Obsah (10)

§ 118§ 64§ 121§ 117§ 63§ 16§ 18§ 200§ 65§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 20. aprill 2021 Kriminaalasja number 1-20-5638 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Vassili

§ 118

lg 1 p 7 ja § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. septembri
2. a otsus Apellant Vassili Jakovlevi kaitsja advokaat Igor Belugin Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Vassili Jakovlev, isikukood 38905102212; asukoht: Viru Vangla; elukoht: XXX Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andreas Kangur Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. septembri
5. a otsus osaliselt, s.o: 1.1.Vassili Jakovlev süüdi tunnistamises

§ 118lg 1 p 7 järgi; 1.2.

selle teo eest Vassili Jakovlevile mõistetud karistuses; 1.3.Vassili Jakovlevile

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuses; 1.4.Kr

MS § 238 lg 2 alusel saadud lõplikus ärakandmisele kuuluvas karistuses; 1.5.Vassili Jakovlevilt sundraha väljamõistmises KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel ja väljamõistetava menetluskulu kogusuuruse osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus millega: 2.1. Tunnistada Vassili Jakovlev süüdi

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 117

järgi ning mõista

§ 63lg 1 alusel karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

2.2.

§ 64

lg 1 alusel mõista ükskikkaristustest raskeima suurendamise teel karistuseks kuritegude kogumis 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. 1 2.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, Vassili Jakovlevi poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust karistuse kandmise algusajaga 16.04.
2. 2.
3. Mõista Vassili Jakovlevilt riigi tuludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel pool sundrahast, 438 eurot. Kokku tuleb Vassili Jakovlevil koos muude väljamõistetud menetluskuluga tasuda riigituludesse 4695 eurot 56 senti.
4. Muus osas jätta Viru Maakohtu
5. septembri
6. a otsus muutmata.
7. Süüdistatava Vassili Jakovlevi kaitsja advokaat Igor Belugini apellatsioon rahuldada osaliselt.
8. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus kaudu 129 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 eurot 60 senti, advokaat Igor Beluginile süüdistatavale Vassili Jakovlevile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
9. Jätta Vassili Jakovlevi apellatsioonimenetluse kulu 129 eurot 60 senti Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I. SÜÜDISTUS
10. Vassili Jakovlevile esitati süüdistus

§ 121lg 2 p 3 ja § 118 lg 1 p 7 järgi.

Apellatsioonis vaidlustatakse Vassili Jakovlevi süüdi tunnistamist vaid

§ 118lg 1 p 7 järgi. Tulenevalt Kr

MS § 331 lg-st 2 toimub apellatsioonimenetlus vaid nimetatud osas. 2. Vassili Jakovlevi süüdistatakse

§ 118

lg 1 p 7 järgi selles, et tema, 10.04.2020 kella 21.20 paiku viibides Puškini tn 29 asuvas Narva Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis lõi huligaansel ajendil rusikaga S.P. i näkku, millest kannatanu S.P. kukkus ja lõi kukla vastu maapinda. Seejärel lõi Vassili Jakovlev maas lamavat kannatanut korduvalt jalgadega pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas Vassili Jakovlev kannatanule järgmised kehavigastused: põrutushaava ja verevalumi vasaku suunurga limaskestas, paremapoolse kõvakelmealuse verevalumi, mõlemapoolsed ämblikuvõrkkelme alused verevalumid, peaajusisesed verevalumid ja põrutuskolde ning verevalumid kõõlustanul. Peavigastused ja nende tüsistused põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Peavigastuste tüsistustena tekkisid kannatanul peaajuturse ning ajusurm, mille tõttu S.P. suri 12.04.2020. II. MAAKOHTU OTSUSE APELLEERITAVA OSA SISU 2 3. Viru Maakohus karistas Vassili Jakovlevi 03.09.2020. a otsusega

§ 118

lg 1 p 7 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel luges maakohus kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistes Vassili Jakovlevile kuritegude kogumis liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus karistust 1/3 võrra, saades lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 16.04.

