Obsah (8)

§ 174§ 124§ 195§ 391§ 139§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. september 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20662 Tsiviilasi V

mõttes. Kohus jättis 30.10.2019 mõõdistustulemused asja juurde tõendina võtmata, kui asjakohatu tõendi. Seega on kostja väited lepingulisest mahust materjali väiksemas mahus paigaldamise osas tõendamata. Hageja on selgitanud, et esitatud tasunõue põhineb poolte vahelises lepingus kokkulepitud töömahul. Kuigi hageja oli objektil valitsenud olukorra tõttu sunnitud tegema töid lepingus ettenähtust suuremas mahus ning paigaldas objektile geomembraani 8 415 m² ning geotekstiili 9 240 m², esitas hageja kostjale akti ja arve siiski lepinguliste mahtude ehk 7 931 m² alusel. Kuna hageja esitatud tasunõue põhineb poolte vahelises lepingus kokkulepitud töömahul ja kokkulepitud summas, siis puudub kohtul vajadus analüüsida, kas töövõtja kannab töö maksumuse riski (Riigikohtu lahend 2-15-15662).

1. Kohus nõustub hageja käsitlusega selles, et isegi siis kui kostja oleks tõendanud ära hinnapakkumises näidatust väiksemat materjalikulu, ei oleks see andnud kostjale õigust maksta kokkulepitust väiksemat tasu. VÕS § 639 (pealkirjaga „Eelarve ületamine“) regulatsiooni peamine eesmärk on siduva eelarve korral keelata töövõtjal eelarvet ületavas osas tasu nõudmine – s.t kaitsta tellijat kokkulepitust suuremas summas tasunõude eest. Samas ei ole VÕS § 639 reguleerimisalas ning sellest ka ei tulene, et tellija võiks maksta kokkulepitust väiksemat tasu, kui kokkulepitud töö tegemiseks vajalik töömaht osutub lepingus viidatud mahunäitajast väiksemaks. Sellist tellija õigust ei tulene ka ühestki muust seadusesättest. Kohtupraktikaski on viidatud, et VÕS § 639 dispositiivsuse tõttu võivad pooled lepinguga kokku leppida näiteks lepingu hinna muutmise õiguses juba ette juhuks, kui töö maht suureneb (RKTKo 05.11.2008 asjas 3-2-1-79-08). Eeltoodu koosmõjust tuleneb õiguslik eeldus, et töö käigus selguv töömahu muutus saab ennekõike mõjutada hinda ülespoole, aga mitte allapoole; ning vastupidine peaks poolte vahel selgelt kokku lepitud olema. Lepingu punktis 5.2, mis käsitleb töömahtude muutumist, sellist kokkulepet hinna vähendamiseks poolte vahel ole. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kostja on minimaalselt seotud lepingulise hinnaga ja hinna korrigeerimine p 5.2 alusel tuleks kõne alla vaid VÕS § 639 viidatud eelarve ületamise juhtumil. See kehtib seda enam, et kostja on professionaalne turuosaline, kes pidi praegusel juhul oskama hinnata tellitava töö üldist sisu, mahtu ja õiglast hinda. Kostja teadis lägahoidla suurust ning tema eesmärk oli saada vajalik geomembraan ja geotekstiil objektile paigaldatud. Vaidlus puudub selles, et kogu 4/7 objektile on geomembraan ja -tekstiil paigaldatud. See tähendab, et isegi, kui tegelik töömaht olnuks lepingusse märgitud mahunäitajast väiksem, on kostja lepinguga taotletava eesmärgi siiski saavutanud ja tal ei ole õigust lepingulise tasu maksmisest keelduda.
2. Kostja on avaldanud, et tööd ei ole käesoleva hetkeni kostja poolt vastu võetud ning seega ei lasu kostjal ka arve tasumise kohustust. Riigikohus on lahendis nr 2-17-15317/38 selgitanud, et kuni töö valmimiseni, töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni VÕS § 640 lg 2 järgi (vt ka VÕS § 638) kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot. /.../ VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. /.../ Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18). /.../ Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt saaks järeldada, et tööd ei saa lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid millest nähtuks, et tööl oleks olulisi puuduseid. Samas on hageja esitanud kohtule e-kirja, millest nähtub, et tööd on teostatud ja tööde teostamise akt kostjale edastatud. Kostja ainsaks vastuväiteks oli see, et aktis märgitud tööde maht on vale. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks lugeda, et tööd ei ole kostja poolt vastu võetud. Kuna töövõtulepingus kokku lepitud tööd on teostatud ja tööd on vastuvõetud ning tasu on muutunud sissenõutavaks, on kostja töövõtulepingu järgi kohustatud hagejale tasuma 15 477,81 eurot. Seega tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista.
