← Eesti

2-20-2182/25

Obsah (7)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2182 Tsiviilasi Z Ka ja S Ka hagi S Ki v

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

31. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse 6

(13)õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 32. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  Z R ja S Ki abielust on sündinud kaks last: xxx sündis tütar Z Ka (tlk 5, sünnitunnistus) ja xxx sündis tütar S Ka (tlk 5 pöördel, sünni tõend);  alates 31.05.2019 lapsed elavad emaga. 33. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates 10.02.2020.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2019 – 09.02.2020 eest seadusjärgses miinimummääras (kummagi hageja nõue 2272 eurot). 34. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)kostja on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (rahas, ujumistrenni maksmise näol, riideid ostes jms); (
  2. ii)kostja tervislik seisund ei võimalda suuremat sissetulekut teenida; (iii) laste kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks (riiete ja jalanõude kulude, eluasemekulude, hügieeni- ja ravikulude, koolitarvete kulude, vaba aja kulude osas; sh lastetoetus, kulude kooskõlastamine vanemate vahel); (
  3. iv)tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks kostja raskesse olukorda, sh ei ole hagejad järjepidevalt kostjalt ütlalpidamiskohustuste täitmist nõudnud; (
  4. v)kostja majanduslik seisund ei võimalda hagis toodud ulatuses lastega seotud kulusid kanda. 35. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja I kulud on 759 eurot ja hageja II kulud 806 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. 36. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja märgib, et laste kulud ei ole sedavõrd suured, et miinimummääras nõutav elatis põhjendatud oleks. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks 7
(13)piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). Järgnevalt analüüsib kohus hagejate kulusid. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: HAGEJA I HAGEJA II Kulu suurus (eurot) 200 180 88 30 Kulu liik Toit Ravimassaaž / logopeed Ravimid ja hügieenitarbed, juuksur Koolikohustus Riided ja jalanõud Eluasemekulud Sidekulu Meelelahutus Taskuraha Sünnipäeva tähistamine ja kingitused Huvitegevus Mänguasjad, raamatud KOKKU 50 30 + 30 (ravimid) 30 50 (eelkool) + 80 (lasteaed) + 20 (lasteaia üritused) 100 136 0 20 0 40 120 136 15 50 20 50 0 0 759 75 15 806 Arvestades hagejate poolt hagiavalduses, seisukohtades ja istungil esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Toit Ravimid ja hügieenitarbed juuksur Kulu suurus, eurot Hageja I Hageja II 200 180 25 25 Kohtu kommentaar Põhjendatud. Kulu suurus on laste vanust, elukorraldust ja toidukorvi maksumust arvestades mõistlik. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades laste vanust ja sugu ning hügieenitarvete tavapärast maksumust, juukselõikuse tavapärast maksumust ning hooajaliselt enam vajaminevate käsimüügiravimite ja vitamiinide maksumust, on mõlema lapse osas põhjendatud kuluks 25 eurot. 8
(13)Ravimassaaž / logopeed 0 Sidekulud 15 Koolikohustus, lasteaed 30 Riided ja jalanõud 50 Eluase 136 Meelelahutus 20 Taskuraha 20 Hageja II kulu on põhjendatud. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Hageja I kulu on põhjendamatu, kuivõrd hageja I ei ole tõendanud, et vastav kulu oleks regulaarne ning vältimatult vajalik (see ei nähtu ka xxx tõendist I kd, tlk 157). 0 Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, arvestades sealjuures laste vanust ja sideteenuse tavapärast maksumust. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. 37,50 Põhjendatud osaliselt. Kostja ei ole hageja II (eelkool) kulu suurust vaidlustanud. Kohus leiab, et + 80 eelkooliga seotud kulu on keskmiselt 37,50 (lasteaed) eurot kuus arvestusega, et tasu tuleb maksta + 20 9 kuul aastas (50 * 9 / 12). Hageja I kulude (lasteaia osas leiab kohus, et need on põhjendatud, üritused) arvestades koolitarvete tavapärast maksumust, mh käesoleva ajale iseloomulikust kontaktivaba õppest tulenevat mõningast kokkuhoidu, mille aga sisuliselt muudab olematuks vajadus tagada digivõimekus vastavas vormis õppetöös osalemiseks. 