Obsah (5)
§ 200§ 65§ 68§ 76§ 274Kriminaalasi nr 1-14-8423 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2021.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 08.04.2021.a) Kriminaalasja number 1-14-842
§ 200
lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati Indrek Kivile mõistetud karistust talle eelmise kohtuotsusega, s.o Tartu Maakohtu 09.12.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11102 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Indrek Kivile 8 aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati 1
(4)Indrek Kivi eelvangistuses viibitud aeg alates 26.04.2014 karistusaja hulka ja loeti vangistuse kandmise alguseks 26.04.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.04.
- Tartu vangla edastas kohtule materjalid Indrek Kivi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Indrek Kivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Indrek Kivi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud, sest tema puhul on säilinud oht uute kuritegude toimepanemiseks. Tegemist isikuga kellel on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ja antud ajal on isikul neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega isik ei suuda isegi range järelevalve tingimustes käituda seaduskuulekalt. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal ja antud ajal isik toimepandud kuritegu ei tunnista. Seega säilib oht, et vabaduses võib ta jätkata edaspidi kuritegeliku käitumisega sest ta pole enda käitumisest vastavaid järeldusi teinud. Vangla iseloomustusest ei leia uusi asjaolusid mis annaks alust arvata, et viimane karistus on toonud isiku käitumisse olulised muutused ja nüüd oleks uute kuritegude toimepanemise risk madal. Indrek Kivi avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et ta oli valel ajal vales kohas, väga raske oli tal enda süütust tõestada. Tema röövis osalenud ei ole ega kedagi selleks suunanud. Kinnipeetav selgitas, millega ta on vanglas tegelenud ja millega hakkab vabaduses tegelema. Vanglas on tal olnud rikkumisi. Vangla ei ole arvestanud sellega, et tal on diagnoositud isiksusehäire ja hüperaktiivsus, mis koos viivad teda kerge ärritumiseni ja konfliktisituatsioonideni. Keelatud esemed, mis tema kambrist on leitud, ei ole samuti alati tema omad olnud. Indrek Kivi usub, et on enda poolt teinud kõik, et vabaneda, elus tuleb edasi minna. Tulevikus plaanib minna tööle Soome, tema poeg elab seal. Ta on karistusest järeldused teinud. Teda ei saa vaadata inimesena, kes ta oli 7 aastat tagasi. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Indrek Kivi temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Indrek Kivi kriminaalne aktiivsus on olnud suur. Teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Talle on mõistetud eriliigilisi karistusi, mis kinnipeetava käitumist püsivalt mõjutanud ei ole. Vangistuses viibib ta juba seitsmendat korda. Praegu kannab Indrek Kivi liitkaristust röövi, vägivalla eest võimuesindaja vastu ja arvutikelmuse eest. Viimane kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega (Tartu Maakohtu 09.12.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11102) määratud katseajal. Indrek Kivi oma viimast kuritegu, mis oli 2
(4)röövimine, ei tunnista. Süüdimõistetu selgitab, et tema oli lihtsalt valel ajal vales kohas ja suhtles valede inimestega. Isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks tuleb muuhulgas arvestada ka süüdimõistetu isikut. Seda hinnates on koos teiste asjaoludega määrava tähtsusega ka tema suhtumine toimepandud kuritegudesse ja järeldused, mida ta on oma varasemast väärast käitumisest teinud. Indrek Kivi kuriteo toimepanemist ei tunnista ja seda kohus nõuda ei saakski. Samas ei saa kohus sellisel juhul olla ka veendunud, et süüdimõistetu on mõistnud oma käitumise tagajärgi ning karistusest vajalikud järeldused edaspidiseks teinud. Lisaks iseloomustab Indrek Kivi isikut ka vangistuses impulsiivsus, kergesti ärrituvus. Enda hinnangul on ta palju vähem agressiivsem kui minevikus, on õppinud sellega toime tulema. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava maailmapilt on enesekeskne, ta on valmis omakasu nimel seadust rikkuma. Enamus kuritegusid on pandud toime grupis, mis viitab ka mõjustatavusele. Kuigi Indrek Kivi on väidetavalt oma hoiakuid ja suhtumist praeguseks muutnud, on kohtul tema isikut ja varasemat elukäiku arvesse võttes keeruline seda uskuda. Tugevalt väljakujunenud kuritegelike hoiakute muutumist ei saa järeldada üksnes isiku paljasõnalistest väidetest. Samuti ei saa seda järeldada Indrek Kivi käitumisest vangistuses. Tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kolm karistust on määratud keelatud esemete omamise eest. Kinnipeetav selgitas, et leitud esemed ei ole alati tema omad olnud ja sarnaseid karistusi on paljudel kinnipeetavatel. Üks karistus on määratud kinnipeetavale ametniku korralduse mittetäitmise eest. Lisaks sellele on Indrek Kivi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid. Viimati vangla 27.05.2020.a käskkirjaga nr 2-20/1-2/174. Osaliselt lõpetati nende kohaldamine 03.08.2020 ja osaliselt 29.09.2020. Rikkumiste kohta selgitusi andes on Indrek Kivi ennastõigustav ja viitab temal diagnoositud isiksusehäirele ja hüperaktiivsusele, mis koos viivad teda kerge ärritumiseni ja konfliktisituatsioonideni. Samas on rikkumisi erinevaid. Kohtu arvates näitab süüdimõistetu reegleid eirav käitumine pigem vähest suutlikust ennast kontrollida ja muuta. Kohus saab öelda, et sellised rikkumised nagu Indrek Kivil on, ei ole tavapärased, nagu viitab süüdimõistetu. Lisaks eeltoodule on karistuse kandmise ajal Indrek Kivi suhtes algatatud uus kriminaalasi. Tartu Maakohtu 16.02.2021.a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2772 on Indrek Kivi süüdi tunnistatud
§ 274lg 2 p 3 järgi.
Indrek Kivi on kohtuotsuse peale esitanud apellatsiooni, mida ei ole veel menetletud. Positiivse asjaoluna tuleb märkida, et Indrek Kivi on karistuse kandmise ajal osalenud periooditi tööhõives, regulaarselt psühholoogilisel nõustamisel, sotsiaalprogrammis „Vihajuhtimine“ ja „Õige hetk“. Programmide läbiviijate tagasiside süüdimõistetu kohta on hea, kuid ainuüksi sellest ei saa teha järeldusi, et karistus on Indrek Kivi osas eesmärgi saavutanud. Vabanemise korral on Indrek Kivil kindel elukoht. Edaspidi soovib ta isikliku korteri üürida ja tööle asuda. Süüdimõistetu on hariduse omandamisse ja enesetäiendamisse suhtunud positiivselt. Tal on erinevaid kutseid ja oskuseid, mis teda ilmselt vabaduses tööta ei jäta. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs OÜ juhatuse liikme garantiikirja järgi tagatakse kinnipeetavale vabanemisel tööd ehituse sise- ja välitöödel autojuht-abitöölise ametikohal. Pikemas plaanis sooviks kinnipeetav leida töö Soome Vabariigis, kus käesolevalt elab üks tema lastest. Vangla iseloomustusest nähtub ka see, et 01.02.2021 Rahvastikuregistri ning Maanteeameti eteeninduse juhiloa kestvuse päringuvastuse kohaselt puudub isikul kehtiv juhtimisõigus. See ilmselt võib saad takistuseks koheselt autojuhi ametikohale tööle asumisel. Süüdimõistetu toimetulekut mõjutavad ka rahalised nõuded. Kinnipeetaval on plaanis taotleda eraisiku 3
(4)pankroti väljakuulutamist, et vabanemisel ei peaks kogu sissetulekut nõuete täitmiseks tasuma. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Indrek Kivi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu arvates säilib Indrek Kivi isiku, varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal oht uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses. Süüdimõistetu kohta saab välja tuua ka üksikuid positiivseid asjaolusid, kuid need ei ole piisavad, et teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa nõustuda kinnipeetavaga selles, et ta on teinud kõik, mis tema võimuses, et vabaneda tingimisi enne tähtaega. Ainuüksi vanglas kehtestatud korra järjepidev rikkumine näitab, et Indrek Kivi ei suuda või soovi kehtestatud reegleid täita. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)