2-19-11133/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik

1. novembril 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-19-11133 N Sa avaldus N Sa ja V Si (S) ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks A Si (S) suhtes ja A Si hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks N Sale Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: N Sa (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik I: A S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isikule I määratud esindaja: vandeadvokaat Marika Jaanson (e-post: info@aktseptus.ee) Puudutatud isik II: V S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Tallinna Linnavalitsus xxx Valitsuse kaudu (e-post: xxx) 17.09.2019 Tallinnas Ärakuulamise aeg ja koht Resolutsioon
2. Jätta rahuldamata N Sa avaldus N Sa ja V Si ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks A Si suhtes ja A Si hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks N Sale.
3. Mitte lõpetada N Sa ja V Si ühist hooldusõigust A Si suhtes.
4. Lapsele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 10.00 eurot. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on N Sa avaldus N Sa ja V Si ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks A Si suhtes ja A Si hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks N Sale. Avalduse ja selle täienduste kohaselt on A Si vanemad N Sa ja V S. Laps elab alates 15.06.2019 ema juures. Varasemalt elasid vanemad perena koos. Laps ja isa suhtlevad, kuid harva. Isa peab last üleval ja tasub talle elatist. Hooldusõiguse osas vanemate vahel erimeelsused puuduvad. Tegelik erimeelsus on pigem suhtluse osas. Avaldaja, s.o lapse ema, taotleb ühise hooldusõiguse lõpetamist täielikult ning talle lapse ainuhooldusõiguse üleandmist täielikult. Tallinna Linnavalitsus toetab avalduse rahuldamist osaliselt. Lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe. Sisuliselt elab laps emaga. Kuigi suuremaid erimeelsusi vanemate vahel ei ole olnud, siis võiks anda emale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes. Lapsele määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist osaliselt. Kuigi suuremaid erimeelsusi vanemate vahel ei ole olnud, siis võiks anda emale üle ainuhooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes. Vanemate vahel on koostöö nõrk. Tegelikult on otsustanud lapsesse puutuvat lapsega kooselav vanem, s.o avaldaja. Kuigi erimeelsused on pigem suhtluse osas. Kohus kuulas vanemad ära 17.09.
5. V S osales 06.12.2019-06.08.2020 xxx xxx tõkestamise sotsiaalprogrammis “xxx”. Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud avaldaja, puudutatud isiku II, puudutatud isikule I määratud esindaja, Tallinna Linnavalitsuse esindaja seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et N Sa avaldus ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Samuti on PKS § 116 lg 1 järgi vanematel üldjuhul oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Esitatud avaldusest, ärakuulamisel avaldatust, täiendavatest seisukohtadest ning tõenditest nähtuvalt elab puudutatud isik I ema juures. Igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ainuisikuliselt ema alates 15.06.2019, mil vanemate ühine pereelu lõppes. Koostöö on vanemate vahel olemas, sest tagatud on lapse ja isa vaheline suhtlus. Isa peab last üleval ja maksab elatist. Vanemad ei osanud esile tuua hooldusõiguslikke erimeelsusi, vaidlusi (vt 17.09.2020 protokoll). Ainuüksi asjaolu, et laps elab igapäevaselt emaga ning vanemate vahel on erimeelsusi lapse suhtluskorra osas, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Samuti ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks asjaolu, et avaldaja sooviks täpsustada lapse ja isa suhtlemise korda lapse turvalisuse tagamiseks. Nimetatut on võimalik lahendada suhtluskorra määramise raames. Sellist nõuet avaldaja kohtule esitanud ei ole. Eelnenut arvesse võttes jätab kohus N Sa avalduse rahuldamata ning vanematel säilib ühine hooldus õiguse lapse suhtes. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealise esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.