5. Hageja on palunud kostjalt tasu maksmisega viivitamise eest mõista välja ka viivise 0,05% päevas. Kuivõrd kostja on oma tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitanud, tuleb hageja viivisenõue rahuldada.
6. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse kostja poolt hageja kasutusse tööde tegemiseks antud renditud ekskavaatori ja abitööjõu osas summas 14 400 eurot (koos käibemaksuga). Kostja selgitab, et kuivõrd hagejal endal puudus osaliselt tööde teostamiseks vajalik tehnika, siis lepiti täiendavalt kokku, et kostja korraldab objektile ekskavaatori, mida hageja saab tööde teostamiseks kasutada maksumusega 400 eurot päev 20-ks päevaks. Samuti ei olnud hagejal piisavalt tööjõudu, millest tulenevalt korraldas kostja nõusolekul hagejaga objektile abitööjõu koos objektijuhiga. Nimetatud teenuste eest esitas kostja hagejale 30.12.2019 arve kogusummas 14 400 eurot (koos käibemaksuga) (tlk 146). Hageja tasaarvestusavaldusega ei nõustu, kuna tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud on põhjendamatud. Hageja on kostjale viidanud, et objektil valitses liigvesi (16.10.2019 ekiri), samas kui lepingu p 4.2 kohaselt oli veevaba tööfrondi tagamine tellija ehk kostja kohustuseks. Nii ekskavaatorit kui ka abitööjõudu oli objektile vaja seoses objektil valitsenud liigveega. Pooled ei ole sõlminud kokkuleppeid ekskavaatori ja tööjõu kasutamiseks seetõttu, et hagejal polnud tehnikat ega tööjõudu kokkulepitud tööde teostamiseks. Vastupidiselt kostja väidetule olid ekskavaator ja abitööjõud objektile vajalikud siiski kostja enda kohustuse täitmiseks – kostja tellitud ekskavaator kaevas objektil kraave, seejärel abitööjõud korraldas kraavist vee väljapumpamise, kraavid lükati kinni ja alles siis sai hageja asuda oma töölõiku tegema, s.t materjali paigaldama. 5/7 Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud poolte vahelist kokkulepet ekskavaatori ja tööjõu kasutamiseks seetõttu, et hagejal polnud tehnikat ega tööjõudu kokkulepitud tööde teostamiseks. Küll nähtub lepingu p-st 4.2, et tellija pidi tagama, et tööfront on veevaba. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja selgitustele, et objektil oli liigvesi, mille kõrvaldamine oli kostja lepingust tulenevaks kohustuseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus eluliselt usutavaks, et ekskavaator ja abitööjõud objektil olid vajalikud kostja enda kohustuse täitmiseks, pärast milliste tööde teostamist sai hageja asuda materjali paigaldama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja tasaarvestusnõude rahuldamata.
7. Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 13. Kohus määrab kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruse

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks praeguses otsuses, lähtudes hageja esitatud menetluskulude nimekirjadest. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kokku menetluskulu 8506 eurot, millele lisanduvad 18.08.2020 toimunud kohtuistungi kulud summas 578 eurot. 13. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 900 eurot. Hageja on seisukohal, et hagi esitamisel oleks tulnud tasuda riigilõivu summas 750 eurot. Tulenevalt

§ 124lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 kujuneb hagihind järgmiselt.

