Obsah (7)

§ 652§ 654§ 238§ 236§ 304§ 303§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-7980 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tän

) § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 17.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 18. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3 19. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis rahuldamata kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ja kordusekspertiisi määramiseks. 20.

§ 238

lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline

§ 236

lg 3 põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb.

1. Käesolevas asjas on vaidluse all asjaolu, kas XX kodune omakäeline testament on kirjutatud ja allkirjastatud testaatori poolt. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus 13.05.2020 määrusega (II kd lk 7-8) põhjendatult rahuldamata kostja taotluse tunnistajate PP ja TT ülekuulamiseks. Kostja soovis tunnistajate ütlustega tõendada, millised suhted olid tunnistajatel testaatoriga, kui kaua nad testaatorit tundsid ja kes korraldas testaatori matmise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kostja ei toonud maakohtus välja, milliseid konkreetseid vaidlusaluse testamendiga seonduvaid asjaolusid ta soovis tunnistajate ütlustega tõendada Apellatsioonkaebuse üldsõnaline väide, et tunnistajatele võisid olla teada mõned olulised asjaolud seoses testamendiga, ei muuda maakohtu seisukohta ebaõigeks.
2. Sama määrusega jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja taotluse välja nõuda Elena Popova suhtes alustatud kriminaalmenetluse toimik, kuna selle tõendiga ei saa tõendada või ümber lükata väiteid, mis omavad asja lahendamisel tähtsust, s.o kas testaatori kirjutas vaidlusaluse testamendi omakäeliselt või mitte. Samuti jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja taotluse tema vande all ülekuulamiseks, millega kostja soovis tõendada testaatori tervislikku seisundit.
3. Samuti jättis maakohus 08.09.2020 istungil põhjendatult rahuldamata kostja taotlused Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt DO-MR-DK01 „Käekirjaekspertiisi ja -uuringu meetodikirjelduse“ ning 29.12.2015 käskkirja nr 118 „Avalikule teabele juurdepääsu kord ja tingimused“ väljanõudmiseks (II kd lk 39 pöördel).
4. Käekirjaekspertiisi tegid riiklikult tunnustatud eksperdid KL ja MV (akt I kd lk 152-160), nad vastasid 08.09.2020 kohtuistungil (protokoll II kd lk 35-39) poolte küsimustele ja täiendavalt kirjalikult kahele kostja küsimusele (II kd lk 41). Ükski kostja küsimus ei jäänud ekspertide poolt vastamata. Muu hulgas põhjendasid eksperdid, miks nad lähtusid järelduse tegemisel võrreldud käekirjade lahknevatest tunnustest. Eksperdid selgitasid kohtuistungil, et olulisi kokkulangevusi võrdlusmaterjaliga nad ei leidnud (II kd lk 37). Samuti selgitasid eksperdid, et käekiri on ajas muutuv, aga isikupärased eritunnused jäävad samaks. Lisaks kinnitas ekspert KL 12.09.2020 kohtule kirjalikult, et isikupäraseid kokkulangevusi testamendi teksti ja võrdluseks esitatud XX käekirjanäidiste vahel ei tuvastatud (II kd, tl 41). Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja ekspertide järeldusega ei nõustu, ei anna alust kahelda ekspertiisi läbiviimise korrektsuses.
5. Kuna eksperdiarvamus ei olnud ebaselge, vasturääkiv ega puudulik ja eksperdid vastasid kõikidele täiendavatele küsimustele, ei pidanud kohus kordus- või täiendavat ekspertiisi määrama. Nimetatud ekspertiiside määramine on

§ 304lg 1 esimese lause ja lg 3 esimese lause kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus.

Tegemist on kaalutlusõigusega ja maakohus teostas seda õiguspäraselt. 4 26. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui kohustas kostjat esitama ekspertidele esitatavad küsimused enne kohtuistungit kohtule.

§ 303

lg 3 teise lause järgi võib ekspertidele esitatavad küsimused esitada eelnevalt kohtule, kes edastab need eksperdile. Kohus ei nõudnud kostjalt küsimuste esitamist, vaid palus seda 13.05.2020 määruses teha, selgitades samas, et see ei välista ekspertidele täiendavate küsimuste esitamist kohtuistungil (II kd lk 8 pöördel). 27. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Hagejal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 5