakohtu 05.10.
11. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 08.11.
12. Kohtumäärus jõustus 29.12.2020 Tartu Ringkonnakohtu 09.12.
13. a määrusega. 1
14. Viru Vangla esitas 06.04.2021 Viru Maakohtule materjalid Eduard Mihhailovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
15. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Eduard Mihhailovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. Viru Maakohus jättis 13.04.
17. a määrusega Eduard Mihhailovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
18. Kõigepealt märkis maakohus, et Eduard Mihhailovi puhul võib positiivsena välja tuua selle, et ta on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Lisaks saab pidada positiivseks, et Eduard Mihhailovil on vabanemisel tagatud elukoht ja lähedase toetus. Vanglas töötab isik majandustöödel. Eduard Mihhailovi vanaema on valmis lapselast materiaalselt toetama. Negatiivse aspektina tõi maakohus välja majandusliku toimetuleku, kuna Eduard Mihhailovil on küllaldaselt suur rahaline kohustus, ca 33 500 eurot. Arvestades võlakohustuste suurust, kindla töökoha garantii puudumist, püsib uue kuriteo toimepanemise risk. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis võib ahvatleda teda käituma ebaseaduslikult. Majanduslik toimetulek on seni osutunud Eduard Mihhailovi kuritegude toimepanemise põhjuseks. 3.
19. Maakohus tuvastas, et Eduard Mihhailovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vanglakaristust kannab kaheksandat korda. Varasem karistatus näitab, et Eduard Mihhailovil on kalduvus toime panna peamiselt varavastaseid kuritegusid, kuid on karistatud ka vanglast põgenemise eest. Varasemate kuritegudega võrreldes on märgatav ühtne käitumismuster ja soodustegurid – sissetuleku puudumine ja sõltuvusprobleemid. Seega on isiku alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel selge põhjuslik seos. Enne käesolevat vangistust tarvitas samuti alkoholi, kuid vähem, kui varasemalt. Kriminaalhooldusel olles tuvastati kolmel korral (24.06.2019, 25.06.2019 ja 08.09.2019) alkoholi tarvitamine. Eduard Mihhailov ise selgitas, et tarvitas, kuna isiklikus elus olid pinged. Samuti tunnistab narkootikumide tarvitamist, mida tegi viimati 4 kuud enne vangistust, kui isiklikus elus olid pinged. Eduard Mihhailovil on kaks kehtivat väärtegu, mis on määratud NPALS rikkumise eest. Kinnipeetav väljendab tugevat motivatsiooni hoiduda edaspidisest tarvitamisest. Võttes arvesse isiku enda ütlusi, on kaheldav, kas ta suudab tarvitamisest hoiduda, kui tekivad taas nö pingelised olukorrad. 3.
20. Eduard Mihhailov on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Eduard Mihhailov naasta õiguskorda mittejärgiva tegevuse juurde. Maakohus leidis, et varasem kriminaalkorras karistatus ühes käitumisnõuete rikkumisega ei võimalda kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada. Tema varasem käitumine näitab, et käitumiskontrolli kohaldamine ei ole selliseks motivaatoriks, mis mõjutab tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Samuti on ta varasemalt vanglas viibinud, ent jätkanud pärast vabanemist kuritegude toimepanemist. Seega pole varasem vangistus Eduard Mihhailovi õiguskuulekale teele suunata suutnud. Sellest lähtuvalt pole põhjust eeldada, et seda teeks käesolev vangistus. 3.
21. Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et vaatamata Eduard Mihhailovi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja toovad kaasa järelmi, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist.. Eduard Mihhailovi tähtaegne vabanemine toimub juba loetud kuude pärast. Need kuud võiks olla tema jaoks aeg mõelda oma ülejäänud elu plaanid tõsiselt läbi, kui ta kavatseb siiralt oma elus sisulisi muudatusi teha. 2 Määruskaebus
22. Viru Maakohtu 13.04.
23. a määruse peale esitas 19.04.2021 määruskaebuse Eduard Mihhailov, kes palub uuesti läbi vaadata Viru Maakohtu määrus, millega keelduti tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisest. 4.
