Obsah (5)

§ 199§ 424§ 64§ 73§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-9319 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinola

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 424lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03.

märtsi 2021 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Anton Kargu, ik: maakohtu otsuses Kaitsja Eva Rivis Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus 37401100247, ankeetandmed RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 03. märtsi 2021 otsus kriminaalasjas nr 1-20-9319 Anton Kargu süüdistuses

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 424lg 1 järgi muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 SÜÜDISTUS 1. Anton Kargut süüdistatakse selles, et tema 12.03.2020 kella 13.58 ajal Tallinnas XXX maja juures juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz E320, registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,08 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,98 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Anton Kargu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. Oma tegevusega Anton Kargu pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Anton Kargule oli esitatud süüdistus ka selles, et ta ajavahemikus 08.02.2020 kuni 03.06.2020 pani Tallinnas asuvatest erinevatest kauplustest toime neli võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS 3. Maakohus tunnistas Anton Kargu süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust.

Tunnistas Anton Kargu süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendas üksikkaristustest raskeimat ja mõistis liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 73

sätteid kohaldades määras, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Anton Kargu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks luges kohtuotsuse kuulutamise kuupäeva.

§ 68

lg 1 alusel arvas karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 08.02–09.02.2020, 03.06–04.06.2020 ning 18.06.2020, s.o 5 päeva. Anton Kargo suhtes kohaldatud tõkendi, elukohast lahkumise keelu, tühistas kohtuotsuse jõustumisel. Mõistis Anton Kargult välja riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 kohase sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsetasu 776.40 eurot. Kohustas Anton Kargut tasuma väljamõistetud menetluskulu kogusummas 1652.40 eurot 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 137.70 eurot. APELLATSIOON 4. Kaitsja märgib apellatsioonis, et

§199

lg 2 p 9 järgi tunnistas Anton Kargu end süüdi ja avaldas puhtsüdamlikku kahetsust. Selles osas kohtuotsust ei vaidlustata. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse Anton Kargu süüdimõistmises

§ 424lg 2 järgi.

Anton Kargu väitis nii kohtueelses- kui kohtumenetluses, et tema ei juhtinud 12.märtsil 2020.a. mootorsõidukit joobeseisundis. Süüdistatav ei nõustu kohtuotsuses väidetuga, et tema süü mootorsõiduki joobes juhtimises on täielikult tõendatud. Kohtus kuulati üle kolm tunnistajat. Tunnistaja KK ütlustega ei ole võimalik tõendada, et autot juhtis alkoholijoobes Anton Kargu, kuna tunnistaja ei näinud juhtimise fakti ega avarii toimumist. 2 Tunnistaja RR ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ei vasta tõele. Tunnistaja andis ütlusi, et sõiduk põrkas tagumise otsaga vastu metallposti. Seda ei toimunud. Sõiduk põrkas vastu äärekive. Tunnistaja väitis, et sõidukit juhtinud isik oli kolmest mehest kõige väiksem ja kandis pruuni jopet. Anton Kargu oli sama pikk kui autot juhtinud isik ja kandis musta nahkjopet. Sama must jope oli Kargul seljas ka kohtus. Tunnistaja ei tundnud kohtus süüdistatavat ära. Tunnistaja AA ütlused ei ole tõesed, kuna tema ja A vahelised suhted ei olnud sõbralikud. Kisseljov oli pealegi tugevas joobes ja ei suutnud adekvaatselt tajuda toimuvat. Tunnistaja ei ilmunud kohtusse mitte sellepärast, et ei soovinud tunnistada Kargu vastu vaid tundis piinlikkust Kargu rõõnamise pärast. Tõeseid ütlusi ei saanud anda kuna kartis vastutust kohtueelse menetluse käigus antud ütluste muutmise pärast. Apellant ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et süüdistatava poolt antud ütlused kohtus diametraalselt lahknevad ütlustest kohtueelsel menetlusel. Uurija küsitles pealiskaudselt ja lühidalt Kargut ja Kargu ei osanud ise täiendada uurija poolt kirja pandut. Seda näitab ka ülekuulamisele kulutatud aeg – viis minutit. Kohtus Kargu andis ütlusi täielikumalt. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2 ja 340 lg 2 p 2 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 03. 03. 2021. a. otsus osaliselt Anton Kargu süüdimõistmises

§ 424

lg 1 mõista Anton Kargu

§ 424lg 1 järgi õigeks.