2. Maakohus leidis, et süüdistatava Vassili Jakovlevi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendavad eelkõige 12.04.2020 ja 14.04.2020 O.K. kannatanuna antud ütlused (kd 1, lk 7-10, 30-34), mille tegelikkusele vastavuses ei ole alust kahelda, kuna need haakuvad omavahel ning teiste asjas kogutud tõenditega. O.K. ütluste kohaselt läksid S.P. ja võõras tugeva kehaehitusega mees kuni kooli siseõueni, aga tema koos teise kõhna kehaehitusega mehega oli veel kooli ja parkla vahelisel teel. Kõhna kehaehitusega mees lõi O.K. jaoks arusaamatul põhjusel ühe korra parema käe rusikaga temale näo piirkonda. Enesekaitseks lõi O.K. vähemalt kolm lööki rusikatega tundmatule mehele näo piirkonda, mille tulemusena ta kukkus. Siis vaatas O.K. S.P. i ja teise tundmatu mehe suunas ja nägi, et S.P. lamas selili maas, tema käed asusid piki keha, mingit füüsilist vastupanu ta ei osutanud, kuid tugeva kehaehitusega võõras lõi vähemalt kolm korda jalgadega vastu S.P. i pead. O.K. mäletab seda hästi, sest seda kohta, kus Sergei lamas, valgustas tänavalamp.
3. Seda, et just Vassili Jakovlev tekitas S.P. ile rasked tervisekahjustused, kinnitab 14.04.2020 äratundmiseks esitamise protokoll (kd 1, lk 43-45), mille alusel tundis O.K. ära silmade lõike ja kuju, näo ovaali järgi Vassili Jakovlevi kui isiku, kes 10.04.2020 lõi vähemalt kolm korda S.P. ile jalgadega vastu pead.
4. Eeltoodud O.K. ütlustega on kooskõlas sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd 1, lk 141-142) ning 13.04.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, lk 56-60), milles vaadeldi DVD-R plaadile salvestatud kõnet, mis on tehtud häirekeskusele 10.04.2020 kell 21.21 telefoninumbrilt +372 XXX . Häirekeskusse helistas O.K. , kes teatas, et Narva Kesklinna Gümnaasiumi ja staadioni vahel lamab tema tuttav S.P. , teda löödi, jookseb verd. Ta on kord teadvusel, kord kaotab teadvust. Mehed, kes peksid S.P. i, jooksid minema.
5. Vaatlusprotokollid (kd 1, lk 119-123, lk 133-134) kinnitavad kaupluses Maxima alkoholi osakonnas kokkusaamise asjaolusid ning seda, kuhu isikud pärast läksid. Kell 20.48 kõndisid kõik mehed neljakesi kauplusest paremale elumajade suunas, s.o suunas, kuhupoole näitas O.K. . Kell 21.04 tulid hoone nurga tagant kolm isikut, kelle järel kõnnib väikese vahemaaga veel üks isik. Kõik neli isikut kõnnivad üle ülekäiguraja teisele poole sõiduteed.
6. Seda, et S.P. i ründamine ning tema peksmine toimus Narva Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis, kinnitavad peale tunnistaja O.K. ütluste ka 12.04.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ning 15.04.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd 1, lk 1419, 27-29). Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovist leiti ja võeti ära S.P. i jope kapuuts. Tumerohelise prügikasti seest leiti 4 läbipaistvat topsikut.
7. Kuriteo toimepanemise kohta ja S.P. il tervisekahjustuse esinemist kohe pärast kuriteosündmust tõendavad patrullteenistuse ekipaaži politseinike M.K. i (kd 1, 1-4) ja A.M. i ütlused (kd 1, 23-25). Nad avastasid gümnaasiumi sisehoovist kaks meesterahvast, ühel neist, S.P. il oli huul verine paremal suu nurgas, veri oli ära kuivanud. Teine meesterahvas, O.K. , kes kutsus välja politsei, selgitas, et neile tuli kallale kaks isikut ning nad ründasid ainult tema sõpra. 3 Ta ei suutnud selgitada, kes olid need meesterahvad ja mis põhusel nad tungisid kallale. Umbes 5 minuti pärast saabus kohale kiirabi, kes vaatas S.P. i üle ning otsustas toimetada ta meditsiinilisele läbivaatamisele Narva Haigla EMO-sse. Meditsiinitöötajad lisasid, et S.P. i suus oli haav, kust tuli verd.
8. Maakohus leidis, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega haakub täielikult videosalvestis, mis on tehtud Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning salvestatud DVD-R ketta peale. Politseiniku rinnakaameraga tehtud videosalvestise kohaselt teatas tunnistaja O.K. , et S.P. i löödi jalgadega. Kannatanu eitas pead vangutades, et tal on vaja meditsiiniabi. Politseiniku küsimusele vastas kannatanu, et tal käib pea ringi.
9. Veel tõi maakohus tõenditena välja asitõendite vaatlusprotokollid (kd 2, lk 94-101, 102106), milles vaadeldi S.P. i riideid, mis olid verised ja kingi. S.P. i pükstelt ja jopelt võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad S.P. i DNA-profiiliga. Sündmuskohalt leitud sisemiselt topsikult võetud proovist saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaproovis ei saa kindlalt välistada S.P. ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (DNA-ekspertiisi akt nr 20E-GE0424 , kd 2, lk 112-128).
10. Tervisekahjustuse tekitamise fakt on maakohtu hinnangul tõendatud ka V.B. i mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga (kd 1, lk 174-175). 16.04.2020 kell 1.06 saatis kontakt nimega „nikitajakovlev“ kolm sõnumit tekstiga:“Vov“, „Mis seal juhtus“, „Kelle Vasja maha koksas“.
11. Maakohus leidis, et V.B. i ütlused selles, et Vassili Jakovlev lõi S.P. i ainult üks kord rusikaga näkku, mille tulemusel ta kukkus maha, ei vasta kogutud materjalidele ning on ümber lükatud O.K. ja O.A. i ütlustega, kohtuarstliku ekspertiisi ning täiendava kohtuarstliku ekspertiisi andmetega. O.K. ütluste kohaselt lõi Vassili Jakovlev selili maas lamavat S.P. i vähemalt kolm korda jalgadega vastu pead. Tunnistajana ülekuulatud SA Narva Haigla arst O.A. ütles, et S.P. selgitas, et teda oli pekstud, see tähendab, et lööke oli rohkem kui üks. Kohtuarstliku ekspertiisi andmete kohaselt võisid peapiirkonnas paiknevad vigastused olla saadud 10.04.2020 toimunud ründe käigus löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (sh rusikas käega, kängitsetud jalaga) peapiirkonda. Nähtuvalt täiendavast kohtuarstlikust ekspertiisist võivad S.P. i surma põhjustanud peaajuvigastused olla tõenäoliselt saadud näopiirkonda mõjunud löögi tagajärjel kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi (maa)pinda ja/või löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt kängitsetud jalg) peapiirkonda. V.B. i ütlused, et nad seisid ühes ja samas kohas umbes 30 minutit, jõid, suhtlesid arvuti teemal ning suhtlemine oli rahulik, ei vasta tegelikkusele ning kummutakse asitõendite protokollidega, mille kohaselt tulid mehed kauplusest välja kell 20.48, kell 21.04 ületasid nad Hariduse tänava ning kell 21.21 helistas juba O.K. häirekeskusse. Seega momendist, kui mehed tulid kohale kuni O.K. helistamiseni häirekeskusse möödus ligi 15 minutit mitte 30 minutit.
12. Seda, et ründamise tagajärjel olid kannatanul S.P. il kehavigastused, tõendavad patsiendikaardid (kd 1, lk 75-77, 78-80), ambulatoorne epikriis (kd 1, lk 81-83). Patsiendikaardilt nähtub, et 10.04.2020 kell 22.08 saabus kiirabiga SA-sse Narva Haigla peavigastusega S.P. , kes oli alkoholijoobes. Ta seletas, et peksti läbi 2 tundi tagasi tänaval. Vigastused: marrastus peast vasakul pool diameetriga 4 cm; lahtine haav vasakul põsel 0,5-3 cm verejooksuta; lokaal anesteesia haav õmmeldud. S.P. ile pandi diagnoos: kontusioon, huule ja suuõõne lahtine haav; pealaenaha pindmine vigastus. 10.04.2020 kell 22.54 patsient lahkus omavoliliselt arsti soovitusi arvestamata. Patsiendikaardilt nähtuvalt 10.04.2020 kell 23.39 4 leidis valveõde S.P. i tänavalt. 11.04.2020 kell 00.13 patsiendil tuvastati kooma. Diagnoos – subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia. Patsient suunati SA-sse Tartu Ülikooli Kliinikum.
13. Järnevalt tõi maakohus välja kokkuvõtte tunnistaja J.R. i ütlustest (kd 1, lk 84-87) EMOsse saabumise ja sealt lahkumise asjaolude kohta, samuti tema leidmise asjaolud. Patsient S.P. saabus kiirabiga 10.04.2020 peale kella 22.00, oli teadvusel, kuid suhtles ilma tahtluseta. Kiirabi töötajad ütlesid tunnistajale, et käisid väljakutsel, kus arvatavasti oli kaklus. Patsient ise aga eitas seda ning ütles, et ise kukkus tänaval. Tunnistaja nägi, et S.P. i riietel olid vereplekid ja peas marrastus. Tunnistaja kutsus välja valvekirurgi O.A. i, kes vaatas S.P. i üle. Läbivaatuse ajal selgus, et isikul on lahtine seroosne haav põsel. Kirurg õmbles haava kinni. S.P. lahkus kiiresti pärast seda kui nad soovisid politsei kutsuda.
14. Tunnistaja J.R. i ütlustega on kooskõlas tunnistaja O.A. i ütlused (kd 1, lk 88-90). Ta oli 10.04.2020 oli SA Narva Haigla erakorralise meditsiini osakonnas valves. S.P. selgitas, et teda oli pekstud umbes 2 tundi tagasi, kuid teisi kaebusi ei olnud. Tal oli lahtine haav põsel, mille ta õmbles, ja marrastus peas vasakul poolel diameetriga umbes 3-4 cm. Patsient keeldus kompuutertomograafiast.
15. 27.05.2020 ekspertiisiakti nr 20E-LÕS0012/108 (kd 1, lk 98-107) kohaselt on S.P. i surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma koos koljuluude murdude, kelmetealuste ja ajusiseste verevalumite ning põrutuskolletega, mille tüsistustena tekkisid peaajuturse ja ajusurm. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusloo andmetel saabus S.P. i surm 12.04.2020 kell 12:
16. S.P. il esinevad järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: koljuluude murrud paremal; kõvakelmealune verevalum paremal; ämblikuvõrkkelmealused verevalumid otsmiku-ja oimusagaratel, vasakul kiirusagaral; ajusisesed verevalandused suuraju paremas poolkeras ja ajusillas; põrutuskolded otsmiku- ja oimusagarates: verevalumid kõõlustanul mõlemapoolselt kiirupiirkonnas, oimu- ja kuklapiirkonnas paremal, vasakus suunurgas; põrutushaav vasakus suunurgas; värsked nahaalused verevalumid otsmikul, parema silma ülalaul, paremal õla- ja küünarvarrel, vasakul labakäel ja 3.-
17. sõrmel; värske nahamarrastus juustega kaetud peanahal kuklapiirkonnas vasakul. S.P. il esinevad vigastused on iseloomulikud tömbile traumale. Peapiirkonnas paiknevad vigastused võivad olla saadud 10.04.2020 toimunud ründe käigus löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (sh rusikas käega, kängitsetud jalaga) peapiirkonda. Nahaalused verevalumid ülajäsemetel võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega ja/või kukkumistest vastu kõva tömpi pinda. S.P. i peapiirkonnas esinevad vigastused ja nende tüsistused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. S.P. i peapiirkonnas paiknevad vigastused võivad olla saadud 10.04.2020 toimunud ründe käigus. Nahaalused verevalumid ülajäsemetel võivad olla saadud orienteeruvalt 2-4 ööpäeva enne kannatanu surma 12.04.
18. S.P. i asend oli ründe toimumise käigus tõenäoliselt ajas muutuv, st kannatanu võis erinevatel ajahetkedel seista, istuda, lamavas asendis olla. S.P. võis vahetult pärast kehavigastuste saamist olla võimeline iseseisvalt liikuma ja/või teostama mingit tegevust. S.P. i surnukeha veres esines alkoholi (etanooli 1.81 mg/g).
19. 30.06.2020 täiendav kohtuarstlik ekspertiis nr 20E-LÕI0056 (kd 1, lk 112-116) kinnitas S.P. il kehavigastuste olemasolu ning seda, et süüdistatava tegu (kannatanu löömine) ja saabunud tagajärg (kannatanu surm) on omavahel põhjuslikus seoses. S.P. i peapiirkonnas paiknevad värsked vigastused on saadud 10.04.2020 lühikese ajaperioodi (tundide) jooksul. S.P. il esinevad värsked vigastused vasaku suunurga limaskestal võivad olla saadud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt rusikas käega) vasakule poole näopiirkonda. Värske nahamarrastus peanahal kuklapiirkonnas vasakul võib olla saadud näopiirkonda mõjunud löögi tagajärjel kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi (maa)pinda. S.P. il esinev parempoolne 5 kõvakelmealune verevalum, mõlemapoolsed ämblikuvõrkkelmealused verevalumid, peaajusisesed verevalumid ja põrutuskolded ning verevalumid kõõlustanul võivad tõenäoliselt olla saadud näopiirkonda mõjunud löögi tagajärjel kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi (maa)pinda ja/või löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt kängitsetud jalg) peapiirkonda. S.P. il esinev värske nahaalune verevalum parema silma ülalaul, koljuluude murrud paremal võivad tõenäoliselt olla saadud löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt kängitsetud jalg) peapiirkonda ja/või pärast SA Narva Haiglast lahkumist kukkumisest peaja näopiirkonnaga vastu kõva tömpi (maa)pinda. Värske nahaalune verevalum otsmikul võib tõenäoliselt olla saadud pärast SA Narva Haiglast lahkumist kukkumisest pea- ja näopiirkonnaga vastu kõva tömpi (maa)pinda. Nahaalused verevalumid S.P. i ülajäsemetel võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega ja/või kukkumistest vastu kõva tömpi pinda orienteeruvalt 2-4 ööpäeva enne kannatanu surma 12.04.
20. S.P. i surma põhjustanud peavigastused on saadud 10.04.2020 lühikese ajaperioodi (tundide) jooksul näopiirkonda mõjunud löögi tagajärjel kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi (maa)pinda ja/või löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt kängitsetud jalg) peapiirkonda tõenäoliselt 10.04.2020 enne SA Narva Haiglasse transportimist. Pärast haiglast lahkumist ajavahemikul 22.40 – 23.30 saadud võimalikud vigastused tõenäoliselt ei ole otseses põhjuslikus seoses surma saabumisega.
21. Maakohus leidis, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et Vassili Jakovlev täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas raske tervisekahjustuse objektiivse koosseisu, kuna 10.04.2020 kella 21.20 paiku Narva Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis lõi rusikaga kannatanu S.P. i näkku, mille järel kannatanu kukkus ja lõi kukla vastu maapinda. Seejärel lõi Vassili Jakovlev maas lamavat kannatanut vähemalt 3 korda jalgadega pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas Vassili Jakovlev S.P. ile kehavigastused, mis põhjustasid kannatanu surma 12.04.2020 kell 12.45 SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum.
22. Maakohus asus seisukohale, et raske kehavigastuse tekitamise osas tegutses Vassili Jakovlev

