4-21-735 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-735 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik

§ 201

lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, see on 400 eurot, s.o karistuse määra osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada Merike Reder´it

§ 201lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Merike Reder kaebus osaliselt.
2. Rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määruses märgitud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 16.12.
3. Kohustuslik on märkida viitenumber
5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline 4-21-735 menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs on koostanud 21.01.2021 otsuse väärteoasjas nr. 2317,21,000041 otsuse selle kohta, et 01.01.2021.a kella 21:45 ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Saku alevikus, Teaduse tänav 7 juures juhtis Merike Reder mootorsõidukit xxxx reg numbriga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega rikkus ta

90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtuväline menetleja karistas Merike Rederit

§ 201

lg 1 järgi toimepandud väärteo eest rahatrahviga 100 trahviühikut, ehk 400 eurot. Rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrusega (tl 14) on kohtuväline menetleja määranud rahatrahvi tasumise 10 kuu jooksul, hiljemalt 16.12.

1. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS
2. 16.02.2021 esitas Merike Reder Harju Maakohtule kaebuse, mille kohus jättis 10.03.2021.a määrusega käiguta ja andis kaebajale võimaluse seda täiendada. 17.03.2021.a esitas Merike Reder kaebuse täpsustuse. Esitatud täpsustuses taotles Merike Reder riigi õigusabi korras kaitsja määramist, millest 18.03.2021 esitatud kirjas kaebaja loobus. Kaebuse kohaselt menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt tema suhtes tehtud otsusega. Merike Reder selgitas, et tegi rumaluse, et juhtis 01.01.2021 mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Tal on põhimõte lubadeta rooli mitte istuda. Võttis auto liisingusse ja volitas oma ema sõitma kuna emal on juhtimisõigus olemas. Siiski 01.01.2021 sõber palus temalt abi ja ta nõustus. Merike Reder on teinud kõik, et pääseda sõidueksamile ja täita laste unistus. Tal on juhtimisõigust vaja, on mitu nädalat võtnud lisasõite ja vaeva näinud. Varasemaid rikkumisi ei ole ja ka ei tule. Trahv ja karistus on ebaõiglased kuna tegemist on esmakordse rikkumisega. Kahetseb siiralt ja palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning piirduda hoiatusega. On nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
3. Kohtuväline menetleja leiab oma kirjalikus vastuses, et Merike Rederi süüline käitumine

§ 90

lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tegu on tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

Väärteomaterjalidest nähtuvalt juhtis Merike Reder 01.01.2021.a kella 21:45 ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Saku alevikus, Teaduse tänav 7 juures mootorsõidukit xxxx reg numbriga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tegu on kvalifitseeritud

§ 201

lg 1 alusel.

§ 201lg 1 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Kohtuvälise menetleja otsusega määrati menetlusalusele isikule 01.01.2021 toimepandud väärteo eest rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses ehk 400 eurot, seega sanktsiooni keskmises määras. Menetluse käigus Merike Rederi käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, vastavalt KarS § 58 ja § 57 sätestatule tuvastatud ei ole. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani Merike Reder teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses, sest kaebaja enda väidete kohaselt on ta autokoolis õppiv ja õppinud isik, kes peab olema teadlik sellest, et ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtida ei tohi. Pidades 2 4-21-735 menetlusaluse isiku süüd keskmiseks ja arvestades kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on põhjendatud karistuse määramine rahatrahvi näol sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt

§ 90

lg 1 p 1 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kelle puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine liikluses on äärmiselt vastutustundetu tegu. Õiguse mootorsõidukit juhtida annab kehtiva juhtimisõiguse olemasolu ning selle saamine eeldab autokooli ja riiklike eksamite edukat läbimist ning alles siis võib asuda liikluses iseseisvalt sõidukit juhtima. Mootorsõiduk on liikluses kõrgendatud ohuallikas, mille käitlemisel võib isegi oodatava hoolsuse rakendamisel realiseeruda sellele iseloomulik risk. Seega kogemusteta ja asjatundmatu juht loob liikluses suurema ohu allikat valitsedes tarbetult suure riski, mis realiseerudes võib enesega kaasa tuua ulatuslikud isiku ja varakahjud. Sanktsiooni kehtestamisel ei saa lähtuda menetlusaluse isiku soovist valida endale meelepärane karistus, vaid karistus peab lähtuma isiku süü suurusest ja karistuse kandmine ei pea ega saagi olla menetlusaluse isiku jaoks meeldiv. VTMS § 31 lg 2 annab kohtuvälisele menetlejale õiguse, aga mitte kohustuse jätta vähetähtsa väärteo puhul väärteomenetlus alustamata ning piirduda võib väärteotunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega.

