lg 2 p 7, 9, § 184 lg 1, § 329, § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Helen Kiviloo Kristjan Mäeots – isikukood: 38503050247; xxxx kodanik; elukoht: xxxx, viibib vahi all xxxx; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: xxxx; KrMS § 217 alusel kinni peetud 03.11.2020, 09.-10.11.2020, 09.02.2021 ning 11.02.2021 kohaldati tõkendit vahistamine; 2 kehtivat kriminaalkaristust: 08. oktoobri 2020 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-207028 karistati
lg 1 järgi vangistusega 8 kuud, mis jäeti
lg 1 alusel täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta (08.10.2020-07.10.2021).
lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05-06.03.2020, s.o 2 päeva.
09.05.2019 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2822 karistati
lg 2 p 4, 7 järgi rahalise karistusega 120 miinimumpäevamäära, s.o 1200 eurot Indrek Repnau (lepinguline) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kristjan Mäeots
lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud. 1 1-21-2788 2. Süüdi tunnistada Kristjan Mäeots
3. Süüdi tunnistada Kristjan Mäeots
ja § 4231 järgi ning
4.
lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja lõplikuks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. 5.
oktoobri 2020. a otsusega kriminaalasjas 1-20-7028 mõistetud kandmata karistusega, s.o vangistusega 7 kuud ja 28 päeva ning rahalise karistusega 1200 eurot ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat 7 kuud 28 päeva ja rahaline karistus 1200 eurot.
6.
lg 1 alusel arvata Kristjan Mäeotsa karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg
Kohe tuleb ära kanda 4 (neli) kuud vangistust. Ülejäänud osas, s.o 3 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust, jätta karistus tingimisi kohaldamata tingimusel, et isik ei pane nelja aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.
lg 1 alusel täitmisele pööratud vangistuse osa kandmist arvestada alates Kristjan Mäeotsa kinnipidamisest s.o 9. veebruarist 2021. 9.
lg 2 p 2 alusel on Kristjan Mäeots kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel on Kristjan Mäeots kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 5 alusel on Kristjan Mäeots kohustatud vabanemisel viivitamata asuma sõltuvusravile ning käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile.
lg 2 p 8 alusel on Kristjan Mäeots kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 10.
lg 5 ja § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Kristjan Mäeotsa alluma käitumiskontrolli ajal elektroonilisele valvele oma elukohas aadressil xxxx. 11.
lg 3 alusel määrata Kristjan Mäeotsa elektroonilise valve tähtajaks 4 (neli) kuud. 2 1-21-2788 12.
lg 4 kohaselt algab elektroonilise valve 4-kuuline tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kristjan Mäeotsa keha külge. 13.
lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
Kristjan Mäeotsa süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas ja valdas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid enne 03.11.2020, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas eeluurimisel täpselt tuvastamata isiku(te) käest suures koguses, (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekistamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid amfetamiini ja gammahüdroksüvõihapet (GHB). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis Kristjan Mäeots ebaseaduslikult enda elukohas xxxx kuni 03.11.2020 kellani 14:45, mil läbiotsimise käigus eelnimetatud aadressil tema andis vabatahtlikult politseiametnikele välja 1 tk soonkinnisega kilekoti kokku 0,29 grammi 4%list amfetamiinsulfaati sisaldava pulbriga, kus puhast amfetamiini 0,0085 grammi ja mis jälgedena sisaldab ka metamfetamiini (alla 1%); kokku 2 tk purki kokku 58,80 grammi 31-47%list gammahüdroksüvõihappe Nasoolasisaldavat vedelikku, kus puhast GHB-d 18,6 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape (GHB), metamfetamiin ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning 5 1-21-2788 sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine GHB puhul 16 grammist puhta ainena. Seega Kristjan Mäeots pani oma tahtliku tegevusega toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o
Kristjan Mäeotsa süüdistatakse selles, tema hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt olles isikuks, keda Harju Maakohtu 08.10.2020 kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati
lg 1 järgi, seal hulgas kohaldati lisakaristusena
lg 1 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks ja karistus ei ole kustunud, juhtis tahtlikult uuesti 09.11.2020 kella 16.36 paiku xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata selleks mootorsõiduki juhtimise õigust, rikkudes 24.10.2020 jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-20-7028 temale mõistetud karistuse täitmist, millega ta ei täitnud tahtlikult täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega Kristjan Mäeots pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise, s.o
Kristjan Mäeotsa süüdistatakse selles tema isikuna, kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 06.11.2020 Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi, juhtis uuesti tahtlikult 24.10.2020 kella 02.57 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 09.11.2020 kella 16.36 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega Kristjan Mäeots pani toime sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt s.o.
KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Kristjan Mäeots, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Kristjan Mäeotsale mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 3 kuud vangistust,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust ja
ja
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest
lg 1 alusel 9 kuud vangistust.
lg 1 järgi, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.10.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-7028 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 7 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 3 aastat 7 kuud ja 6 1-21-2788 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2020, 09.11.2020 – 10.11.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 aastat 7 kuud 25 päeva, mis jätta
Koheselt kuulub ära kandmisele vangistus 4 kuud ning karistusaja algust arvestatakse süüdistatava kinnipidamisest, s.o alates 09.02.2021. Ülejäänud vangistust 3 aastat 3 kuud 25 päeva ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 järgi on Kristjan Mäeots kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel on Kristjan Mäeots kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.
lg 2 p 2 alusel on Kristjan Mäeots kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 21 alusel on Kristjan Mäeots kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid v.a. arsti ettekirjutusel;
lg 2 p 5 alusel on Kristjan Mäeots kohustatud vabanemisel viivitamata asuma sõltuvusravile ning käitumiskontrolli ajal alluma sõltuvusravile;
lg 2 p 9 alusel on Kristjan Mäeots kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma elektroonilisele valvele tema elukohas aadressil xxxx. Vastavalt
lg 3 p 1 Kristjan Mäeotsale määratava elektroonilise valve tähtaeg on 4 (neli) kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kristjan Mäeotsa keha külge. Süüdistatav kinnitab käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega nõusolekut vabanemisel koheselt pöörduda sõltuvusravile ja alluda käitumiskontrolli ajal elektroonilisele valvele.
lg 2 ja
lg 2 kohaselt Harju Maakohtu 09.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2822 mõistetud ja ärakandmata rahaline karistus summas 1200 eurot (s.o 120 miinimumpäevamäära) viia täide iseseisvalt. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 252 eurot, s.o kokku 1712 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb Kristjan Mäeotsal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Kristjan Mäeots
Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud ja tsiviilhagi vastavad seaduse nõuetele. KrMS § 180 lg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.