24. Eduard Mihhailovi kaebuse andmetel hüvitas ta hagid summas 1742 eurot, samuti ei ole ta suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta sõitis linnast ära ja katkestas suhted endiste tuttavatega. Kahe vabaduses viibitud aasta jooksul ei ole tal ühtegi kriminaalasja olnud. Vangla ja kohus ütlevad, et tal on narkootiliste ainete sõltuvus, kuid kahe aasta jooksul ei ole tehtud ühtegi ekspertiisi. Ta saab aru, et eelmises elus oli palju halba, kuid vabaduses elas ta korralikult ja sai tunda tegelikku elu. Ta õppis keevitajaks, töötas ehitussfääris ja tal oli pere. Samuti muutis ta oma väärtushinnanguid elule ja on motiveeritud elama õiguskuulekalt. Ainus, mida ta rikkus oli see, et temal oli kolmel korral kerge joove, kuid ta kahetseb seda ja lubab, et see edaspidi ei kordu. Eduard Mihhailov soovib, et talle antakse võimalus vabaneda oma lähedaste juurde ning ta kohustub täitma kõiki nõudeid. 4.
25. Lisaks on kohus ja vangla teinud vea, märkides, et ta on vanglas kaheksandat korda, kui tegelikult on kuuendat korda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Eduard Mihhailovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
28. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
29. Maakohus ei ole teinud kaalutlusviga ega jätnud Eduard Mihhailovit ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus on toonud välja kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud (elukoht, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine jms), kuid vaatamata sellele leidnud, et korduv karistatus, töökoha puudumine, sõltuvusprobleemid ning katseajal käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumised ei anna alust uskuda, et Eduard Mihhailov suudab järgida õiguskuulekat eluviisi ning vabastamisega kaasnevaid tingimusi. Ka määruskaebuses ei ole märgitud midagi sellist, mis annaks aluse asuda vastupidisele seisukohale. Nii on süüdimõistetu sisuliselt soovinud, et faktilistele asjaoludele antaks maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Kuivõrd maakohus on põhjalikult analüüsinud ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja isikut iseloomustavaid asjaolusid, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata, vastab ringkonnakohus vaid määruskaebustes esitatud väidetele.
30. Määruskaebuses on Eduard Mihhailov leidnud, et kohus ja vangla on eksinud vanglas viibitud kordade arvuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda asjaolu, kas Eduard Mihhailov viibib vangistuses kuuendat või kaheksandat korda maakohtu põhjendatud järeldusi tema tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta. Nii on maakohus küll tõdenud, et 3 kinnipeetava käitumist ei ole muutnud ka varasemad vanglakaristused, kuid nimetatud väide oleks tõene ka siis, kui süüdimõistetu viibiks vanglas alles kuuendat korda.
31. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ning elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu on kinnipeetavat positiivselt iseloomustavateks asjaoludeks. Samas tuleb nõustuda maakohtuga ka selles, et Eduard Mihhailovi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas on märgitud, et kuna KarS § 76 lgs 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
32. a määrus asjas nr 31-1-12-17, p 21).
33. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel vaid Eduard Mihhailovi käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduses olema seadusekuulekas. Nii puudub ringkonnakohtul usk, et määratav katseaeg ning käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmine oleks seekord edukam eelmisest korrast. Erinevalt vangla tingimustest on vabaduses õiguskorra järgimine oluliselt raskem, see nõuab enesedistsipliini, järjepidevust ja ka soovi alluda riigi kontrollile. Kriminaalhooldus ei ole samastatav vangistusega ning seni kuni püsib risk, et süüdimõistetu ei suuda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid tingimusi täita ja püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Kuna Eduard Mihhailov on näidanud, et tingimisi vangistusega kaasnevate nõuete järgimine on temale keeruline ning ei ole selliseid andmeid, mis kinnitaksid vastupidist, on tõenäosus edukaks katseaja läbimiseks vähene.