§ 16lg 4 kohaselt kaudse tahtlusega.

Teo toimepanemise viis viitab selgelt, et Vassili Jakovlevi tahe oli suunatud kannatanule tervisekahjustuse tekitamisele, kuna pärast seda, kui Vassili Jakovlev lõi kannatanut rusikaga näkku ning kannatanu kukkus, jätkas Vassili Jakovlev ründamist ning lõi kannatanut, kes lamas maas, vähemalt 3 korda jalgadega pea piirkonda. Pärast lahkus Vassili Jakovlev sündmuskohalt kannatanule mingit abi osutamata. Vassili Jakovlev pidi pidama võimalikuks, et korduvad löögid jalgadega pähe võivad põhjustada kannatanule eluohtliku seisundi ning ta möönis selle saabumist.

1. Vaatamata sellele, et tervisekahjustus on tekitatud tahtlikult, näitavad objektiivsed tõendid, et surma saabumist ei saa Vassili Jakovlevile tahtliku tagajärjena omistada. Tegemist on kergemeelsusega. Vassili Jakovlev oleks pidanud mõistma, et teise inimese jalgadega peksmisega pea piirkonda võib õnnetult saabuda ka kannatanu surm, kuid lootis seda vältida.
2. Maakohus ei tuvastanud Vassili Jakovlevi süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
3. Karistust mõistes võttis maakohus isikut iseloomustavate andmetena arvesse, et Vassili Jakovlev on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud esimese raskusastme vägivallakuritegude toimepanemise eest. Viimase kohtuotsusega on talle liitkaristuseks mõistetud vangistus. Arvestades toimepandud raske tervisekahjustuse tekitamise tehiolusid ning tagajärge, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et Vassili Jakovlev pani raske tervisekahjustuse toime kaudse tahtlusega, asus maakohus seisukohale, et Vassili Jakovlevi süüaste pole suur ning ta väärib karistust

§ 118lg 1 p 7 ettenähtud sanktsiooni 6 minimaalses määras.

Maakohus pidas põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 5 aastat vangistust. 24.

§ 64

lg 1 alusel liitis kohus

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja

§ 118

lg 1 p 7 järgi mõistetud karistused nii, et luges kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, ning mõistis kuritegude kogumis Vassili Jakovlevile karistuseks 5 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, vähendas maakohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, saades nii ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

1. Maakohus rahuldas kannatanu O.P. tsiviilhagi osaliselt ning mõistis Vassili Jakovlevilt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 2000 eurot.
2. Vassili Jakovlevilt mõisteti menetluskuludena riigi kasuks välja sundraha 1460 eurot ja muud menetluskulud 8515,12 eurot, millest pool jättis kohus riigi kanda ning pool, s.o 4987,56 eurot, tuleb tasuda Vassili Jakovlevil ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seda põhjusel, et Vassili Jakovlevil puuduvad sissetulekud ja tema varaline seisund ei ole hea, mistõttu käib menetluskulude täies ulatuses hüvitamine temale ilmselgelt üle jõu. III. APELLATSIOON
3. Vassili Jakovlevi kaitsja esitas 01.11.2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles palub tühistada Viru Maakohtu 03.09.
4. a otsus Vassili Jakovlevi süüditunnistamises ja karistamises

§ 118

lg 1 p 7 järgi ja teha selles osas uus kohtuotsus, millega tunnistada Vassili Jakovlev süüdi

§ 121

lg 2 p 3 ja § 117 lg 1 järgi ning vähendada temale selles episoodis mõistetud karistust. Seoses süüdistuse kvalifikatsiooni muutmisega palub kaitsja jätta menetluskulud kohtueelses ja kohtumenetluses 50% ulatuses riigi kanda ning apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. 28. Kaitsja asus apellatsioonis seisukohale, et Vassili Jakovlevi tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 ja § 117 lg 1 järgi (ideaalkogumis).

Kaitsja hinnangul ei ole tunnistaja O.K. ütlused usaldusväärsed osas, milles ta väidab, et Vassili Jakovlev lõi maas lamavat kannatanut korduvalt jalgadega pea piirkonda, kuivõrd selles ja ka teistes osades ei haaku need kriminaalasjas kogutud tõenditega, mistõttu tuleb need kõrvaldada tõendikogumist. 29. Kaitsja arvates ei ole O.K. kannatanuna antud ütlused usaldusväärsed mh seetõttu, et ei leidnud kinnitust, et O.K. oli kriminaalasjas kannatanu, kuivõrd V.B. i suhtes lõpetati kriminaalmenetlus

§ 121tunnustel.

Seega ei vasta O.K. ütlused, et V.B. teda lõi, tõele, mis annab aluse kahelda ka teistes tema poolt antud ütlustes. Ka selgitas O.K. politseipatrullile vahetult pärast sündmust, et rünnati ainult tema sõpra. O.K. ütlused, mille kohaselt lõi Vassili Jakovlev maas lamavat kannatanut jalgadega pea piirkonda, lähevad vastuollu tunnistaja V.B. i antud ütlustega, kes kinnitas Vassili Jakovlevi ütlusi, et viimane lõi rusikaga S.P. i näkku üks kord, millest S.P. kukkus maha. O.K. ütlused, mille kohaselt 10.04.2020 kella 21.20 paiku, viibides Puškini tn 29 asuvas Narva Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis nad ei joonud alkoholi, on vastuolus nii V.B. i ja Vassili Jakovlevi ütlustega kui ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kui sündmuskohalt leiti neli läbipaistvat topsikut. Vassili Jakovlev ja V.B. oma ütlustes viitasid alkoholi ühisele tarvitamisele sündmuskohal enne konflikti. Tunnistaja M.K. i ütluste järgi oli O.K. tugevas alkoholijoobes ning visuaalselt oli näha, et meesterahvas oli alkoholijoobes, ta ei suutnud korrektselt selgitada, mis juhtus, kuid selgitas, et kaks isikut ründasid tema sõpra. Kõik need tõendid ja väited viitavad sellele, et O.K. 12.04.2020 ja 14.04.2020 antud ütlused (kd 1, 7 lk 7-10, 30-34) ei vasta tõele, mistõttu ei ole need vähemalt ülalmainitud asjaolude osas usaldusväärsed.

