Obsah (17)

§ 146§ 22§ 1§ 31§ 10§ 29§ 33§ 35§ 36§ 43§ 44§ 85§ 87§ 150§ 11§ 23§ 65

2-21-3393 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2021. a; kell 09.00, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3393 Tsiviilasi Võlausaldaja Themis Õ

§ 146lg-s 1 sätestatud korras.

1. Määrata M R pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks xxx eurot, sh käibemaks x eurot. Tasu kuulub väljamõistmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11455318) kasuks.
2. Ajutise halduri tasu xxx eurot maksta välja võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ poolt 01.04.
3. a Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidisumma arvelt Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr EE832200221039155226 Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 04.03.
5. a esitas võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja avalduse võlgniku M R pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt langetas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 22.11.2016.a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1162498 mõistes süüdistatavatelt M R (xxx); E E (xxx); S S (xxx) kannatanu H A (xxx) kasuks välja rahalise nõude, kohustades süüdistatavaid solidaarselt tasuma temale 11 366,24 eurot. Kohtuotsus on jõustunud. Võlausaldaja H A on nõudeõiguse kõigi võlgnike vastu loovutanud avaldajale 08.02.2021 a. Nõude loovutamisest uuele võlausaldajale on võlgniku sellest teavitatud. Võlgniku vastu alustati täitemenetlust 27.11.2018 a. kohtutäitur Tarvi Söömer vahendusel. 18.02.
6. a. väljastas kohtutäitur täitemenetluse käigu kohta teate alljärgnevas: 2 2-21-3393 Täiteasi 133/2018/820, M R, laekumisi pole, e-Täituri andmetel on Teie nõue ainus, võlgnikul registervara puudub ning ta ei tööta. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku tasumata võlajääk avaldaja ees kokku 11 366,24 eurot. Pankrotiavaldusele lisatud kohtutäituri infost nähtub, et võlgnikul puudub töökoht ja registervara ning seetõttu on täitemenetlus olnud edutu aastaid. Eelmine võlausaldaja H A on algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse 27.11.
7. a. Praeguseks hetkeks on täitmisavalduse esitamisest möödunud enam kui 2 aastat, kuid võlakohustuse katteks ei olnud laekumisi. Võlausaldajal pole võimalik teha muid järeldusi, kui et võlgnik on seetõttu püsivalt maksejõuetu. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik ei kinnipidamisasutuses ega ka töövõimetu. Käesolevaks ajaks on ilmselge, et võlgnik nõuet vabatahtlikult ei täida ning nõude täitmise perspektiiv täitemenetluses on ebatõenäoline. Pankrotiavalduse esitamine on mõistlik, sest võlgnikul puudub sissetulek ning registervara, mille arvelt võlakohustust likvideerida. Eeltoodut arvesse võttes palub avaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtta ja välja kuulutada võlgniku M R pankrot ning jätta asjas kujunevad menetluskulud täielikult võlgniku M R kanda.
8. 08.03.2021.a võttis kohus esitatud avalduse menetlusse ja kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1300 eurot. 01.04.2021.a esitas võlausaldaja kohtule maksekorralduse, kust nähtub 1300 euro tasumine kohtu deposiiti ajutise pankrotimenetluse kulude katteks.
9. 08.03.
10. a e-kirjaga toimetas kohus pankrotiavalduse koos määrusega võlgnikule kätte. Kohus osundas määruses, et võlgnik võib pankrotiavaldusele esitada vastuväite ning taotleda pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil. 15.03.2021.a e-kirjaga kinnitas võlgnik, et on menetlusdokumendid kätte saanud. Võlgnik määratud tähtaja jooksul vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud, samuti ei taotlenud pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil.
11. 06.04.2021.a määrusega nimetati M R ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder. Ajutine pankrotihaldur esitas 30.04.2021.a kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. 4.
12. Võlgnikul vara ajutise halduri hinnangul sellises ulatuses, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet seaduses sätestatud korras, puudub. Võlgniku arvelduskontodel on rahalisi vahendeid kokku summas 0,00 eurot. Transpordiameti väljavõtte kohaselt ei kuulu võlgnikule nimele või vastutavad kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette. Maksu- ja Tolliameti andmetel nähtub viimatine kanne töötajate registris töötamise kohta B OÜ-s ja registreeringu lõpuks on 31.10.
13. Seega ei ole võlgnik ca 1,5 aasta jooksul töötanud. Võlgnikul ei ole osalusi äriühingutes. Käesoleval hetkel võlgnikule kinnisvara ei kuulu, ega ole varasemalt kuulunud. 4.
14. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 16 004,66 eurot. Võlgniku suhtes on aktiivsed 5 täitemenetlust, millest vanim aastast
15. Kõikide täitemenetluste täpsed jäägid ei ole käesolevaks hetkeks teada. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid

§ 22lg 2 p 1 mõistes.