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu ei ole sedavõrd vähetähtis, mille puhul tuleks piirduda suulise hoiatamisega. Tegemist on süüteoga, mida ei saa õigusriigis taluda ning millele tuleb karistusõiguslikku sanktsiooni rakendades reageerida. Menetlusaluse isiku põhimõte juhtimisõiguseta sõidukit mitte juhtida kehtib ainult seni kuni tekib mugavusest lähtuv vajadus mootorsõidukiga sõita, olenemata teo legaalsusest. Kaebusest ega väärteoasjas antud ütlustest ei tulene, et menetlusalusel isikul oleks 01.01.2021 olnud hädavajalik mootorsõidukit juhtida. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtoeasjas menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne arvestades tegu ja süü suurust ning põhjused otsuse tühistamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU SEISUKOHT

1. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. Kohtu hinnangul on üheselt tõendatud, et 01.01.2021.a kella 21:45 ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Saku alevikus, Teaduse tänav 7 juures juhtis Merike Reder mootorsõidukit xxxx reg numbriga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tegu on tõendatud 01.01.2021.a koostatud väärteoprotokolli ja tunnistaja L R ütlustega (KVT lk 2). Tunnistaja antud ütluste kohaselt oli ta 01.01.2021 autopatrullis koos patrullpolitseinik M M kui nad märkasid kahtlase sõidustiiliga sõidukit xxxx reg numbriga xxxx. Sõiduk liikus Teaduse 7, Saku alevik juurest Teaduse 9 maja suunas. Sõiduk peatati kell 21.45 ning sõiduki juhiks osutus Merike Reder. Andmebaasist kontrollimisel selgus, et Marike Rederil (ik 48601250329) puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Merike Rederi 01.01.2021 antud ütluste (KVT lk 3) kohaselt oli ta teadlik, et tal juhtimisõigust ei ole. Tal oli vaja viia auto 300 meetrit majani kus pidi andma võtme isa sõbrale. Ta oli täiesti kaine, enam nii ei tee. Soovis vormistada autolaenu maksepuhkust ja selleks oli vaja fotosid. Tal on kaks last, kasvatab lapsi üksi, ootab sõidueksami aega. Juhtimisõigus on vajalik laste pärast, lubas viga enam mitte korrata. 01.01.2021 isikusamasuse tuvastamise protokolli (KVT lk 4) kohaselt tuvastati Merike Rederi 3 4-21-735 isikusamasus e-Apollo andmekogust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (KVT lk 5) kohaselt on Merikek Reder kõrvaldatud xxxx reg numbriga xxxx juhtimiselt 01.01.2021 kell 21:45

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

6. Väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt on Merike Reder toime pannud

§ 201

lg 1 ettenähtud süüteo, kuivõrd menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 p 1 sätestatud keeldu.

§ 201

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Merike Rederil puudub juhtimisõigus (KVT lk 7). Seega on Merike Reder toime pannud

§ 201lgs 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo.

7. Kaebaja tunnistab teo toime panemist ja kahetseb tehtut. Selgitas, et tegi vea, kui sõbra survel juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Tal on juhtimisõigust vaja, on mitu nädalat võtnud lisasõite ja vaeva näinud. Varasemaid rikkumisi ei ole ja ka ei tule. Seega on Merike Reder enda sõnul läbimas autokooli ja teadlik liiklusseaduse nõuetest, seejuures nõudest omada vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust enne mootorsõiduki juhtima asumist. Subjektiivsest küljest leiab kohus, et Merike Reder pani teo toime tahtlikult, seda kavatsetuse vormis, kuivõrd on ka ise kinnitanud, et teadlikult ja tahtlikult asus mootorsõidukit juhtima teades, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Järelikult on Merike Reder toime pannud koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi. 8. Karistuse määramise alus on Kar

S § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et Merike Rederi süü antud asjas on keskmisest väiksem. Kohtuväline menetleja on Merike Rederit karistanud

§ 201

lg 1 järgi sanktsiooni keskmises määras rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Arvestades kergendava asjaoluna Merike Rederi kahetsust leiab kohus, et karistus võib jääda alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus arvestab ka seda, et teo toime panemise ajal kell 21:45 on liiklus on üldjuhul hõre mistõttu võib järeldada, et teiste liiklejate ohtu seadmise tõenäosus oli pigem väike. Merike Reder oma tegevusega kellelegi varalist kahju ei tekitanud. Raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Merike Rederit mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt Mrike Rederil varasemad karistused puuduvad. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt. 9. Kohus nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et

§ 201

lg 1 rikkumine ei ole vähetähtis süütegu, mille puhul võiks piirduda isiku hoiatamisega. Karistuse määramisel tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurema ohu allikaks liiklusnõudeid eiravad juhid. Liikluses võib osaleda juhina ainult isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebaja ütluste kohaselt on ta teinud kõik endast oleneva, et pääseda eksamile ja omandada mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimisoskust kinnitab riikliku sõidueksami edukas sooritamine ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamine. Enne sõidueksami sooritamist ei ole kaebaja pädev ise hindama oma sõiduoskusi piisavaks, et osaleda liikluses seades oma tegevusega ohtu teised liiklejad. 4 4-21-735 10. Merike Reder palub kohtule esitatud kaebuses tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja piirduda hoiatusega. Kohus leiab, et kaebaja taotlus ei ole põhjendatud. Kuigi tegemist on esmakordse rikkumisega, isik tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut, ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga.

§ 201

lg 1 järgi toimepandud väärteo eest on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Kuivõrd seadusandja ei ole sätestanud

§ 201lg 1 eest rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see Kar

S § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr kolm trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega saab Merike Rederile mõistetav karistus olla rahatrahv vahemikus 3-200 trahviühikut (s.o 12-800 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 100 trahviühikut (s.o 400 eurot). Kohus leiab, et arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid, isiku kahetsust ja varasemate karistuste puudumist võib Merike Rederile mõista karistuse alla sanktsiooni keskmise määra.

1. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Merike Rederile mõistetud karistus tuleb tühistada karistusmäära osas, tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse ning mõistab talle rahalise karistuse 50 trahviühikut, so 200 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määruses märgitud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 16.12.
2. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. /allkirjastatud digitaalselt/ 5