Apellant ei soovi suulist arutamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED 5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsiooni väited ei anna alust

§ 424lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas tehtud otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus põhjendab oma järeldust alljärgnevalt.

1. Kaitsja vaidlustab maakohtu poolt tunnistajate ja süüdistatava ütluste usaldusväärsusele antud hinnangut. 6.1 Kaitsja leiab, et kuna KK ei näinud juhtimise fakti ega avarii toimumist, pole ütlustega võimalik tõendada, et autot juhtis alkoholijoobes A.Kargu. Kolleegium osutab, et KK on andnud tunnistajana ütlusi ( t.lk. 95-96 pöördel) sellest, milline teave talle kui patrullpolitseinikule oli edastatud ja milliste sündmuste pealtnägija ta oli ning mida vahetult pärast sündmust kinnipeetud isikute poolt selgitati. Tunnistaja on kinnitanud, et ta kohtus süüdistatavaga Mustika keskuse maa aluses parklas. Süüdistatav istus autos. Nägi, et isik on alkoholijoobes, tundis alkoholilõhna. Kuna autot liikumas ei näinud, siis hoiatas isikut, et ta on joobes, et ta sõitma ei läheks. Samal päeval, poole tunni kuni tunni möödudes kutsuti patrull juba Õismäe ringteele, kus sõiduauto oli kaotanud juhitavuse. Kohale jõudes seisis auto kahe rea vahel. Tegemist oli kindlasti sama autoga, mis eelnevalt oli pargitud Mustika keskuse alusesse parklasse. Nurmenuku keskuse juures märkas koos teise isikuga ka isikut, kellega oli eelnevalt samal päeval juba suhelnud. Mõlemad isikud olid joobes. Teine isik ütles, et roolis oli Anton Kargu. A.Kargu ütles, et tema roolis ei olnud, oli keegi kolmas. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et tema ei ole A.Kargut liikuvat sõidukit juhtimas näinud. Maakohus on tunnistaja ütlusi ka otsuses kajastanud ja kõrvutanud neid teiste kohtule esitatud usaldusväärsete tõenditega ning hinnates tunnistaja ütlused usaldusväärseks, nendele ka otsuse tegemisel tuginenud. Maakohtu poolt tunnistaja ütluste ebaõiget kajastamist või meelevaldset 3 sisustamist pole apellatsioonis maakohtule ette heidetud. Kolleegium leiab, et asjaolu, et tunnistaja ei näinud A.Kargut sõidukit juhtimas ega ka avarii toimumist, ei tähenda, et tunnistaja ütlus pole käsitatav tõendina, millele on võimalik tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel tugineda. 6.
2. Kaitsja leiab, et tunnistaja RR ütlused ei ole usaldusväärsed kuna ei vasta tõele. Sõiduk põrkas vastu äärekivi aga mitte vastu metallposti nagu väitis tunnistaja. Selles osas kolleegium märgib, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotodelt nähtub sõiduauto liikumise trajektoor ja metallpost, mis jääb kohe rehvijälgede vahetusse lähedusse. On näha, et sõiduk on ületanud äärekivi. Seega asjaolu, et tunnistaja 10-20 meetri kauguselt nägi, et sõiduk põrkas vastu posti on vaatlusprotokolli ja lisatud fototabelite alusel sündmuste käiguna võimalik. Kui sõiduk metallposti ka ei riivanud, siis tunnistaja poolt selle tajumine on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetega. Seega tunnistaja ütlused pole ebaõiged nagu ekslikult on leidnud kaitsja. Tunnistaja on kirjeldanud juhi poolsest uksest väljunud isikut kui hõrenevate juustega 30-40 eluaasta vahele jäävat meesterahvast, kellel oli seljas mäletamist mööda tume pruunikat värvi nahkjope. Kaitsja märgib, et A.Kargul oli seljas must nahkjope, mida kandis ka kohtuistungil. Siinkohal kolleegium osutab, kohus on kohtuotsuses hinnanud kohtuistungil süüdistataval seljas olnud jope värviks pruunikas- must nahkjope. Tunnistaja KK on kohtuistungil andnud ütlusi, et süüdistataval oli seljas tumedad riided. Asjaolu osas, et tunnistaja mäletamise kohaselt 10-20 meetri kauguselt tajus ta juhiuksest väljunud isikul seljas tume pruuni nahkjopet, pole tegemist vastuoluliste või ebaõigete ütluste andmisega, mis annaks aluse hinnata tema ütlused ebausaldusväärseteks ja nendega mitte arvestada. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A.Kargu hõrenevate juustega ( vt asitõendi vaatlusprotokolli koos lisadega t.lk. 37-45). Seega on tunnistaja RR poolt antud eeltoodud kirjeldus vastavuses süüdistatava välimusega. Kaitsja on väitnud, et ebaõiged on tunnistaja ütlused sellest, et juhiistmelt väljunud isik oli tema mäletamist mööda kõige lühem. Seejuures on kaitsja põhjendustes tuginenud süüdistatava ütlustele, et tänavalt istus autosse veel keegi neljas isik, kelle nimi oli ka Andrei, kes avarii toimumise ajal juhtis sõidukit. Kolleegium osutab, et sellekohased süüdistatava ütlused on maakohus tunnistanud ebausaldusväärseteks, mistõttu puudus seaduslik alus neid arvestada. Kaitsja väite osas, et tunnistaja ei tundnud kohtuistungil süüdistatavat ära, märgib kolleegium, et kohtuistungi protokolli kohaselt võttis tunnistaja RR kohtuistungist osa video teel, kusjuures läbi telefoni. Tunnistaja on väitnud, et ta näeb küll telefonist saalis olevat meesterahvast, kuid niimoodi ei oska ütelda, kas on teda varem näinud. Arvestades, et avarii toimumise kohast oli tunnistaja 10-20 meetri kaugusel, nägi temale tundmatuid isikuid esmakordselt ja lühikese aja vältel ning nähes kohtusaalis isikut läbi telefoni, pole mingilgi määral tunnistaja usaldusväärsust võimalik kõigutada põhjusel, et ta saalis olevas meesterahvas kindlalt ei tundnud ära sündmuskohal juhiistmelt väljunud isikut. Kolleegium leiab, et RR kui tunnistaja usaldusväärsuses pole alust kahelda ja maakohus on tema ütlused seaduslikult hinnanud usaldusväärseteks ja arvestanud A.Kargu süü küsimuse lahendamisel. 6.
3. Kaitsja leiab, et tunnistaja A.A ütlused ei ole tõesed kuna tema ja süüdistatava vahelised suhted ei olnud sõbralikud. 4 Maakohus on eelneva kaitseversiooni ekslikust juba otsuses põhjendanud ja kolleegium sellega nõustub ega pea seda vajalikuks korrata. Kaitsja on väitnud, et AA oli joobes, mistõttu ei suutnud adekvaatselt tajuda toimuvat. Kolleegium leiab, et selline kaitsja arvamus on meelevaldne. Tunnistaja on kohtuistungil andnud ütlusi ( t.lk. 102 pöördel- 105) ja tunnistanud, et oli tarvitanud alkoholi, kuid on suutnud toimunu kohta küsimustele vastata. Asjaolude osas mida tunnistaja ei mäletanud või tähelepanu ei pööranud, seejuures ka alkoholijoobest tulenevalt, on tunnistaja ristküsitlemisel ka vastanud, et ei mäleta, ei pööranud tähelepanu. Küll on aga tunnistaja kinnitanud, et autos viibisid nad kolmekesi ja avarii hetkel juhtis sõidukit A.Kargu. Kaitsja väide, et tunnistaja AA ei ilmunud esimesel korral kohtusse seetõttu, et tundis piinlikkust Kargu rõõnamise pärast on paljasõnaline. Tunnistaja on selgitanud, et ta käitus rumalalt kui kohtusse ei tulnud. Lootis, et kõik laheneb ilma temata. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et selline ütlus näitab ennemini, et tunnistaja ei soovinud tuttava poolt alkoholijoobes sõiduki juhtimise kohta ütlusi anda. Tõendiks on tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlused ja kaitsja väide, et tunnistaja ei saanud tõeseid ütlusi anda kartusest vastutuse ees pole ühegi tõendiga kinnitust leidnud, mistõttu hinnatav põhjendamatuna. Kolleegium leiab, et apellatsiooni väited ei anna alust jõuda tunnistaja AA ütlustele antud hinnangu osas maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium leiab, et maakohus on A.A ütlustega seaduslikult arvestanud. 6.