Hageja on esitanud töövõtulepingust tuleneva tasunõude summas 15 477,81 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivisnõue summas 23,22 eurot. Samuti nõuab hageja jooksvaid viiviseid, millest tulenevalt lisandub hagihinnale ühe aasta arvestuslik viiviste summa ehk 0,05% x 365 x 15 477,81 = 2824,70 eurot. Kokku on hagihind seega 15 477,81 + 23,22 + 2824,70 = 18 325,73 eurot. RLS § 59 lg 1 ning seaduse lisa 1 kohaselt kuulub sellise hagihinnaga hagi esitamisel tasumisele riigilõiv summas 750 eurot, mis on tasutud (lisa 15). Hageja on tasunud riigilõivu ülemäärases summas (900 eurot) ning ülemäärases osas tasutud riigilõiv tuleb hagejale tagastada. Seega tagastab kohus hagejale 150 eurot hageja arveldusarvele nr XXXX (Swedbank). 14. Lisaks on hageja esitanud kohtule tagatise tagastamise taotluse.

§ 195

lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.

§ 391

lg 2 sätestab, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul

§ 391lg-s 1 nimetatud ajast alates.

Vastavalt

§ 391

lg 1 p-le 1 peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Kohus leiab, et juhul kui maakohtu otsus jõustub osas, milles kohus hagi rahuldas on tagatise andmise põhjus ära langenud, mistõttu kohus tagastab tasutud tagatise. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus otsuse jõustumisel, Vertes OÜ-le hagi tagamise tagatise summas 1020 eurot, kandes vastava summa hageja arveldusarvele nr XXX (Swedbank). 15.

§ 139lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud riigilõiv menetluskuluks.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 850 eurot. Riigilõiv summas 750 eurot vastab riigilõivuseaduse Lisa 1 järgi riigilõivule, mis tuleb tasuda hagilt hinnaga 18 325,73 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu summas 100 eurot kahe hagi tagamise taotluse eest, mis on rahuldatud. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 850 eurot. 6/7 14. Lisaks eelnevale on põhjendatud kostjalt välja nõuda hageja poolt kantud kohtuvälised kulud

§ 144

lg 1 p 5 summas 658 eurot (kohtutäiturikulud summas 648 eurot (110,24+333,60+333,60) ja väljavõtete tegemise kulud summas 10 eurot (8+2). 15.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esindajakuluks märkinud kokku 6998 eurot, millele lisandub 18.08.2020 istungil osalemise kulu summas 578 eurot, seega kokku 7576 eurot. Hagejale on õigusabikulu osutatud 41,2h ulatuses keskmise tunnihinnaga 169,85 eurot. Kohus tutvunud hageja esindaja menetluskulude nimekirjaga ning esitatud arvetega on seisukohal, et tegemist ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalike menetluskuludega. Kohus ei nõustu, et 18.08.2020 toimunud istungil osalemise ajakulu mõistlikuks suuruseks on 9,5 tundi, arvestades, et istungi pikkuseks oli 1 tund ja 18 minutit. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning ka kostja ettevalmistusaega peab kohus siinkohal põhjendatuks koguajakulu 4 tundi ja 18 minutit. Seega tuleb pidada põhjendatud ajakuluks 36 tundi. Arvestades seda, et olemuslikult peaksid hageja menetluskulud olema suuremad kui kostja omad, peab kohus antud ajakulu võrreldes kostja ajakuluga (28h ja 13 min) proportsionaalseks antud kaasuse kontekstis. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja õigusabikulude suuruseks 170*36=6120 eurot. 16. Lähtudes eeltoodust on hageja menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista 850+658+6120=7628 eurot. 17. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18. Hageja on esitanud taotluse kohtuotsuse täitmiseks hagi tagamise raames kohtu deposiiti kantud summa arvelt. Kohus selgitab, et kohtul puudub alus ilma kostja nõusolekuta kostja raha käsutamiseks. Seega jäävad hagi tagamise abinõud kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus selgitab, et kostja saab esitada kohtule taotluse deposiiti kantud rahasumma arvelt haginõude täitmiseks, andes nõusoleku deposiiti kantud summa üle kandmiseks hageja arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 7/7