50 Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejate poolt välja toodud kulu osaliselt põhjendamatu. Arvestades asjaolu, et hagejad on kasvavad lapsed ning lasteriiete (sh trennivarustuse ja talveriiete) tavapärast maksumust, millega kohus on tuttav, siis loeb kohus põhjendatud kuluks 600 eurot aastas lapse kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatu võimaldab tagada lastele piisava varu keskmise kvaliteedi ja hinnaklassiga riideid, arvestades sealjuures laste vanusest ja huvidest tulenevaid iseärasusi. 136 Hagejate elukoha puhul on tegemist üürikorteriga, kus elab 5 inimest (kogukulu seega 5x136=680). Arvestades kommunaalkulude tavapärast suurust korteris ning ka asjaolu, et seal elab 5 pereliiget, leiab kohus, et kommunaalkulud keskmiselt summas 260 eurot kuus
(680420)ei ole ülemäärased. Nimetatud kuluga tuleb arvestada, seda ei ole vaidlustanud ka kostja. 20 Kohus peab kulu suurust põhjendatuks kummagi lapse osas 20 eurot kuus. Kostja on sellist kulu suurust põhjendatuks pidanud. Hagejad on selgitanud, milliste tegevustega seonduvalt kulu tekib. 0 Kohus peab kulu suurust põhjendatuks. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. 9
(13)30 Sünnipäeva tähistamine ja kingitused 50 Huvitegevus Mänguasjad, raamatud Kokku: 40 Kohus peab kulu suurust põhjendatuks. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. 75 Kohus peab kulu suurust põhjendatuks. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Kohus peab kulu suurust põhjendatuks. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. 0 15 0 546 708,50
  1. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale I tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 546 eurot kuus ja hagejale II tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 708,50 eurot kuus (PKS § 99). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas 273 eurot kuus (546 / 2) ja hageja II põhjendatud kulutusi summas 354,25 eurot kuus (708,50 / 2).
  2. Kostja märgib, et on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (rahas, ujumistrenni maksmise näol, riideid ostes jms). Kohus märgib, et kostja väide ei pea paika. Riiete ostmist jms ei ole kohtu hinnangul võimalik ülalpidamisena käsitada, kuivõrd kostja ei ole esile toonud panuse rahalist väärtust ega ole tõendanud kokkuleppe olemasolu vanemate vahel, mille kohaselt on kostjal võimalik elatist tasuda muul viisil kui raha maksmise teel (PKS § 100 lg 1 - 3).
  3. Kostja on märkinud, et lastega seotud kulud tuleks vanemate vahel kooskõlastada. Kohus kostjaga ei nõustu. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodust tuleneb, et hagejate ema ei ole kohustatud kostjaga laste kulusid kooskõlastama. Kostja on kohustatud lastele mõeldud elatise tasuma laste emale, kes omakorda otsustab, mil viisil ta selle arvelt laste vajalike kulusid kannab.
  4. Kostja märgib, et tema majanduslik seisund ei võimalda hagis toodud ulatuses lastega seotud kulusid kanda. Kostja töötasu on 720 eurot kuus (selle üle pooled ei vaidle), samuti kostja saab tööandjalt lisatasusid. Kostja saab igakuiselt pensioni summas 164,17 eurot ja toetust summas 43,21 eurot. Kostja teeb regulaarselt erinevas suuruses sularaha sissemakseid. Kostja saab regulaarselt kolmandatelt isikutelt erinevas suuruses rahaülekandeid. Kostjale kuulub korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx; puuduvad hüpoteegid ja keelumärge). Isiku suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Kostjale kuulub sõiduauto xxx (reg nr xxx). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on rahuldav, kuid siiski mitte sedavõrd hea, et võimaldaks hagejatele nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kohus teeb järeldused kostja majandusliku võimekuse ning põhjendatud elatise suuruse osas allpool. 10
(13)
  1. Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et hageja I kulud on väiksemad, kui seadusjärgne miinimummäär eeldab (584 vs 546) ning et kostja majanduslik seisukord ei ole sedavõrd hea, et võimaldaks lastele miinimummääras elatist tasuda, leiab kohus, et lastele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale I tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 486 eurot kuus (546-60) ja hagejale II tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 648,50 eurot kuus (708,50 - 60). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas 243 eurot kuus (486 / 2) ja hageja II põhjendatud kulutusi summas 324,25 eurot kuus (648,50 / 2).
  2. Kostja märgib, et tervislik seisund ei võimalda suuremat sissetulekut teenida, mistõttu tuleks elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kostja on selle tõendamiseks esitanud xxx arstitõendi (tlk 27), kust nähtub, et kostjal on 50% töövõime kaotus alates 31.12.2016 – 31.12.2021, kuivõrd tal on diagnoositud xxx, xxx ning xxx. Kostja on ise kinnitanud, et käib tööl ja teenib sissetulekut. Tal on tööauto ning tema töötulemused on head (makstakse tulemustasu ja preemiat). Kostja ei ole selgitanud, kuidas eelnimetatud terviseprobleemid teda suuremat sissetulekut teenimast takistavad. Kohus leiab, et kostja töövõime võib küll olla teatud määral vähenenud, kuid siiski ei takista tal sissetulekut teenimast. Samas leiab kohus, et töövõime vähenemist tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Kohus teeb järeldused kostja töövõime ning põhjendatud elatise suuruse osas allpool.
  3. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostjalt tuleb: (i) hageja I kasuks välja mõista elatis summas 175 eurot ühes kalendrikuus alates 10.02.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni; (ii) hageja II kasuks välja mõista elatis summas 225 eurot ühes kalendrikuus alates 10.02.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus arvestab siinjuures kostja majanduslikku seisukorda (sh tema sissetulekute suurust) ning kostja piiratud töövõimest tulenevaid võimalikke takistusi suurema sissetuleku teenimisel. Eelnimetatud summas elatise maksmine on kostjale tema sissetulekuid arvestades jõukohane ega kahjusta tema enda esmavajaduste katmist, samas tagab hagejatele piisava ülalpidamise ka kostja poolt.
  4. Lisaks paluvad hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.2019 – 09.02.2020 eest seadusjärgses miinimummääras (kummagi hageja nõue 2272 eurot). Kostja märgib, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks kostja raskesse olukorda, sh ei ole hagejad järjepidevalt kostjalt ütlalpidamiskohustuste täitmist nõudnud. 11
(13)PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. 45. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid kosjalt nõudnud elatist tagasiulatuva nõude perioodil. Kostja on tõendanud, et ta on vaidlusalusel perioodil hagejatele ülalpidamist andnud, tasudes hagejate igakuised vältimatuid kulutusi (vt nt tlk 73, pangakonto väljavõte) ning kandes ka mõned korrad raha üle hagejate seadusliku esindaja pangakontole (selle osas vaidlus puudub, vt mh käesoleva otsuse p 25). Arvestades aga tagasiulatuva elatise suurust ja asjaolu, et seda nõuavad kaks hagejat, leiab kohus, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine asetab kostja õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav (arvestades siinkohal ka kostja keskmist majanduslikku seisukorda ja tema tervislikku olukorda ning asjaolu, et hagejad ei ole nõudeperioodil elatise tasumist nõudnud). Hageja on elatisehagi esitamisega põhjendamatult viivitanud. Eeltoodule tuginedes tuleb kohtu hinnangul tagasiulatuv elatisenõue jätta rahuldamata. 46. Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et S K on kohustatud maksma punktides elatise iga kuu eest ette vastava kuu

  1. kuupäevaks Z R arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is.
  2. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 12

(13)Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 49.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628 eurot kummagi hageja nõude osas. Menetluskulude jaotus 50.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 51.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.