4.3. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Hetkel on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 16 004,66 eurot. Võlgnik haldurile teadaolevalt ei tööta ja tal puudub sissetulek. Võlgnik ei ole täitnud menetluses oma teabeandmise kohustust, ega ole vastanud teabenõudele, seega ei ole teada võlgniku seisukoht maksejõuetuse põhjuste osas. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuseks kriminaalasjas nr 3 2-21-3393 1-16-2498 välja mõistetud kahju hüvitis 1-16-2498, samuti ka see, et võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega, millest tekkinud kohustusi katta. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus hinnates asjas kogutud teavet leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M R pankrot.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

1. Võlausaldaja nõude aluseks on Pärnu Maakohtu 22.11.
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-162498, millega kohus mõistis süüdistatavatelt M R, E E ja S S kannatanu H A kasuks välja rahalise nõude, kohustades süüdistatavaid solidaarselt tasuma temale 11 366,24 eurot. Avaldusele lisatud nõude loovutamise lepingust nähtub, et H A on nõudeõiguse kõigi võlgnike vastu loovutanud avaldajale 08.02.2021 a. Nõude loovutamisest uuele võlausaldajale on võlgniku sellest teavitatud. 7.

§ 10

lg 2 p 2 järgi võlausaldaja võib maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks kohtuotsuse ja kohtutäituri 18.02.2021 õiendi, millest nähtub, et 2018.a alustatud täitemenetluses ei ole seni nõuet täidetud ja võlgnikul vara puudub.

1. Ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud teabest nähtub, et võlgnikul puudub vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 16 004,66 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
2. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga

§ 29lg 1 mõttes.

Samas

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Avaldaja on tasunud kohtu poolt määratud deposiidi, mistõttu tuleb välja kuulutada M R pankrot. 10.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27. mail 2021 algusega kell 14.00 Haapsalu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks vandeadvokaadi Kristo Teder, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. 11.

§ 31

lg 6 teise lause kohaselt kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti välja kuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus selgitab, et 06.04.2021.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima. 4 2-21-3393

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 43lg 1).

- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud 12.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kulud

§ 150lg 1 p 1 mõttes.

Pankrotiavalduse rahuldamisel tasutakse need

§ 150

lg 2 järgi pankrotivarast

-s sätestatud korras (vt Riigikohtu 10.04.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13, p 12). Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Kohus ei saa mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks menetluskulusid välja, vaid saab üksnes kindlaks määrata menetluskulude rahalise suuruse. Eeltoodust tulenevalt ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määrab nende rahuldamise võlgniku pankrotivarast, arvestades

§ 146lg-s 1 sätestatud järjekorda.

13. Võlausaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja kulu 230 eurot (käibemaksuta). 5 2-21-3393 Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja poolt avaldajale osutatud õigusabi tunnihinnaks 115 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa see kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Materjalide läbitöötamiseks ja avalduse koostamiseks ning esitamiseks on kulunud 2 tundi. Arvestades asja sisu ja mahtu, saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 2 tundi, summas 230 eurot. Kohus määrab kindlaks võlausaldaja poolt kantud hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 530 eurot.

§ 11

lg 2 sätestab, et kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt

§ 146lg 1 p-s 4 ja § 150 lg 1 p-s 6 sätestatule.

14. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas xxx eurot.

§ 23

lg-te 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 150

lg 1 p-de 2, 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. 15. Halduri taotluse kohaselt on tal kulunud pankrotimenetluses kokku 3,75 tundi ning oma ajatasuks on arvestanud 110 eurot tunnis. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks xxx eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23alusel.

16.

§ 23

lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 6