← Eesti

2-21-4667/4

Obsah (6)§ 667§ 428§ 372§ 356§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 28. mai 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-4667 Tsiviilasi OÜ BREM Kinnisvarahal

) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja I kustutati äriregistrist

  1. septembril 2020 ja tema suhtes ei ole otsustatud likvideerimismenetluse läbiviimist ega määratud likvideerijat. Seega puudub menetluses kostja, kelle suhtes vara tagasivõitmise hagi esitada. Kohus ei saa võtta menetlusse kustutatud äriühingu vastu esitatavat hagi. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - hageja jaoks lõppes tagasivõitmise hagi esitamise tähtaeg
  3. märtsil 2021, mistõttu ei olnud tal võimalik hagiavalduse esitamisega oodata, kuni kohus tsiviilasjas nr 2-214210 määruse teeb ja kostja I registrisse tagasi kantakse. Kuigi hagi esitamise ajal puudus kostjal I kohtumenetluses osalemiseks vajalik tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja -teovõime, taastuvad need tagasiulatuvalt tema registrisse tagasikandmisel; maakohus oleks pidanud ootama hagi menetlusse võtmise või mittevõtmise otsustamisega kuni kostja I registrisse kandmiseni või tsiviilasjas nr 2-21-4210 avalduse rahuldamata jätmise korral kohtumääruse jõustumiseni.
  4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, seda ei rahuldanud ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  5. aprillil
  6. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse.

  1. Põhimõtteliselt on õige maakohtu seisukoht, et tsiviilasja on võimalik menetleda ainult tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeliste isikute suhtes. Siiski ei tähenda see käesoleval juhul, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda enne, kui selgub kostja I õigusvõime jätkuvus. 6.
  2. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 2 järgi registrisse kandmisega ja lõpeb sama seaduse § 45 lg 2 järgi registrist kustutamisega. Sama on sätestatud äriseadustiku § 2 lg-s
  3. Hageja tõi esile, et kostja I kustutati äriregistrist
  4. septembril
  5. Sellega kaotas kostja I õigusvõime. Ajal, mil kostjal I õigusvõimet ei ole, ei saa ta oma õigusi kaitsta, sh kohtumenetluses toiminguid teha. Seega, kui menetluses puudub õigusvõimeline teine pool, ei saa asjas menetlust läbi viia. Lisaks tuleks

§ 428lg 1 p 5 alusel menetlus lõpetada, kui pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õiglusjärgluseta. 2

(3)6.
  1. Juba alustatud menetluse lõpetamine viidatud alusel oleks siiski ennatlik, kui on ette näha või toimumas menetlus kustutatud ühingu likvideerimise läbiviimiseks pärast registrist kustutamist (vt Riigikohtu
  2. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 9, ja
  3. jaanuari 2014 määrus samas asjas, p 7). Nimelt äriühingu registris „taastamisel“ ennistub tagasiulatuvalt tema õigusvõime, st õigusvõimet ei loeta katkenuks ning tekkinud õigusi ega kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (Riigikohtu
  4. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). 6.
  5. Ringkonnakohus leiab, et samad põhimõtted kohalduvad ka hagi menetluse võtmise etapil. Hageja tõi esile, et ta esitas tsiviilasjas nr 2-21-4210 avalduse kostja I likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks ning äriregistrisse tagasikandmiseks. Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole seda avaldust veel lahendatud. Enne selle avalduse suhtes kohtulahendi jõustumist pole otstarbekas otsustada hagi menetlusse võtmist käesolevas asjas. 6.4.

§ 372

lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal konkreetsel juhul asjaolude põhjal sisustada. Pole võimalik täielikult välistada, et hagi menetlusse võtmise etapp kestab teatavatel asjaoludel kauem. Näiteks võib juba sel etapil tekkida vajadus küsida Euroopa Kohtult eelotsust kohtualluvuse küsimuses ja siis tuleks menetlus enne selle sisulist algatamist

§ 356lg 3 alusel peatada.

Sarnaselt võib menetlusse võtmine viibida ka olukorras, kus kostja õigusvõime vajab selgitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole takistust menetlus kõnealusel etapil peatada, kui maakohus peab seda vajalikuks. 6.5. Kokkuvõtvalt oli maakohtu otsustus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta ennatlik. Muudele menetlustakistustele peale kostja I õigusvõime puudumise maakohus ei tuginenud. Hagi menetlusse võtmisel tuleb maakohtul kontrollida lisaks teisi hagi menetlemise eeldusi, samuti lahendada hageja taotlus hagi tagamiseks. Käesoleval juhul võib olla tegemist piisavalt erandliku olukorraga, kus kostja II suhtes hagi tagamise abinõusid saab rakendada juba enne hagi menetlusse võtmist. 7.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul edaspidi otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus märgib, et kulude jaotus tulnuks otsustada ka vaidlustatud määruses. 8.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.