1. Kohus ei võtnud arvesse ka tunnistaja R.U. i ütlusi selle kohta, et „10.04.2020 hilisel õhtul /…/ tulid minu juurde Vassili Jakovlev ja V.B. . Vassili Jakovlev ütles mulle, et nemad olid koos V.B. iga kusagil õues ja nende juurde tuli kaks meesterahvast. Üks nendest oli agressiivselt meelestatud V.B. i suhtes, mille tõttu lõi ühel korral Vassili Jakovlev rusikaga vastu ühe tundmatu meesterahva näkku ja seejärel lõi Vassili Jakovlev vastu teist tundmatu meesterahva näkku. Kohe peale seda nemad lahkusid. /…/“. Kaitsja arvamusel ei ole asjas kinnitust leidnud süüdistuse seisukoht, et süüdistatav huligaansel ajendil lõi rusikaga S.P. i näkku. Kaitsja leiab, et on täiesti usaldusväärne Vassili Jakovlevi seisukoht, et tema lõi kannatanut kui tundis ohtu enda jaoks, mis oli tingitud kannatanu käitumisest sündmuskohal tekkinud tüli tõttu.
2. Ka ei välista Vassili Jakovlevi seisukohta kriminaalasjas läbiviidud kohtuarstlik ekspertiis, mille kohaselt võis peaajuvigastus tekkida nii kukkumise kui ka tömbi esemega (kängitsetud jalaga) löökide tõttu. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kaitsja on seisukohal, et kuna Vassili Jakovlev kängitsetud jalaga maas lamavat S.P. i peapiirkonda ei löönud, tuleb ta süüdistuses

§ 118lg 1 p 7 järgi õigeks mõista.

Samas ei ole apellandi arvates asjas tõendatud ka see, et Vassili Jakovlevil oli vähemalt kaudne tahtlus osas, et kannatanu kukub kuklaga vastu maapinda, mille tagajärjel saab kannatanu surma põhjustava peaajuvigastuse. Subjektiivse koosseisu sisustamisel tuleb arvestada sedagi, et vahetult enne toimunut tarvitas kannatanu alkoholi (oli alkoholijoobes/alkoholiseisundis), mis ilmselt mõjutas tema käitumist ja tegevust/tegevusetust löögi saamisel (seega ka kukkumisel). IV. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA

1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, kaitsja apellatsiooni ja kriminaalmenetluses kogutud tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 teeb ringkonnakohus apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes tühistatud osas uue otsuse.
2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 10.04.2020 kella 21.20 paiku lõi Vassili Jakovlev Narvas Puškini tn 29 asuvas Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis ühe korra S.P. ile rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus ja lõi kukla vastu maapinda. Samuti ei ole vaidlust selles, et S.P. suri 2 päeva hiljem, 12.04.2020 haiglas. S.P. i surma põhjustasid kelmetealused ja ajusisesed verevalumid ning peaajupõrutus koosvõetuna, kuna nende tagajärjel tekkis peaajuturse ja ajusurm.
3. Vassili Jakovlev väidab erinevalt O.K. st, et tema ei löönud maas lamavat S.P. i jalgadega pähe. Keskseks küsimuseks käesolevas asjas ongi tunnistaja O.K. ütluste usaldusväärsus, kuna süüdistus on võtnud aluseks viimase poolt kirjeldatud sündmuste kulu, maakohus on pidanud tunnistaja ütlusi igati usaldusväärseteks, kaitsja aga sellega ei nõustu.
4. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et O.K. ütlused ei ole täiel määral usaldusväärsed, kuna need on osaliselt vastuolus teiste kogutud tõenditega.
5. Kaitsja hinnangul annab aluse kahelda O.K. ütlustes esmalt asjaolu, et V.B. i suhtes lõpetati kriminaalmenetlus

§ 121tunnusel, mis tähendab, et tema ütlused selles, et V.B.

teda lõi, ei ole õiged, järelikult ei ole tõesed ka tema ülejäänud ütlused. Ringkonnakohtu hinnangul 8 sellist järeldust teha ei saa. Menetleja on tõepoolest lõpetanud 16.06.2020. a määrusega (kd 2, tl 157-159) V.B. i suhtes menetluse

§ 121lg 1 järgi Kr

MS § 199 lg 1 p 1 alusel (puudub kriminaalmenetluse alus). Kuna tegemist on määrusega, kus põhjendusi pole esitatud, ei ole lõpetamise asjaolud üheselt selged. Küll aga saab lõpetamise alusest järeldada, et menetleja hinnangul pole selline tegu (V.B. i poolt O.K. löömine) kas aset leidnud, või see ei vastanud kuriteo koosseisule, või ei olnud see tegu õigusvastane. Seega ei saa ainuüksi kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest järeldada, et V.B. ei löönud O.K. t ja viimase ütlused ei ole selles osas õiged. 37. O.K. on kriminaalasjas üle kuulatud kolm korda. Esmalt kannatanuna 12.04.2020 (kd 1, tl 7-12), seejärel 14.04.2020 (kd 1, tl 30-42) ja viimaks tunnistajana samal päeval kui lõpetati V.B. i suhtes kriminaalmenetlus, s.o 16.06.2020 (kd 2, tl 153-155). Viimases ülekuulamises kinnitab O.K. vaid seda, et jääb oma varasemate, 14.04.2020 antud ütluste juurde, öeldes: „Praegusel ajal ma mäletan veelgi vähem, kui 14.04.2020.“ Viimane lause viitab sellele, et ka varasemaid ütlusi andes ei mäletanud O.K. kõike väga täpselt. Seda kinnitas ta ka ise 14.04.2020 ütlusi andes, tuues põhjuseks, et oli sellel päeval ära joonud umbes 200 g viina, mistõttu ei mäleta selle päeva ja õhtu kõiki üksikasju. Hilisema alkoholi tarvitamise osas on tema ütlused vastuolus Vassili Jakovlevi ja V.B. i ütlustega. Nimelt kinnitab O.K. , et keegi neist neljast ei tarvitanud 10.04.2020 poest ostetud alkoholi. V.B. i 16.04.2020 antud ütluste kohaselt (kd 1, tl 151-161) tarvitasid nad koos Vassili Jakovlevi ja kahe tundmatuga (S.P. i ja O.K.

1. ga)10.04.2020. a õhtul koos Narva Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis umbes poole tunni vältel eelnevalt Maxima poest ostetud viina. V.B. ütleb, et oli enne seda endise politseijaoskonna juures koos Vassili Jakovleviga ära joonud ca 250 g viina. Vassili Jakovlev tunnistas samuti, et sai 10.04.2020 kokku V.B. iga. Nad tarvitasid koos ära pool liitrit viina ja kui see otsa sai, läksid uuesti Maxima poodi. Seal kohtusid nad kahe tundmatu mehega ja läksid koos Narva Kesklinna Gümnaasiumi juurde, kus betoontrepi juures jõid V.B. i ostetud viina tema plastmasstopsidest. Sündmuskoha vaatlusel 15.04.2020 (kd 1, tl 27-29) leiti Narva Kesklinna Gümnaasiumi sisehoovis tumerohelisest prügikastist, mis asub maja nurga juures (teisel pool nurka on betoontrepp) 4 läbipaistvat topsikut, mis olid kahekaupa, üks topsik teise topsiku sisse panduna. Ühe topsikupaari sisemiselt topsikult võetud proovist saadi DNAanalüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaproovis ei saa kindlalt välistada S.P. ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (kd 2, tl 112-128, eksperdiarvamuse p 3.1). Neid tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et O.K. ütlused selle kohta, et nad ei tarvitanud pärast poest lahkumist neljakesi koos alkoholi, ei vasta tõele. 38. Muude tõenditega ei kattu ka O.K. poolt esitatud versioon selle kohta, miks nad läksid S.P. iga kaasa Vassili Jakovlevi ja V.B. iga gümnaasiumi sisehoovi. O.K. räägib sellest, et S.P. küsis pärast alkoholi ostmist Maxima kaupluse ees meestelt sigarette. Mehed vastasid, et sigaretid asuvad kuskil läheduses ning et nad kostitavad neid. O.K. le tundus see imelik, kuid S.P. tahtis nendega kaasa minna. V.B. ja Vassili Jakovlev aga väidavad, et nad seisid neljakesi kaupluse ees ja arutasid, kuhu jooma minna. V.B. ei mäleta, kes selle ettepaneku tegi, kuid nad suundusid Narva Kesklinna Gümnaasiumi juurde. Vassili Jakovlevi sõnul tegi selle ettepaneku tema ja kutsus 2 võõrast kaasa. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1, tl 119-123), milles on vaadeldud Maxima kaupluse turvakaamera salvestist, kinnitab, et pärast seda, kui kauplusest väljusid V.B. ja Vassili Jakovlev, nende järel O.K. , said nad kokku kaupluse ees ootava S.P. iga, arutasid kõik midagi omavahel. O.K. näitas käega ühes suunas, Vassili Jakovlev teises suunas ja kell 20.48 läkid kõik koos kauplusest paremale elumajade suunas, kuhu näitas O.K. . Selline rahulik vestlus ja liikumine O.K. poolt näidatud suunas viitab ühisele plaanile minna koos alkoholi tarvitama, nii nagu väitsid V.B. ja Vassili Jakovlev, mis eelnevatest tõenditest nähtuvalt sai ka teoks. 9 39. Kuna O.K. , S.P. , V.B. ja Vassili Jakovlev tarvitasid ühiselt alkoholi, ei ole võimalik ründe toimumine O.K. poolt kirjeldatud viisil. Nimelt väidab O.K. , et üks meestest, kõhna kehaehitusega, s.o V.B. lõi teda kooli ja staadioni vahelisel teel, s.o enne Kesklinna Gümnaasiumi siseõue jõudmist ja ka enne seda, kui nad oleksid jõudnud trepini, kus koos alkoholi tarvitati. Siis vaatas O.K. neist eespool liikunud S.P. i ja tugeva kehaehitusega mehe (Vassili Jakovlevi) poole, kes asusid juba kooli siseõuel, ja nägi, et umbes 10 m eemal lõi Vassili Jakovlev maas lamavat S.P. i jalgadega vastu pead. Vaadates skeemi (kd 1, tl 39) tekib kahtlus selles, et O.K. nägi enda asukohast, juhul kui teised olid jõudnud sisehoovi, ehk ümber maja nurga, S.P. i löömist. Hoone nurk oleks seda takistanud. O.K. sõnul jooksis mees pärast S.P. i peksmist vastassuunas, ehk selles suunas, kust leiti prügikastist plastmasstopsid. Samas on O.K. ütlused ka omavahel vastuolus: nii on ta esimesel ülekuulamisel väitnud, et nad jõudsid gümnaasiumi sisehoovi ja seal toimus nii tema kui S.P. i löömine. Häirekeskuse töötaja küsimusele, kas talle virutati rusikaga või kuidas, vastas O.K. t, et ta ei näinud, ei tea. 40. O.K. helistamise peale saadeti sündmuskohale politseipatrull, kes tegi sõidukiga tiiru ümber gümnaasiumi. Patrullauto liikus Puškini tänavalt, s.o betoontrepi poolsest otsast mööda staadioni ja gümnaasiumihoone vahelist kitsast teed, kuid ei näinud seal kedagi. O.K. ja S.P. väljusid hoone seina tagant ehk sisehoovist. Patrullpolitseiniku A.M. i ütluste kohaselt oli O.K. alkoholitest positiivne, ta ei olnud võimeline nende küsimustele vastama, jutt oli segane (kd 1, tl 23-26). Sama kinnitas teine patrullpolitseinik M.K. i (kd 1, tl 1-4). O.K. l mõõdeti 10.04.2020 kell 21.50 alkoholijoobeks väljahingatavas õhus 1,08 mg/l (kd 1, tl 5). 41. V.B. peeti kahtlustatavana kinni 16.04.2020 (kd 1, tl 143-146) ning kuulati samal päeval ka üle. Tema ütluste kohaselt (kd 1, tl 151-161) tarvitasid nad koos kahe tundmatu ja Vassili Jakovleviga alkoholi staadioni ja Kesklinna Gümnaasiumi vahelisel teel enne sisehoovi jõudmist umbes pool tundi. Joodi pudelist, plastmasstopse ta ei mäleta. Mäletab, et suhtlesid arvuti teemal. Järgmisel ülekuulamisel (kd 1, l64-169, 172-173), päev hiljem, tunnistab V.B. , et nad tarvitasid alkoholi hoone otsa juures betoontrepi lähedal. Tal tekkis sõnavahetus O.K. ga, Vassili Jakovlev astus tema kaitseks välja, tundus, et S.P. tahtis Vassili Jakovlevi lüüa, kuid Jakovlev lõi ühe korra parema käe rusikaga talle näkku, mees kukkus maha ja jäi lamama. Seejärel lõi Vassili Jakovlev teist meest (O.K.
2. t)ühe korra pea piirkonda, mees kukkus aga tõusis kiiresti püsti. Nad otsustasid koos Vassili Jakovleviga lahkuda, ta nägi kuidas O.K. hakkas S.P. i püsti tõstma. 42. Vassili Jakovlevi 16.04.2020. a kahtlustatavana antud ütlused (kd 1, 209-220) kattuvad V.B. i ütlustega selles osas, kus nad tarvitasid neljakesi koos alkoholi (betoontrepi juures), samuti selles, et räägiti arvuti teemal Windowsi paigaldamisest ja V.B. il tekkis tüli O.K. ga. Vägivalla kasutamist ta eitab. Järgmisel ülekuulamisel 20.04.2020 (kd 1, tl 231-239) tunnistas Vassili Jakovlev, et lõi S.P. ile ühe korra rusikaga vastu huult, mille tagajärjel kaotas viimane tasakaalu ja kukkus selili asfaldile O.K. ja V.B. i vahele. Ta kuulis tuhmi lööki, kui S.P. lõi pea vastu asfalti. Seejärel lükkas ta eemale O.K. , kes kukkus asfaldile istukile ja siis nad lahkusid koos V.B. iga. 43. Kaitsja leidis, et kohus ei arvestanud R.U. i ütlusi, mis kinnitaksid justkui seda, et Vassili Jakovlev ei löönud S.P. i huligaansel ajendil. Ringkonnakohus märgib, et R.U. i ütlused ei ole KrMS § 66 lg 21 kohaselt tõendiks, millega oleks võimalik tõendamiseseme asjaolusid tõendada. Selleks ei ole täidetud ükski viidatud lõike punktides 1-4 nõutud eeldustest. R.U. on edastanud vaid Vassili Jakovlevi poolt öeldut ja oma arvamust juhtunud kohta (kd 2, tl 130133). Samas on need ütlused vähe informatiivsed ega haaku sellega, kuidas Vassili Jakovlev ja 10 V.B. kohtusid S.P. i ja O.K. ga, mistõttu need ei kinnita ka Vassili Jakovlevi ütluste usaldusväärsust. 44. Nagu nähtub V.B. i ja Vassili Jakovlevi ütlustest, on ka need ajas muutunud ja ei kattu O.K. ütlustega. Nii eitab V.B. erinevalt O.K. st, et oleks teda löönud ja viimane omakorda teda (O.K. sõnul lõi ta V.B. it 3 korda rusikaga näkku). Samas tunnistab V.B. , et järgmisel hommikul oli tal oimupiirkonnas valutunne, mis viitab pigem O.K. ütluste õigsusele. Vassili Jakovlev omakorda tunnistab, et sel ajal, kui nad seisid kõik neljakesi gümnaasiumi juures, tekkis neil konflikt, põhjust ei oska ta öelda. Vassili Jakovlevi sõnul oli konflikt O.K. ja V.B. i vahel, ta kuulis ka tuhmi lööki ning üks neist ütles, et jalal on valus. Sellised Jakovlevi ütlused kinnitavad samuti, et V.B. i ja O.K. vahel ei olnud ainult sõnaline konflikt. Ringkonnakohus möönab, et ütlustes esinevate vastuolude põhjuseks võib olla sündmustele eelnenud pikemaajaline alkoholi tarvitamine, mida kumbki ei eita ja mistõttu nad ei mäleta seda sündmust täpselt (nagu ka O.K. ). Samas ei ole joobes isikute vahel konflikti tekkimiseks vaja olulist põhjust, piisab mõnest väljaütlemisest, mida keegi võtab solvanguna. Sageli ei mäletatagi tüli põhjust, nagu ka käesoleval juhul. Kuna Vassili Jakovlevi ja V.B. it ei peetud kohe kinni, vaid 6 päeva hiljem, oli neil võimalik omavahel 10.04.2020. a õhtu sündmusi arutada, mis võis ütluste sisu samuti mõjutada, kuigi nad ise seda ei tunnista. V.B. ja Vassili Jakovlev tunnistasid, et nad kohtusid järgmisel päeval, V.B. i sõnul ütles Vassili Jakovleviga muuhulgas, et huvitav, kas nendega on kõik korras, pidades silmas neid mehi, keda mõlemat ta oli eelmisel päeval ühe korra löönud. Vassili Jakovlevi sõnul möödusid nad jalutades kohast, kus S.P. oli pea vastu asfalti löönud, sadas vihma, kõik oli veega kaetud. Siis meenusid neile eelmise õhtu sündmused, kuid mingeid üksikasju nad ei arutanud. V.B. ütles vaid, et tema (Jakovlev) oli mõlemat meest löönud. 