KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2021, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-21-991 RK Teeninduse OÜ kaebus riigihangete vaidlustusko

) § 185 lg 3 viimase lõigu („… või nendest sõltumatult tehtud muudatuste“) all on seadusandja silmas pidanud hankija poolt riigihanke alusdokumentides tehtud muudatusi, mis on tehtud pärast riigihanke suhtes jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsuse tegemist ja nende täitmiseks. Praktikas esineb juhtumeid, kus hankijad ei piirdu vaidlustuskomisjoni otsusest või kohtuotsusest vahetult tulenevate muudatuste tegemisega, vaid muudavad riigihanke alusdokumente ulatuslikumalt. Sellisel juhul on edasises hankemenetluses isikute vaidlustamise võimalused piiratud nimetatud muudatustega. Riigihangete vaidlustuskomisjoni tõlgendus piirab riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaega võrreldes olukorraga, kui riigihanke alusdokumente ei muudeta. Kui lähtuda riigihangete vaidlustuskomisjoni tõlgendusest, peaksid

§ 185

lg 3 kohaldamiseks olema samaaegselt täidetud kaks eeldust: hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste, taotluste ja ideekavandite esitamise tähtaega. Samas on hankijal lubatud pakkumuste esitamise tähtaegu pikendada ka ilma riigihanke alusdokumente muutmata. On arusaamatu, miks oleks pidanud olema seadusandja tahe piirata riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaega esialgse pakkumuste esitamise tähtajaga juhul, kui riigihanke alusdokumente on muudetud, andes samas võimaluse vaidlustada riigihanke alusdokumente pikendatud tähtaja jooksul, kui riigihanke alusdokumente muudetud ei ole.

§ 185lg 3 pinnalt puudub alus sisuliste ja redaktsiooniliste muudatuste eristamiseks.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuses sisalduv

§ 185

lg 3 tõlgendus toob kaasa olulise menetlusõigusliku segaduse ja riivab ebaproportsionaalselt kaebaja põhiõigust tõhusale ja ausale õigusmõistmisele ning kaebeõigust.

ei pane hankijale kohustust põhjendada pakkumuste esitamise tähtaja pikendamist ega kohustust tähtaega muutes HT-s üksikasjalikult loetleda ja kirjeldada riigihanke alusdokumentides tehtud muudatusi. 19.04.2021 hankeregistris avaldatud HT-s oli ainuke muudatus HT osa IV p 2.2 „Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg“. Tuvastamaks kaebeõiguse olemasolu ja tähtaega, tulnuks kaebajal ise välja selgitada kõik hankija poolt riigihanke alusdokumentides tehtud muudatused, mis on ebamõistlikult koormav, ja seostada need pakkumuste esitamise esialgse või pikendatud tähtajaga. Lisaks oleks kaebaja pidanud iga tuvastatud muudatuse puhul analüüsima, kas muudatus on sisuline või redaktsiooniline. 2

§ 185lg 3 Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni tõlgendusega

§ 185lg-st 3 kaasneb oluline menetlusõiguslik ebaselgus.

Ilma selge õigusliku aluseta tuleks esmalt kaebajal iseseisvalt ja seejärel õiguskaitseorganitel asuda analüüsima riigihanke alusdokumentides tehtud muudatuste iseloomu, millest seatakse sõltuvusse isiku kohtusse pöördumise õiguse realiseerimine. Vaatlusaluses olukorras ei saa arvestada seda, et riigihanke alusdokumentide vaidlustamise otsustamisel on sageli oluline lähtuda mitte üksikutest sätetest, vaid riigihanke alusdokumentidest tervikuna. Riigihanke alusdokumentide tähendus võib muutuda hankija poolt hankemenetluse käigus antud selgituste tõttu. Kui hankija kehtestab riigihanke alusdokumentide uue tervikredaktsiooni ja pikendab selle tõttu pakkumuste esitamise tähtaega, peaks sellega kaasnema võimalus vaidlustada riigihanke alusdokumendid, lähtudes pakkumuste esitamise pikendatud tähtajast (vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 27.10.1978 otsus asjas Sunday Times vs Ühendkuningriik; Riigikohtu lahend asjas nr 3-4-1-5-02; 12.01.1994 otsus asjas nr III-4/A-1/94).

1. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus hankemenetluse peatamiseks kohtumenetluse ajaks. Eelduslikult kestab kohtuasi kauem kui pakkumuste esitamise tähtaeg (31.05.2021). Kui kohtumenetluse ajal hankemenetlus jätkub, toob see kaasa olukorra, kus kaebaja peab esitama tema hinnangul õigusvastases ja tema õigusi rikkuvas hankes pakkumuse või loobuma riigihankes osalemisest. Mõlemal juhul kaasneksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebajale pöördumatud negatiivsed tagajärjed, mida ei oleks hiljem võimalik kõrvaldada. Kaebaja kaotaks nii võimaluse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Hankija hangib riigihankega koolitoitlustamise teenust alates 01.08.2021 ligikaudu pooltele Tallinna üldhariduskoolidele. Kui kaebaja 28.04.2021 vaidlustus kasvõi osaliselt rahuldatakse ja see toimub pärast riigihankes pakkumuste esitamise tähtaja saabumist, toob see kaasa hanke tervikuna kehtetuks tunnistamise vajaduse. Seega oleks riigihanke peatamine avalikes huvides, sest võimaldaks kõige lühema ajaga tagada riigihanke seaduslikkus.
2. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu.

§ 185

lg 3 grammatilisest tõlgendusest nähtub, et lauseosa „või nendest sõltumatult tehtud muudatusi“ ei seondu üksnes riigihangete vaidlustuskomisjoni või kohtu otsuste täitmiseks tehtavate muudatustega, vaid hõlmab ka muid riigihanke alusdokumentides tehtud muudatusi. Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas seadusandja eesmärgiga

§ 185

lg 3 kehtestamisel ning sätte väljakujunenud rakenduspraktikaga (vt Riigikogu poolt 14.06.2017 vastu võetud

eelnõu 450 SE;

eelnõu 204 SE II lugemise muudatusettepanek nr 54;

kommenteeritud väljaanne; Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1008 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni vaidlustusasjas nr 10-19/204256 tehtud otsuse p 4.1). Sätte mõtteks ei ole anda huvitatud isikutele vaidlustuse 3

§ 185lg-st 3 tulenev erireegel.

Selle riigihanke puhul on muudatuste olemus ja sisu kättesaadav registri töölehelt „Hanke versioonid“. Viidatud töölehe riigihanke alusdokumentide 19.04.2021 versiooni valikust „Mis muutus“ nähtuvad nii muudatused hindamiskriteeriumite kui ka üldandmete väljal uue pakkumuste esitamise tähtaja kohta. Muudatused on dokumentides värvilahenduste ja kommentaaridega esile tõstetud. Samamoodi on kõik riigihanke alusdokumendid avalikult riigihangete registrist leitavad töölehelt „Dokumendid“. Kui hankija riigihanke alusdokumente riigihangete registris muudab, saadetakse selle kohta riigihanke juurde registreeritud ettevõtjate e-posti aadressidele teavitus ning suunatakse nad muudetud dokumentidega tutvuma. Kaebaja ei ole väitnud, et talle registri automaatteavitusi ei saadetud. Kaebaja on riigihankes esitanud aktiivselt küsimusi alates 29.03.2021. Seega oli ta kursis riigihanke alusdokumentide sisuga. Kaebajal oli piisavalt aega, et RHAD vaidlustada. Euroopa Liidu seadusandja ei ole HT vormis ette näinud, et sellele kantakse hindamiskriteeriumid. Seetõttu ei kajastu seal hindamiskriteeriumite muudatused. Riigihangete mõistliku aja jooksul läbiviimine on avalik huvi. Hankija ning laiemalt avaliku huvi tasakaaluks on vaidlustamise tähtajad lühikesed. Koolitoitlustus on seotud kaalukate avalike huvidega. Need võivad saada kahjustatud, kui kohus nt otsustab riigihanke menetluse kõigis riigihanke 24 osas peatada. Toitlustusteenuse osutamisega on kavandanud alustada alates 01.08.2021, et oleks tagatud õpilaste toitlustamine kogu järgneva õppeaasta vältel. Kui kohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse, on ilmne, et menetlust ei ole võimalik õigeaegselt lõpetada ega sügiseks lastele koolitoidu pakkuja olemasolu tagada. Kaebajal on samuti võimalik esitada riigihankes pakkumus. Nii ei riku riigihankemenetlusega jätkamine kaebaja enda õiguseid, sest kaebaja ei jää pöördumatult ilma võimalusest osutuda ettevõtjaks, kellega hankija sõlmib hankelepingu. Neid riigihanke alusdokumendi tingimusi arvestades, mida kaebaja sai vaidlustada, ei ole eduka pakkumuse esitamine välistatud. Olukorras, kus kohus näeks samuti

§ 185

lg-s 3 põhiseaduslikku probleemi, nagu kaebaja, muutuks kohtumenetlus oluliselt pikemaks. Selle aja jooksul on senised hankelepingud koolide toitlustajatega lõppenud ning koolitoidu edasiseks pakkumiseks puuduvad koostööpartnerid. Vaidlusalune riigihange on jaotatud 24 osaks. Kaebaja ei ole täpsustanud, kas ja millises riigihanke osas ta menetluse peatamist taotleb. Kaebeõigus ja sellega võimalikult seonduv esialgse õiguskaitse vajadus on seotud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega. Kaebaja seisukohast oleks esialgse õiguskaitse seadmine põhjendatud ja vajalik ainuüksi nendes riigihanke osades, milles ta soovib pakkumust esitada. Hanke tervikuna peatamine kahjustaks ebaproportsionaalselt hankija ja avalikku huvi. Kaebaja täidab hetkel nelja koolitoitlustuse hankelepingut. Seega ei ole eluliselt usutav, et kaebaja soovib esitada pakkumust kõigis riigihanke osades. See ei nähtu ka esialgse õiguskaitse taotlusest. 4

§ 81

lg 1 kohaselt saab riigihanke alusdokumente muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, s.o 31.05.2021 kl 9.00, kaotaks riigihanke alusdokumentide õiguspärasuse üle peetav vaidlus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist mõtte. Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi hankemenetluse peatamiseks kuni kohtuvaidluse lõpuni. Koolitoitlustus on seotud kaalukate avalike huvidega, mistõttu tuleb nendega esialgse õiguskaitse seadmisel arvestada. Sellisel juhul satub ohtu avalikes huvides olulise teenuse osutamine õpilastele. Asja materjalidest nähtuvalt on kavandatud toitlustusteenuse osutamisega alustada 01.08.

1. Hiljemalt peaks olema toitlustamine korraldatud 01.09.
2. Kuigi riigihanke alased kaebused vaadatakse läbi lühendatud tähtaja jooksul, tuleb arvestada ka esimese astme kohtu otsuse võimalikule edasikaebamisele kuluvat aega. See tähendab, et pärast kohtuvaidluste lõppu jääks hankijale äärmiselt vähe aega riigihankega seotud toimingute tegemiseks. Riigihange on alles pakkumuste esitamise eelses faasis ning arvestada tuleb pärast pakkumuste esitamist nende hindamisele ja hankija otsuste võimalikule vaidlustamisele kuluvat aega. Hankijal on küll kohustus korraldada hankemenetlus aegsasti, et menetluse tulemusel ei jääks lepingu sõlmimine viimasele hetkele, kuid praegusel juhul ei saa hankijale ette heita hankemenetlusega viivitamist. HT avaldati juba 22.03.
3. Sellest tulenevalt on avalikud huvid kaalukamad kaebaja huvidest. Ka on kaebajal, vaatamata väidetavatele puudustele hankedokumentides, võimalik pakkumus esitada, mistõttu ei ole kaebaja õigused täielikult kaitseta. Samuti säilib riigihanke alusdokumendid vaidlustanud isikul võimalus esitada

§ 186

lg 6 alusel kahju hüvitamise taotlus, kui kaebajaga jääb hankeleping sõlmimata õigusvastase hanke alusdokumendi tõttu. Ei ole välistatud, et pakkumuse esitamise korral osutub kaebaja pakkumus edukaks. Kaebaja ei ole kaebuses ega esialgse õiguskaitse taotluses esitanud põhjendusi, millest nähtuks vajadus kogu hankemenetluse peatamiseks. Vaidlusalune riigihange on jaotatud 24 osaks. Kaebusest ega esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, kas ja millises riigihanke osas kaebaja kavatseb pakkumust esitada. Ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja kavatseb pakkumuse esitada kõigis 24 osas. Nendes riigihanke osades, milles kaebaja pakkumust ei soovi esitada, ei saa esialgse õiguskaitse seadmata jätmine kaebaja subjektiivseid õigusi kahjustada. Ebaproportsionaalselt saaks kahjustatud avalik huvi. Kaebuse eduväljavaated on vähesed.

§ 185

lg-t 3 tuleb tõlgendada nii, et praegusel juhul ei pikenenud vaidlustuse esitamise tähtaeg pärast hankijapoolsete muudatuste tegemist kaebaja poolt vaidlustatud RHAD osas. Vaidlustuse sisust nähtub, et kaebaja vaidlustab riigihanke alusdokumentides sisalduvaid hindamiskriteeriume. Samas ei nähtu, et kaebaja arvates muutusid need tingimused õigusvastaseks hankija poolt muudatuste tegemisega. Seega on riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukoht põhjendatud. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. RK Teeninduse OÜ esitas 25.05.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 20.05.2021 määruse resolutsiooni p 1 ja kohaldada esialgset õiguskaitset. 5

§ 185

lg 3 võimaldab vaidlustada pikendatud tähtaja jooksul kõiki riigihanke alusdokumentides muudetud punkte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Määruskaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 280 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 280 lg 4) ning vastab HKMS §des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
2. Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
3. Kuna tegemist on kiireloomulise taotlusega (riigihangete registri järgi on pakkumuste esitamise tähtajaks 31.05.2021 kl 09.00), lahendab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse hankijat ära kuulamata, arvestades varem halduskohtule esitatud seisukohtadega.
4. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja seisukohtadest nähtub soov esitada vaidlusaluses riigihankes pakkumus ning saavutada lõppastmes hankelepingu sõlmimine. Kuna

§ 81

lg 1 kohaselt saab riigihanke alusdokumente muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, kaotaks vaidlus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist mõtte. Kuna riigihanke alusdokumendid on olemuselt eelhaldusakt (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 16), mis on kehtivuse korral haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 järgi igaühele täitmiseks kohustuslik, siis puuduks hankijal võimalus jätta vaidlustatud RHAD punktid hiljem kohaldamata isegi juhul, kui halduskohus peaks tuvastama nende õigusvastasuse (Riigikohtu 28.11.2012 otsus nr 3-3-1-45-12, p 29). Hankemenetluse peatamata jätmisel ei oleks praeguses asjas tehtava kohtuotsuse jõustumine enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist võimalik. 6

§ 185

lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tulenevalt võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (vaidlustaja) vaidlustada hankija tegevuse, sh riigihanke alusdokumendid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et

rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid.

§ 185

lg 3 sätestab, et kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke suhtes tehtud jõustunud riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi.

§ 189

lg 2 p 2 kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale reeglina riigihangete vaidlustuskomisjonile laekuma hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste esitamise tähtpäeva (

§ 189

lg 2 p-d 1 ja 3 sätestavad sellest erinevad tähtajad liht- ja lühendatud tähtaegadega hankes). Ringkonnakohus selgitas 17.08.2018 määruse asjas nr 3-18-1008 p-des 10–12 nende sätete kohta järgmist. Neist sätetest tuleneb nende koostoimes, et avatud riigihankes peab riigihanke alusdokumentide peale esitatud vaidlustus üldjuhul riigihangete vaidlustuskomisjonini jõudma vähemalt viis tööpäeva enne esialgses hanketeates märgitud pakkumuste esitamise tähtpäeva. Erandina on võimalik vaidlustus esitada ka hiljem, kuid seda vaid tingimusel, et hankija on hanke alusdokumente muutnud ja pakkumuste esitamise tähtaega pikendanud; vaidlustus puudutab neid hankedokumentide punkte, mida on muudetud; ning vaidlustus on esitatud hiljemalt viis tööpäeva enne muudatustega seotud hanketeates märgitud uut pakkumuste esitamise tähtaega. Selline tõlgendus võimaldab viia riigihanke läbi mõistliku aja jooksul, välistades võimaluse hankemenetlust hanke alusdokumentide hilinenud vaidlustamistega pahatahtlikult venitada. Samal ajal tagab selline tõlgendus ka riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja õiguste kaitse. Pakkumuste esitamise tähtaegade määramise regulatsioon (

§-d 92 ja 93) tagab, et ettevõtjal oleks piisavalt aega riigihangete registris avaldatud hanketeate ja dokumentidega tutvuda ning otsustada juba esimese hanketeate avaldamise järel, kas ta peab mõnda hankija seatud tingimust enda õigusi rikkuvaks. Kuigi riigihankemenetlus ei ole haldusmenetlus, on hanke alusdokumendid käsitatavad eelhaldusaktina. (Eel)haldusakt tuleb vaidlustada selleks ettenähtud tähtaja jooksul (HKMS §-d 46 ja 47) ning selle muutmise korral tekib puudutatud isikul üksnes muutva haldusakti vaidlustamise õigus, mitte õigus avada vaidlus kogu esialgse (eel)haldusakti üle. Sellist piirangut õigustab PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. 17. Viidatud ringkonnakohtu seisukoht kujundati haldusasjas, kus oli vaidluse all avatud hankemenetlus. Praegusel juhul on kaebaja vaidlustanud sotsiaalteenuste erimenetluse raames koostatud RHAD-d, millele kohaldub erikord (

§-d 126 ja 127).

§ 189

lg 1 ja lg 2 p 2 viitab selle kohaldamisele hankemenetluses ega erista sotsiaalteenuste erimenetlusi.

kommenteeritud väljaandes on viidatud sellele, et riigihangete vaidlustuskomisjoni praktikas on kohaldatud sotsiaalteenuste erimenetlusele nii

§ 189

lg 1 üldregulatsiooni kui ka

§ 189

lg 2 p 2 eriregulatsiooni.

§ 189

lg 2 kohaldamist erimenetlustele on kritiseeritud põhjendusel, et

§ 189

lg-s 2 sätestatud lühemad tähtajad ei pruugi tagada seda, et isikul on vaidlustuse esitamiseks vähemalt õiguskaitsedirektiivis märgitud 10-päevane tähtaeg (vt M. Parind, § 189, lk 1068 – M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2019). Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebajal jäi vaidlustus esitamata, sest tal ei olnud selleks mõistlikku aega. Seda ei ole RK Teeninduse OÜ ka väitnud. Haldusasjas on põhiline vaidlusküsimus, kuidas tõlgendada

§ 185lg-t 3.

Lisaks on

§ 189lg 2 p 2 kohaldamine kaebaja jaoks praegusel juhul soodsam (tähtaja sidumine pakkumuste esitamise 7

§ 189

lg-ga 1, mis seob tähtaja arvestamise vaidlustaja õiguste rikkumisest teada saamisega. Seega tuli praegusel juhul lähtuda

§ 189lg 2 p-s 2 sätestatud tähtajast.

18.

§ 185

lg 3 käsitleb üldiselt riigihanke alusdokumentides, taotlustes või ideekavandites muudatuste tegemist ega sätesta erisusi eriteenuste menetlusele. Kaebaja ei ole ka väitnud, et

§ 185

lg 3 praegusel juhul ei kohalduks, vaid on riigihangete vaidlustuskomisjoniga võrreldes erineval seisukohal sätte tõlgendamise osas. Seega tuli kaebajal järgida konkreetse RHAD-s tehtud muudatuse vaidlustamisel viidatud sättes märgitud tähtaega.

§ 185

lg 3 tõlgendamise osas jääb ringkonnakohus eelnevalt viidatud 17.08.2018 määruses väljendatud seisukohtade juurde (vt ka M. A. Simovart, I. Pilving ja C. Ginter, § 185, lk 1048 – M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2019). Vastupidine tõlgendus tooks kaasa selle, et iga kord, kui hankija pikendab pakkumuse esitamise tähtaegasid – sõltumata konkreetse RHAD sätte seotusest tähtaja pikendamisega – saab hankes osalev isik uue võimalused RHAD punkte vaidlustada. See tooks kaasa hankemenetluse põhjendamatu venimise ega oleks kooskõlas riigihanke efektiivse ning kiire läbiviimise põhimõttega. Ka juhul, kui tehtavad muudatused ei ole tingimuse sisu muutvad või muudetakse konkreetset sätet üksnes osaliselt, ei kaasne sellega isiku õigust vaidlustada muudetud sätet tervikuna. Konkreetsete muudatuste eristamise ning sellest sõltuvalt vaidlustamise vajaduse kindlakstegemist – arvestades ka riigihanke registri korraldust muudatustest teavitamisel ning ära märkimisel – ei saa pidada hankes huvitatud isiku jaoks ebamõistlikult keerukaks. Ekslik on kaebaja arusaam, et kui hankija pikendab pakkumuste esitamise tähtaega RHAD-s muudatusi tegemata, on huvitatud isikul uuesti võimalik vaidlustada kõiki RHAD sätteid. Pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise võib tingida ka nt kohtuvaidluse kestmine, millisel juhul ei too pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine kaasa RHAD sätete uut vaidlustamisvõimalust.

1. Hankeregistrist nähtub, et 19.04.2021 muudeti osaliselt hindamiskriteeriume. Muudatused on kajastatud alamkategoorias ,,Hanke versioonid“ pdf-failina. Dokumendist nähtub, et nt hommikueine valikute kriteeriumi osas on parandatud lausestuse ja komavigu. Koolilõuna ökomärgi kriteeriumi osas on parandatud komavigu ning lisatud kriteerium ökomärgi hankimise aja pikendamise kohta kolme kuu võrra. Punkte 1, 4 ja 5 ei muudetud (vt osa 1 – Tallinna Rahumäe Põhikool; samad muudatused on tehtud teiste hankes osalevate koolide puhul). Samast versioonist nähtub muudatus üldandmetes, millega pikendati pakkumuste esitamise tähtaega kuni 06.05.2021 kl 9.
3. Riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustusest nähtub, et kaebaja vaidlustas erimenetluse korra p-d 8.1–8.5 põhjendustel, mis oleksid samavõrd asjakohased ka lausestust ja kirjavahemärke muutmata. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, miks tulnuks kaebajal vaidlustada viidatud RHAD punktid lähtuvalt pakkumuste tähtajast 04.05.2021 kl 9.
4. Seega tuli kaebajal esitada vaidlustus nii, et pakkumuste esitamise tähtaja ja vaidlustuse esitamise vahele jääks viis tööpäeva (

§ 189lg 2 p 2 ja § 185 lg 3), s.o hiljemalt 26.04.2021.

Kaebaja esitas vaidlustuse 28.04.

1. Hankija ei teinud erimenetluse korra p-des 8.1–8.2 ja 8.4–8.5 sisulisi muudatusi pärast RHAD avaldamist 22.03.
2. Hankija muutis uuesti RHAD-d 03.05.
3. Hanke versioonile lisatud pdf-failist nähtub, et muudatus sisaldas üksnes seda, et koolilõuna ökomärgi kriteerium (p 3) eemaldati hindamiskriteeriumite hulgast (vt ka kehtiva erimenetluse korra p 8.3) ning hinnakriteeriumi maksumuse eest antavaid hindepunkte suurendati 10-lt 20-le (p 4). 03.05.2021 hanke versiooni muudatusega pikendati pakkumuste esitamise tähtaega kuni 31.05.2021 kl 9.
4. Kuigi hankija muutis hiljem ka erimenetluse punkti 8.4, ei ole kaebaja vaidlustusest nähtuvalt vaidlustanud 8

§ 82lg 2).

1. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist õigustab täiendavalt ülekaalukas avalik huvi. Hankelepingu perioodiks on märgitud 01.08.2021–30.06.
2. Seega on hankijal vaja jõuda hankelepingu sõlmimiseni ca 2 kuu pärast. Koolis toitlustamine on olulise avaliku huviga (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 lg 1). Hankemenetluse peatamisel on ebatõenäoline, et hankija jõuaks järele jäänud aja jooksul viia läbi vajalikud menetlustoimingud ning jõuda hankelepingu sõlmimiseni, arvestades ka võimalikke vaidlustusmenetlusi. Kuigi hankijal tuleb hankemenetluse läbiviimisel eelnevalt kirjeldatud asjaoludega arvestada ning kuulutada hange välja võimalikult varakult (praegusel juhul kuulutati hange välja 22.03.2021), ei ole selle riisiko panemine hankijale praegusel juhul põhjendatud kaebuse vähese eduväljavaate tõttu. Kaebajal on endiselt võimalik esitada vaidlusaluses riigihankes pakkumus.
3. Eelnevast tulenevalt jääb RK Teeninduse OÜ määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitamisel on 25.05.2021 tasutud riigilõiv 15 eurot. RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu 15 eurot L&P Advokaadibüroo OÜ Swedbank AS arvelduskontole nr EE082200221024605121 (HKMS § 104 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) 9