34. Nii on Eduard Mihhailov samas kriminaalasjas viibinud kriminaalhooldusel, kuid korduvate rikkumiste (tarvitas alkoholi, ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud elukohas, samuti lahkus Eesti Vabariigist ilma loata) tõttu pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele. Seega oli süüdimõistetule antud võimalus ja seda korduvalt, arvestades viit erakorralist ettekannet, viibida vabaduses ning näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Vaatamata sellele suhtus Eduard Mihhailov nõuetesse ükskõikselt. Väheoluline ei ole ka see, et karistusregistri väljavõtte andmetel on Eduard Mihhailovit karistatud 08.11.2020 KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga, mis näitab, et varavastaste süütegude toimepanemisega jätkas ta ka katseajal. Kuigi kinnipeetav lubab täita vabanemise korral tingimusi korrektselt ning väidab, et on motiveeritud elama õiguskuulekalt, ei anna ei tema varasem elukäik, eelkõige korduv süütegude toimepanemine, ega ka varasem kriminaalhooldusnõuete mittejärgimine selleks lootust. Vangistuse mõju kinnipeetavale on samuti kaheldav, kuivõrd varasemalt ei ole see toonud kaasa endaga positiivseid muutusi Eduard Mihhailovi käitumises.
35. Asjaolu, et Eduard Mihhailovi suhtes ei ole tehtud kahe aasta jooksul ühtegi narkootiliste ainete tarvitamisega seotud ekspertiisi, ei vähenda siiski uute kuritegude toimepanemist tulenevalt narkootiliste ainete sõltuvusest. Ringkonnakohus möönab, et tõenäoliselt ei ole kinnipeetav vanglas narkootilisi aineid tarvitanud, kuid sama ei ole võimalik väita tarbimise kohta väljaspool vanglat. Nii on maakohtu istungiprotokollist näha, et süüdimõistetu vastab küsimusele seoses narkootiliste ainete tarvitamisega vabaduses järgnevalt: „Narkootikumide tarbimisega on kõik korras, siis kui hakkasime tüdruksõbraga koos elama, siis ma ei tarbinud 4 üldse ja peale seda kui lahku läksime, siis vahepeal tarvitasin.“ Ka vangla iseloomustuses on kirjas, et neli kuud enne vangistusse sattumist tarvitas kinnipeetav narkootikume. Kuigi süüdimõistetu märkis maakohtule, et suudab vabaduses hoiduda nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarvitamisest, viitab eeltoodu siiski sellele, et Eduard Mihhailov ei ole aru saanud, millised tegurid ohustavad kõige enam tema õiguskuulekust. Nii on maakohus õigesti leidnud, et pingelistes olukordades (mil ta tarvitas ka varasemalt sõltuvusaineid) võib Eduard Mihhailov taaskord jätkata sõltuvusainete tarvitamist, mis aga võib kaasa tuua uusi kuritegusid, sh vajaduse hankida rahalisi vahendeid ainete saamiseks.
36. Lisaks eelnevale puudub Eduard Mihhailovil kindel töökoht. Kuigi vanaema on lubanud teda materiaalselt toetada ning süüdimõistetu on valmis koheselt ka töökoha otsima, ei pruugi see siiski tagada tema majanduslikku kindlustatust. Seda eriti olukorras, kus riiginõudeid on tema vastu üle 33 500 euro ning tema kuritegelik aktiivsus on peaasjalikult olnud suunatud varavastaste kuritegude toimepanemisele.
37. Kõike eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus samuti, et Eduard Mihhailovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Varasemad vangistused ega ka käitumiskontrolli nõuded ei ole motiveerinud süüdimõistetut olema õiguskuulekas ning täitma karistuse tingimusi nõuetekohaselt. Ka lähedaste olemasolu ei ole seda teinud. Seega ei esine praegu ühtegi sellist asjaolu, mis annaks aluse loota, et Eduard Mihhailov on tõesti muutnud enda mõtteviisi ja soovib järgida kehtestatud reegleid.
38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
39. aprilli
40. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas