← Eesti

4-21-1225/13

Obsah (7)§ 190§ 17§ 38§ 114§ 199§ 118§ 147

4-21-1225 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-1225 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 30.12.
  2. a otsusega nr 2317,19,012207 karistati Taavi Kukke LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati T. Kukke selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 28.01.
  3. a.
  4. Harju Maakohtus registreeriti 15.03.
  5. a T. Kuke poolt esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 1

(4)4-21-1225 liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt 30.12.
  1. a tehtud otsusele väärteoasjas nr 2317,19,
  2. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotletakse kaebetähtaja ennistamist ning karistuse ennetähtaegset kustutamist. Kaebuses on märgitud, et isik ei olnud eelnvalt teadlik, et lisaks rahatrahvile piiratakse ka eksami tegemise võimalust juhtimisõiguse saamiseks, ehk kaebuse esitaja ei olnud teadlik, et tal ei ole võimalik sooritada B-kategooria eksamit ja saada juhtimisõigust seni, kuni väärteootsusega määratud karistus ei ole karistusregistrist kustunud, s.o aasta pärast rahatrahvi tasumist. Taotlusest nähtuvalt on rahatrahv isikul hiljuti tasutud ning rahatrahvi tasumise hetkeks on väärteoasja otsusest möödas rohkem kui aasta ning kaebuse esitaja hinnangul on rahatrahvi tasumiseks kulunud aeg samaväärne aastase karistuse kandmisega pärast kohest rahatrahvi tasumist väärteoasja otsuse saamisest. Kaebuses märgitakse, et karistuse ennetähtaegset kustutamist taotletakse sooviga Maanteeametis B-kategooria eksamite sooritamiseks ja juhilubade saamiseks. Juhtimisõiguse vajadus on suurenenud seoses lähiajal sündiva lapsega ning linnast välja kolimisega, samuti peab isik hooldama oma liikumisvõimetut voodihaiget ema.
  3. Maakohus jättis 31.03.
  4. a määrusega T. Kuke taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 30.12.
  5. a otsusele väärteoasjas nr 2317,19,012207 läbi vaatamata ning tagastas kaebuse T. Kukele. Maakohus märkis, et T. Kuke suhtes koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli väärteootsuse kättesaadavaks tegemise ajaks märgitud 13.01.
  6. a. Väärteoprotokolli koopia on T. Kukk allkirja vastu kätte saanud 11.12.
  7. a. Samuti on tutvustatud menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses, millise ta on allkirjastanud. Seega tuleb järeldada, et T. Kukk oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Kohtuvälise menetleja poolt 30.12.
  8. a koostatud otsuses on märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 28.01.
  9. a. Väärteotoimikust nähtuvalt on T. Kukk esitanud 17.01.
  10. a politseile avalduse rahatrahvi ajatamiseks ning 20.01.
  11. a määrusega on rahatrahvi täitmisele pööramine edasi lükatud kuni 28.04.
  12. a. Antud väärteoasjas alustati täitemenetlust 19.05.
  13. a ning täitemenetlus lõpetati 12.03.
  14. a seoses nõude tasumisega kohtutäiturile. T. Kukk esitas oma kaebuse Harju Maakohtule 13.03.
  15. a, s.o üle aasta hiljem pärast kaebetähtaega. Maakohus, tutvunud esitatud kaebusega, leidis, et puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Maakohus märkis, et

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1-2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKK 3-1-1-90-10 p 9.2). Käesoleval juhul ei ole maakohtu hinnangul esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses ega selle põhjendustes ühelegi sellisele põhjusele viidatud. Käesoleval juhul 2

(4)4-21-1225 ei eita kaebuse esitaja asjaolu, et ta oli teadlik tema suhtes käimasolevast väärteomenetlusest ja väärteomenetluses koostatud otsusest. Maakohus leidis, et ei väärteoasja materjalidest ega esitatud kaebusest ei nähtu põhjusi, mida saaks pidada mõjuvaks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes ja mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Eeltoodud põhjustel asus maakohus seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud pärast

§ 114

lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jättis tähtaja ennistamata, jättis maakohus T. Kuke poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata.

  1. 15.04.
  2. a edastati Tallinna Ringkonnakohtule T. Kuke kaebus, milles ta leiab, et kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine on kohatu, kuna ta ei teadnud talle tulenevatest piirangutest ja karistuse tagajärgedest. Samuti leiab ta, et avalduses karistuse ennetähtaegseks kustutamiseks on toodud välja mõjuvad põhjused, miks tal on vajadus juhilubade saamiseks ja sellega seonduvalt kaebetähtaja ennistamiseks. Karistuse saamise hetkel oli tal keeruline periood, kus tööandja lõpetas temaga töösuhte.
  3. a sügisel rüüstati täielikult tema kodu, maja muutus elamiskõlbmatuks. Samuti puudus tal võimalus uue kodu üürimiseks või ostmiseks. Tema ema tervislik seisund on väga raske seoses tema haigusega ning ta oli kohustatud oma ema eest hoolt kandma. Seoses ema raske haigusega ja elu- ning töökoha puudumisega oli kaebuse esitaja depressiooni langemise piiril. Kuna ta tegeles ema eest hoolitsemise, endale eluja töökoha otsimisega, ei olnud tal võimalust esitada kaebust õigeaegselt. Väärteoprotokolli saades oli ta paanikas ja tundis end survestatuna protokollile alla kirjutamast ning ei saanud aru oma õigustest ja kohustustest. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaeg ning võtta vastu avaldus karistuse ennetähtaegseks kustutamiseks.
  4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.04.
  5. a määrusega T. Kuke poolt esitatud kaebuse käiguta, kuivõrd see oli allkirjastamata.
  6. 23.04.
  7. a edastas T. Kukk ringkonnakohtule allkirjastatud kaebuse.
  8. 05.05.
  9. a esitas T. Kukk ringkonnakohtule täiendavad dokumendid, s.o tema haiguslugu ning X OÜ õiendi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  10. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 9.

§ 199

lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Nagu maakohus märkis, nähtub väärteoasja materjalidest, et T. Kukk oli teadlik kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäevast, millest seaduse kohaselt algab ka otsusele edasikaebamise tähtaeg. T. Kukk sisuliselt ei vaidlusta ka seda, et kohtuvälise menetleja otsusele on kaebus esitatud hilinemisega, kuid leiab, et esinevad alused kaebetähtaja ennistamiseks, kuivõrd ta ei olnud teadlik talle karistusega kaasnevatest tagajärgedest ja piirangutest. Nagu maakohus oma määruses aga selgitas, ei ole kaebetähtaja ennistamise aluseks mitte igasugune põhjus, mida isik peab piisavaks, et tähtaega ennistada, vaid ainult objektiivne takistus kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Sellist takistust ei ole kaebaja välja toonud. Kaebaja on märkinud, et tema elus olid erinevad isiklikud põhjused, miks tal ei olnud võimalik kaebust õigeaegselt esitada, kuid ükski neist ei ole KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes mõjuvaks põhjuseks. Asjaolu, et isik ei olnud teadlik, millised on tagajärjed talle karistuse määramisel, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti ei anna alust T. Kuke kaebuse lahendamiseks tema selgitus sellest, et temal on vajadus juhilubade saamiseks. Kuivõrd tähtaegselt kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust ei esitatud, siis jõustus otsus 29.01.2020. a 3

(4)4-21-1225 (mis on samuti kohtuvälise menetleja otsuses välja toodud) ning jõustunud otsuse vaidlustamine on välistatud. Kuivõrd maakohus leidis põhjendatult, et puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, jättis maakohus

§ 118

lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.

  1. Ringkonnakohus märgib täiendavalt ka, et T. Kuke poolt esitatud taotlust karistuse ennetähtaegseks kustutamiseks ei ole võimalik rahuldada juba ka seetõttu, et seadus ei näe kohtule sellist võimalust ette. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 24 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Seega oli vaid isikul endal võimalus mõjutada karistuse kustutamise aega, tasudes talle määratud rahatrahv võimalikult kiiresti.
  2. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-test 1, 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 31.03.2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.