45. V.B. i ütlused jättis maakohus täielikult tõendite kogumist välja põhjusel, et need ei kattu O.K. ütlustega selles, et Vassili Jakovlev lõi maas lamavat S.P. i vähemalt kolm korda jalgadega pähe, ning ajaliselt ei saanud kõik koos ühes kohas suhelda ja alkoholi tarvitada 30 minutit vaid salvestiste järgi umbes 15 minutit. 46. Ringkonnakohus on seisukohal, et V.B. i ütlused on siiski usaldusväärsed osas, milles need kattuvad muude tõenditega, kahe turvakaamera salvestisega, kuni kõik neli liikusid nende vaateväljast välja, samuti selles, et nad tarvitasid neljakesi koos gümnaasiumi nurga juures alkoholi. Viimast kinnitavad nii Vassili Jakovlevi ütlused kui prügikastist leitud joogitopsid, millest ühte võis kasutada S.P. . Kuna nii V.B. kui ka Vassili Jakovlev tunnistasid, et räägiti arvuti teemal, Windows´i paigaldamisest (Jakovlev nimetas S.P. i arvutispetsialistiks), kinnitab ka see, et nad pidid eelnevalt S.P. iga vestlema. Vastasel juhul ei oleks nad osanud seda vestlusteemat varem neile tundmatu isiku puhul välja tuua. O.K. sõnul töötas S.P. „arvuti alal“ ja ta oli sel päeval kutsunud S.P. i endale appi juhtmeta internetti sisse lülitama. Kui kaua suhtlus ja alkoholi ühine tarvitamine kestis, selles võis V.B. eksida, see aeg on nagunii hinnanguline ja võis joobes isikule tunduda pikemana kui see tegelikult oli. Selline eksimus ei muuda tema ütlusi täiesti ebausaldusväärseteks. 47. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et ühegi asjaosalise (O.K. , V.B. i ja Vassili Jakovlevi) ütlused ei ole täiel määral usaldusväärsed ja neile saab tugineda vaid osas, milles need kattuvad omavahel ja muude tõenditega. Nii on võimalik lugeda tõendatuks, et S.P. i löömisele eelnes omavaheline suhtlus ja ühine alkoholitarvitamine, mille käigus tekkis esmalt sõnavahetus ja füüsiline konflikt O.K. ning V.B. i vahel. Seejärel lõi Vassili Jakovlev S.P. ile rusikaga näkku. Löömine toimus gümnaasiumihoone sisehoovis, mida kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd 1,tl 14-19), sest sealt leiti S.P. i kapuuts. Ringkonnakohtu 11 hinnangul on Vassili Jakovlevi selgitused selle kohta, et ta ei soovinud, et sellesse konflikti sekkuks S.P. , usutavad, kuna V.B. i puhul oli tegemist tema sõbraga. Seda lööki O.K. oma sõnul ei näinud, küll aga nägi ta S.P. i selili maas lamamas. Nii V.B. i kui ka Vassili Jakovlevi ütlused kinnitavad, et ühe korra lõi S.P. i rusikaga näkku just Vassili Jakovlev ja selle löögi tagajärjel kukkuski S.P. selili maha. See kattub ka S.P. il tuvastatud vigastustega. Sündmuskohale jõudnud politseinikud nägid S.P. i verist huult ja suunurgas verd. A.M. ja M.K. i kirjeldasid, et verine oli S.P. i parem suunurk, seal oli kuivanud veri, kuigi vigastus on fikseeritud vasakul. Kiirabitöötajad ütlesid politseinikele, et S.P. il oli suu verd täis. On võimalik, et veri oli valgunud välja teisest suunurgast, kuigi haav ise oli vasakul suu limaskestal. 48. Kiirabi toimetas S.P. i Narva Haiglasse, kus temal fikseeriti vasakul põsel lahtine haav 0,53 cm, mida õmbles valves olnud dr. O.A. . Patsiendikaardi andmetel toimus see kell 22.27 (kd 1, tl 75). Teise nähtava vigastusena fikseeriti Narva Haiglas S.P. il marrastus peas vasakul pool diameetriga 4 cm. Seejärel lahkus S.P. EMO-st. Umbes 20 minutit hiljem leidis teadvusetu S.P. i temaga eelnevalt tegelenud triaažiõde J.R. haigla kiirabi sissepääsu eest, ta lamas kõhuli näoga vastu maad. J.R. nägi tema laubal hematoomi läbimõõduga 8 cm. Nii sai S.P. 10.04.2020. a õhtul erinevaid vigastusi, mille tekkemehhanism on samuti erinev – esmalt löömine ja kukkumine, seejärel uus kukkumine. 49. Kuna S.P. i surma põhjuseks on peavigastused, on Vassili Jakovlevi süü küsimuse lahendamiseks vajalik hinnata, millised vigastused neist ja millega tekitas S.P. ile süüdistatav. Vaidlust ei ole selles, et S.P. il vasaku suunurga limaskestal olevad vigastused tekitas rusikalöögiga näkku Vassili Jakovlev. Süüdistatava ja V.B. i selliseid ütlusi kinnitab ka eksperdiarvamus, mille kohaselt võivad need olla saadud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt rusikas käega) vasakule poole näopiirkonda. Kui kiirabi toimetas S.P. i Narva Haigla EMO-sse, fikseeris valvearst tal peale lahtise haava vasakul põsel suuõõnes veel ainult 4 cm läbimõõduga marrastuse vasakul pool peas. Muid väliseid peavigastusi tal ei olnud. Eksperdiarvamuse kohaselt oli S.P. il värske nahamarrastus juustega kaetud peanahal kuklapiirkonnas vasakul (mõõtmetega 2,53 cm), mis võib olla saadud näopiirkonda mõjunud löögi tagajärjel kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi (maa)pinda. Selline vigastuse tekkemehhanism vastab Jakovlevi ja V.B. i ütlustele – löögi tagajärjel kukkus S.P. selili maha ja lõi pea vastu asfalti. 50. Vaidlust ei ole ka selles, et ekspertiisi käigus S.P. il fikseeritud muud vigastused peapiirkonnas, s.o värske nahaalune verevalum parema silma ülalaul, koljuluude murrud paremal ja värske nahaalune verevalum otsmikul on saadud pärast seda, kui S.P. lahkus haiglast ja kukkus näoli. Sellist tekkemehhanismi peab ekspert tõenäoliseks ja see on kooskõlas ka tunnistaja J.R. i ütlustega, kes leidis S.P. i kõhuli maas lamamas. Kui sellised vigastused oleksid S.P. il olnud varem, enne kiirabiga haiglasse saabumist, kajastuksid need ka esmastes meditsiinidokumentides. Kuna selliseid vigastusi ei näinud ega fikseerinud valves olnud ja S.P. i läbi vaadanud meditsiinitöötajad, saab välistada nende tekitamise Vassili Jakovlevi poolt. 51. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita ükski tõend tõsikindlalt O.K. ütlusi selle kohta, et Vassili Jakovlev lõi korduvalt maas lamavat S.P. i veel ka jalaga/jalgadega pähe. Vassili Jakovlevi ütluste kohaselt olid tal jalas mustad spordipüksid Nike ja mustad Puma botased, mis võeti temalt kinnipidamisel ära. Need on asitõendina vaadeldud (kd 2, tl 73-79). Pükstel ega jalanõudel verekahtlast määrdumist ei leitud. Jalanõud on õhukese tallaga ja nahast või kunstnahast ninaosaga. Isegi kui lugeda tõesteks O.K. esmased ütlused selle kohta, et ta nägi jalgadega löömist umbes 10 m kauguselt, ei saa kindlalt öelda, et Vassili lõi jalaga S.P. ile 12 pähe. Selliseid kängitsetud jalaga löömisele viitavaid väliseid vigastusi (nahamarrastusi, verevalumeid) tal ei ole. Küll aga on S.P. il värsked vigastused ülajäsemetel - paremal õla- ja küünarvarrel, vasakul labakäel ja 3.-5. sõrmel, mis võivad olla saadud nii löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega ja/või kukkumistest vastu kõva tömpi pinda. Alkoholijoobes inimesel on eemalt väga raske eristada, kas löögid tabasid maas lamava kannatanu pead või käsi. Ei saa välistada, et tunnistaja järeldas nähtud jalalöökidest ja S.P. il ainukesest nähtavast suu juures olevast veritsevast vigastusest, et löödi pähe, kuna rusikalööki, mille tagajärjel S.P. kukkus, ta ei näinud. Selliseid kahtlusi ei ole olemasolevate tõendite alusel võimalik kõrvaldada. Ka tunnistajana üle kuulatud SA Narva Haigla arsti O.A. i ütlused (kd 1, tl 88-90), mille kohaselt S.P. rääkis peksmisest, ja millest maakohus järeldas, et lööke pidi olema rohkem kui üks, ei kinnita, et Vassili Jakovlev lõi S.P. i jalgadega just pähe. Tunnistaja ütluste kohaselt selgitas S.P. vaid, et ta oli läbi pekstud umbes 2 tundi tagasi. 52. Ringkonnakohus loeb tõendatuks, et Vassili Jakovlev lõi S.P. i ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus kuklaga vastu asfalti, mis tõi kaasa surmavate vigastuste tekkimise. Eksperdiarvamuse kohaselt põhjustasid S.P. i surma kelmetealused ja ajusisesed verevalumid (parempoolne kõvakelmealune verevalum, mõlemapoolsed ämblikuvõrkkelmealused verevalumid, peaajusisesed verevalumid ja verevalumid kõõlustanul) ning peaajupõrutus koosvõetuna, kuna nende tagajärjel tekkisid peaajuturse ja ajusurm. Ekspert ei välista võimalust, et S.P. i surma põhjustanud peaajuvigastused võivad olla saadud näopiirkonda mõjunud löögi tagajärjel kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi (maa)pinda. Kuigi ekspert ei välista ka võimalust, et surmavad kehavigastused võisid põhjustada löögid kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt kängitsetud jalaga) peapiirkonda, siis kogutud tõendid seda ei kinnita. Pärast haiglast lahkumist ajavahemikul kell 22.40 – 23.30 saadud vigastused (sh koljuluude kinnine murd) ei ole eksperdi hinnangul otseses põhjuslikus seoses surma saabumisega. 53. Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud, et

§ 118

lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (s.o

§ 121lg 1 alt 1) vastav tagajärg.

Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes

§-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o

§ 118kohaldamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1.

novembri

1. a otsus nr 116-6512, p 8;
2. juuni
3. a otsus nr 1-17-105/35, p-d 10-12).
4. Ringkonnakohtu hinnangul täitis Vassili Jakovlev

§ 118lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu.

Süüdistatav tekitas S.P. ile rusikaga näkku lüües tahtlikult tervisekahjustuse, suu limaskesta lahtise haava, löögi tagajärjel kukkus kannatanu selili asfaldile, saadud vigastuste tagajärjel saabus tema surm. Vassili Jakovlevi rusikalöögi ja saabunud tagajärje vahel on olemas põhjuslik seos. Kui mõelda see tegu ära, siis ei oleks S.P. kukkunud ega eluohtlikke vigastusi saanud. 55. Küll aga ei ole täidetud

§ 118

lg 1 p 7 subjektiivne koosseis, mille jaatamiseks tuleks tuvastada, et Vassili Jakovlevi tahtlus ulatus selliste kehavigastuste tekitamiseni, mille puhul ta oleks pidanud vähemalt võimalikuks ja möönnud nende eluohtlikkust ning surma saabumise võimalust, s.o kelmetealuste ja ajusiseste verevalumite ning peaajupõrutuse tekkimist. Sellist tahtlust Vassili Jakovlevil ei olnud, seda saab hinnata objektiivse teopildi järgi. Vassili Jakovlev lõi S.P. i ühe korra rusikaga vastu vasakut näopoolt. Vassili Jakovlevi ütluste kohaselt on ta 179 13 cm pikk, S.P. i pikkus on ekspertiisiaktist nähtuvalt 176 cm. Kaupluse turvakaamera salvestistest nähtuvalt ei saa eeldada, et Vassili Jakovlev oleks oluliselt suurem või tugevam kui S.P. , mille tõttu võinuks üks rusikalöök füüsilise allajäämise tõttu olla kannatanule tavapärasest ohtlikum. Ka puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatava löögid oleksid ohtlikumad tavainimese omadest tema treenituse või erioskuste tõttu, nt poksijana, kes on õppinud löögitugevust hindama ja jõudu oma lööki suunama (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsus nr 1-19-3763). Löök tabas ühte näopoolt, mistõttu ei pidanud lööja eeldama, et kannatanu kukub kuklaga vastu maad. Tahtluse tuvastamiseks peavad esinema selle intellektuaalne element ehk koosseisupäraste asjaolude teadmine ja voluntatiivne element ehk koosseisupäraste asjaolude tahtmine. Tagajärje ettenägemine ehk tagajärje saabumise võimalikuks pidamine on kaudse tahtluse intellektuaalne element. Kuna süüdistatav ei saanud löögi tagajärjena ette näha raske ajukahjustuse tekitamist, välistab see tervisekahjustuse tekitamise suhtes kaudse tahtluse intellektuaalse elemendi.
3. Eeltoodud asjaolusid arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et Vassili Jakovlevi tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 1 alt 1 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamisena, mis seisnes S.P.

ile rusikalöögiga kehavigastuse, vasaku suunurga limaskesta lahtise haava tekitamises. Sellise teo pani Vassili Jakovlev toime otsese tahtlusega. Tugev rusikalöök näkku tekitab reeglina vähemalt kergeid kehavigastusi (verevalumeid, nahamarrastusi) ja selliselt lüües peab lööja vähemalt möönma kehavigastuste tekitamise võimalust. Käesoleval juhul vigastus ka tekitati. 57. Vassili Jakovlev on varem karistatud Viru Maakohtu 01.03.2012 otsusega röövimise eest, s.t ka vägivalla kasutamise eest, samuti pani ta kehalise väärkohtlemise toime 13.02.2018 parvlaev Victoria pardal. Seega tuleb tema tegu kvalifitseerida korduvana

§ 121lg 2 p 3 järgi.

58. Vassili Jakovlev põhjustas ettevaatamatusest S.P. i surma, mistõttu tuleb ta

§ 117lg 1 järgi süüdi mõista.

S.P. i lüües rikkus Vassili Jakovlev elu hoidmisele suunatud hoolsuskohustust. Teise isiku elu suhtes hoolas inimene kas ei lööks teist isikut üldse või vähemasti lööks teda nii, et surma saabumine on välistatud. Praegu oli surma saabumist kõigiti võimalik põhimõtteliselt ka ette näha. Löömine toimus kohas, kus oli kõva pinnas (asfalt): on võimalik eeldada, et inimene võib löögist kukkuda ja pea vastu asfalti ära lüüa ning seetõttu ajutrauma tõttu surma saada. Teiseks tuleb arvesse võtta sedagi, et S.P. oli purjus: joobes inimene võib kukkuda kergemini kui kaine. Vassili Jakovlev oli S.P. i surma osas hooletu

§ 18

lg 3 mõttes: ta ei pidanud seda võimalikuks, ent eelpool öeldut arvestades oleks ta pidanud seda tegema ja surma ette nägema – ka oli ta selleks suuteline. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 59. Seoses Vassili Jakovlevi teo ümberkvalifiseerimisega ja tema süüdimõistmisega oluliselt kergemas teos tuleb mõista talle uus karistus.

§ 121

lg 2 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse ja

§ 117kuni kolmeaastase vangistuse.

Kuna Vassili Jakovlevi tegu vastab

§-s 121 lg 2 p 3 ja §-s 117 lg 1 ettenähtud kuritegude ideaalkogumile, tuleb talle mõista üks karistus

§ 63lg 1 alusel.

Seega on võimalik Vassili Jakovlevile mõista karistuseks kuni 5 aastat vangistust. Mõlema sanktsiooni järgi on võimalik mõista ka rahalist karistust.

1. Kuigi ringkonnakohus mõistab Vassili Jakovlevile uue karistuse, tuleb siinkohal märkida, et Viru Maakohus ei ole karistust nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohus on välja toonud vaid, et Vassili Jakovlevi on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud esimese raskusastme 14 vägivallakuritegude toimepanemise eest. Viimase kohtuotsusega on talle liitkaristuseks mõistetud vangistus. Seejärel on leidnud, et Vassili Jakovlevi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid 10.04.
2. a toimepandud teo puhul ei ole. Maakohtu hinnangul ei ole tulenevalt sellest, toimepandud raske tervisekahjustuse tekitamise tehioludest, tagajärjest ja kaudsest tahtlusest Vassili Jakovlevi süüaste suur, mistõttu väärib karistust

§ 118lg 1 sanktsiooni miinimummääras.

Arusaamatuks jääb, miks on võimalik karistada isikut, kes on korduvalt toime pannud raskeid kuritegusid, sanktsiooni alammäärale lähedase vangistusega.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Vassili Jakovlevi ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna karistuse eesmärki ei ole sellega võimalik saavutada. Selliseks järelduseks annavad alust Vassili Jakovlevi varasemad teod. Nimelt on teda karistatud 01.03.
2. a Viru Maakohtu otsusega lühimenetluses

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi, so grupis toime pandud röövimise eest 2 aasta vangistusega ja liitkaristusega

§ 65

lg 2 alusel, milleks oli 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust alates 01.03.2012 (kd 2, tl 28-32). See tähendab, et Vassili Jakovlev pani uue vägivallaga seotud kuriteo toime ajal, kui ta kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistust. Ka esimene karistus mõisteti talle röövimise eest – Harju Maakohus tunnistas ta 25.10.2010. a ostsusega süüdi

§ 200lg 2 p 7 järgi, mõistes vangistuse tingimisi.

Vangistuse kandmiselt vabanes Vassili Jakovlev

1. a veebruaris (kd 2, tl 25-26). Seega on karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8 kohasel varasemad karistused kustumata. Vaatamata sellele kasutas Vassili Jakovlev taas vägivalda teiste inimeste suhtes, seda nii 13.02.2018 parvlaeva Victoria pardal (millises osas pole Viru Maakohtu otsust vaidlustatud) kui ka 10.04.
2. a S.P. i suhtes. Isiku, kes vaatamata kõige raskemale karistusele, vangistusele, jätkab vägivallategude toimepanemist, käitumist ja õiguskuulekust ei ole kuidagi võimalik mõjutada rahalise karistusega.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Vassili Jakovlevi süü

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel väike.

Kõige ilmekamalt kinnitab seda löögiga tekitatud tagajärg. Vaid haruharvadel juhtudel karistatakse kedagi

§ 121järgi teo eest, millega põhjustatakse kellegi surm.

Ka tuleb pidada silmas seda, et

§ 117järgne kuritegu oli praegu n-ö tavapärasest suurema ebaõigussisuga.

Näiteks ei soovi kolleegile kogemata telliskivi pähe kukutav ehitaja ohvrile midagi halba, niisuguses olukorras pole seega tahtmatu mitte üksnes surm, vaid igasugune ohvri kahjustamine. Praegu aga nii ei olnud, Vassili Jakovlev läks sihilikult S.P. ile kallale. 63. Vassili Jakovlev on S.P. i löömist kahetsenud. Miks maakohus seda ei arvestanud, otsusest ei nähtu. Riigikohus on õiguspraktika ühtlustamiseks märkinud, et puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses ei eelda süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist. Nii võib isik siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge (iseäranis juhul, kui viimane saabub ettevaatamatusest), viidates siiski samal ajal näiteks ka kannatanu enda rollile toimunus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 1-17-105/35, p 20). Ringkonnakohus leiab, et Vassili Jakovlevi kahetsust tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna vaatamata sellele, et ta ei ole olnud süü tunnistamises järjepidev kahetsust ei väljendanud ta kohe. Ilmselgelt ei soovinud Vassili Jakovlev S.P. i surma, mistõttu on põhjust arvata, et tema kahetsus selles, et ta lõi S.P. i sellisel viisil, et põhjustas tema surma, on siiras.
3. Mõistetav karistus ei pea vastama ainult süü suurusele vaid olema ka piisavalt mõjus. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Selles omavad kaalu samad asjaolud, mille tõttu ei ole Vassili Jakovlevile võimalik mõista rahalist karistust (vt otsuse p 61), tegemist on isikuga, kes ei ole suutnud varasematest karistustest järeldusi teha, mistõttu 15 peab vangistus olema mõnevõrra suurem.
4. Kõike eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud karistada Vassili Jakovlevi

§ 121

lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast suurema vangistusega, milleks on 3 aastat vangistust, kuna süü suurus kaalub oluliselt üle kergendava asjaolu esinemise. Sellele vangistusele tuleb liita

§ 64

lg 1 alusel Viru Maakohtu otsusega

§ 121

lg 2 p 3 järgi mõistetud 9 kuu pikkune vangistus, kasutades karistuste osalise liitmise põhimõtet, saades nii liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetlus, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud vangistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Nii kujuneb Vassili Jakovlevi poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust.

1. Maakohtus olid menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku 1500,12 eurot ja ekspertiisikulu 7015 eurot, kokku 8515,12 eurot. Sellele lisandus sundraha 1460 eurot. Maakohus jättis menetluskuludest pool, s.o 4987,56 eurot, riigi kanda ning andis süüdistatavale ülejäänud menetluskulud ositi tasumiseks aega ühe aasta.
2. Kaitsja taotleb seoses süüdistuse kvalifikatsiooni muutmisega jätta menetluskulud kohtueelses ja kohtumenetluses 50% ulatuses riigi kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüks arvatud teole teistsuguse õigusliku hinnangu andmine ei anna alust vähendada maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulusid. Küll aga tuleb Vassili Jakovlevilt välja mõista väiksem sundraha, kuna nii

§ 121

lg 2 p 3 kui ka § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod on teise astme kuriteod. Maakohus mõistis Vassili Jakovlevilt välja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha, mis on ette nähtud esimese astme kuriteo eest. Teise astme kuriteo puhul on sundraha väiksem, vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Sellest tulenevalt muutub ka väljamõistetavate menetluskulude kogusumma. Ringkonnakohus leiab, et lähtuda tuleb maakohtu seisukohast, et pool menetluskuludest, st ka pool sundrahast, jääb riigi kanda. Seega tuleb Vassili Jakovlevilt välja mõista sundrahast 438 eurot ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud on kokku 4695,56 eurot. 68. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 340 lg 2 p-dest 3 ja 6 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 3. septembri 2020. a otsuse Vassili Jakovlevi süüditunnistamises

§ 118

lg 1 p 7 järgi, selle teo eest mõistetud karistuses,

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuses ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel saadud lõplikuks ärakandmisele kuuluvas karistuses, samuti väljamõistetud menetluskuludes. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistab Vassili Jakovlevi süüdi

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 117

järgi ning mõistab

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust;

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat 3 kuud vangistust ning Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistusena jääb Vassili Jakovlevi ärakandmisele kuuluvaks karistus 2 aastat 2 kuud vangistust. Samuti teeb kohus uue otsuse sundraha väljamõistmises ja sellest tulenevalt ka menetluskulude kogusumma osas. Apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Viimaks teeb ringkonnakohus otsustuse apellatsioonimenetluse kuludes, milleks on riigi õigusabi korras määratud kaitsja advokaat Igor Belugini poolt Vassili Jakovlevile õigusabi osutamise tasu 129,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 16
2. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, kannab KrMS § 185 lg 1 alusel menetluskulud riik. Seetõttu jääb Vassili Jakovlevile õigusabi osutamise eest kaitsjale väljamõistetud tasu 129,60 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 17 Aarne Sarjas