4. Kaitsja leiab, et A.Kargu poolt kohtuistungil antud ütlused pole vastuolus tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohtuistungil andis täielikumaid ütlusi. Uurija küsitles teda pealiskaudselt ja lühidalt, vaid 5 minutit. Kohtuistungi protokolli kohaselt ( t.lk. 108) on prokurör taotlenud avaldada vastuolude tõttu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlustest osa, kus esineb vastuolu kohtuistungil antud ütlustega. Kaitsjal sellise taotluse ja avaldamise osas vastuväiteid ei olnud. Seega oli ka kaitsja nõus, et süüdistatava poolt erinevatel aegadel antud ütlustes vastuolu esineb. Kohus on taotletud osas süüdistatava ütlused avaldanud ja andnud süüdistatavale võimaluse vastuolude osas selgitused esitada. Maakohtu järelduse kohaselt ei suutnud süüdistatav usutavalt ja mõistuspäraselt vastuoluliste ütluste andmist selgitada. Apellatsioonis maakohtu järeldust kummutavat argumentatsiooni pole esitatud. Seega kaitsja apellatsiooni seisukoht, et süüdistatava poolt kohtuistungil ristküsitlemise käigus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustes vastuolu ei esine, pole kooskõlas kohtuistungi protokollis kajastatuga ega vaidlustamata menetluse käiguga. Kaitsja väide, et uurija küsitles A.Kargut pealiskaudselt ja lühidalt on paljasõnaline ja tõendamata. Kriminaalasja materjalides puuduvad sellekohast väidet kinnitavad tõendid. Kaitsja ei ole taotlenud kohtueelse menetluse läbiviimise asjaolude tuvastamiseks ühegi tõendi vastuvõtmist või kogumist. Kolleegium möönab, et kohtulikul uurimisel ristküsitlemise tulemusena on võimalik, et süüdistatav täiendab ütlusi, kuid kui tema ütlused on vastuolus ja erinevad tõendamiseseme oluliste asjaolude suhtes varem antud ütlustest ning kui ütluste andja ei suuda vastuolu usutavalt selgitada, esineb alus tunnistada vastuolude osas ütlused ebausaldusväärseteks ja seetõttu ka nende tõendikogumist väljajätmiseks. Kolleegium ka osutab, et maakohus ei ole osaliselt A.Kargu ütlusi tunnistanud ebausaldusväärseks vaid tema poolt vastuoluliste ütluste andmise põhjusel. Maakohus on tema ütlusi kõrvutanud ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate RR, AA ja KK ütlustega ja jõudnud järeldusele, et süüdistatava osa ütlused ja nimelt sellest, et tema avarii hetkel alkoholijoobe 5 seisundis autot ei juhtinud vaid seda tegi keegi neljas isik, on tunnistajate riimuvate ütlustega kummutatud. Kolleegium leiab, süüdistatava ütluste osaliselt ebausaldusväärseteks tunnistamise osas maakohtu järelduse muutmiseks alused puuduvad.
5. Kokkuvõtvalt kolleegium märgib, et apellatsiooni väidete alusel pole tuvastatavad sellised tõendite hindamisel tehtud vead, mis annaks ringkonnakohtule aluse anda nii üksiktõenditele kui ka tõendikogumile maakohtust sootuks teistsugune hinnang, mis tooks kaasa A.Kargu õigeksmõistmise

§ 424lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

Muus osas, sh. mõistetud karistuse osas pole kaitsja eraldi maakohtu otsust vaidlustanud. Kolleegium ei tuvastanud minetusi, mis annaks aluse KrMS § 340 lg 1 kohaselt apellatsiooni piiridest väljumiseks.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
2. märtsi 2021 otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6