Obsah (6)

§ 71§ 152§ 47§ 67§ 68§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-194 Määruse kuupäev 8. aprill 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X.i (X.) kaebus Sotsiaalkindlustusameti 4. novembri 2020. a otsuse

§ 71lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. (kaebaja) esitas
2. oktoobril 2020 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
3. SKA tuvastas
4. novembri
5. a otsusega nr P26O-2020-121276 kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega
6. november 2020 kuni
7. juuli 2023 ning määras kaebajale puudega tööealise inimese toetuse summas 41 eurot ja 17 senti kuus.
8. Kaebaja esitas
9. novembril 2020 SKA-le eelnimetatud otsuse peale vaide, mille SKA jättis
10. detsembri
11. a vaideotsusega nr 8-3/28794-2 rahuldamata.
12. Tallinna Halduskohtule laekus
13. jaanuaril 2021 X. kaebus (kaebuse koostamise kuupäevaks on märgitud
14. jaanuar 2021, kaebust sisaldaval ümbrikul on postiasutuse märked nii kuupäevaga
15. jaanuar kui ka
16. jaanuar 2021). Kaebaja palub tunnistada SKA
17. novembri
18. a otsus nr P26O-2020-121276 kehtetuks. Kaebaja soovib, et SKA määraks talle raske puude raskusastme. Kaebaja märgib, et sai SKA
19. detsembri
20. a vaideotsuse nr 8-3/28794-2 kätte
21. jaanuaril
22. 3-21-194
23. Tallinna Halduskohus andis
24. jaanuari
25. a määrusega kaebuse (haldusasi nr 3-21-194) kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasi nr 3-21-194 saabus Tartu Halduskohtusse
26. märtsil
28. SKA esitas
29. märtsil 2021 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. Ühtlasi selgitas SKA, et kaebaja sai
30. detsembri
31. a vaideotsuse nr 8-3/28794-2 kätte
32. detsembril 2020 ning esitas seda kinnitavad tõendid.
33. Tartu Halduskohus jättis
34. märtsi
35. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja. Ühtlasi tagastas kohus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot, kuulutas haldusasja menetluse kinniseks ning otsustas asendada avaldatavates kohtulahendites kaebaja nime tähemärgiga. Kohus tõlgendas kaebust ning sai aru, et kaebaja nõuab SKA
36. novembri
37. a otsuse nr P26O-2020-121276 ja
38. detsembri
39. a vaideotsuse nr 8-3/28794-2 tühistamist ning SKA kohustamist tuvastada kaebajal raske puude raskusaste ning määrata sellele vastav puudega tööealise inimese toetus. Kohus selgitas, et kuivõrd kaebaja sai SKA
40. detsembri
41. a vaideotsuse nr 8-3/28794-2 kätte
42. detsembril 2020, siis oli kaebuse esitamise viimane päev
43. jaanuar
44. Kaebaja andis kaebuse postiasutusele üle kõige varasemalt
45. jaanuaril 2021 ning on seega ületanud 30-päevast kaebetähtaega. Kohus selgitas kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise võimalust.
46. Kaebaja esitas
47. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendab, et saatis avalduse SKA
48. detsembri
49. a vaideotsuse nr 8-3/28794-2 vaidlustamiseks teadmatusest õiguskantslerile, kuivõrd mõtles, et õiguskantsler saab SKA otsuse tühistada. Õiguskantsleri Kantselei teatas
50. jaanuari
51. a vastusega nr 14-5/210029/2100099 kaebajale, et kaebaja peab pöörduma SKA otsuse tühistamiseks kohtu poole. Seoses SKA-lt vastuse ootamise ja õiguskantsleri poole pöördumisega ületas kaebaja kohtusse avalduse esitamise tähtaega. Kaebajal ei ole rahalisi vahendeid juristide poole pöördumiseks, et neilt õigusnõu küsida. Samuti ei ole kaebajal teisi isikuid, kelle poole pöörduda. Kaebaja taotleb kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot tagastamist.
52. Õiguskantsleri Kantselei esitas
53. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule vastuse kohtunõudele, milles teatab, et Õiguskantsleri Kantselei
54. jaanuari
55. a vastus nr 14-5/210029/2100099 saadeti kaebajale posti teel lihtkirjaga vastuse koostamise päeval. KOHTU SEISUKOHT
56. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. Kohus jääb
2. märtsi
3. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuigi kaebaja märgib kaebuses, et sai kohtueelset menetlust lõpetava lahendi, s.o SKA

1. detsembri
2. a vaideotsuse nr 8-3/28794-2 kätte
3. jaanuaril 2021, nähtub SKA
4. märtsil 2021 esitatud tõenditest, et kaebajale toimetati vaideotsus kätte
5. detsembril 2020 kell 12.30 Omniva Eedeni postkontoris. Seega hakkas halduskohtule 2 3-21-194 kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema
6. detsembril 2020 ning möödus
7. jaanuaril
8. Kuna
9. jaanuar 2021 oli pühapäev, siis oli kaebuse esitamise viimane päev

§ 67lg-st 4 tulenevalt 18.

jaanuar 2021. Kaebus loetakse tähtajal esitatuks, kui see on postiasutusele üle antud tähtpäeval enne kella 24.00 (

§ 68lg 2).

Kaebaja andis kaebuse postiasutusele edastamiseks üle kõige varasemalt 21. jaanuaril 2021 (vt käesoleva määruse p 4). Seega on kaebaja ületanud

§ 47lg-s 2 sätestatud 30-päevast tähtaega.

12. Kaebaja ei vaidle vastu, et esitas kaebuse hilinenult ning on kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja väitel tingis kaebuse hilinenult esitamise SKA-lt vastuse ootamine, ekslikult õiguskantsleri poole pöördumine ning asjaolu, et tal ei olnud võimalik õigusnõu saamiseks juristide ega teiste isikute poole pöörduda. 13.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
7. Kohtu hinnangul ei saa kaebetähtaja ületamist lugeda selles asjas õigustatuks. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu
8. septembri
9. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi
10. oktoobri
11. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide, et ta ületas kaebetähtaega SKA-lt vastuse ootamise tõttu. Kaebetähtaeg hakkas kulgema hetkest, mil kaebaja SKA
12. detsembri
13. a vaideotsuse nr 8-3/28794-2 kätte sai ning mitte varem. Seega ei saanud asjaolu, et SKA antud haldusakt ei jõudnud kaebajani koheselt pärast selle andmist, kaebetähtaja ületamist mõjutada. Samuti ei õigusta kaebuse hilinenult esitamist see, et kaebaja pöördus ekslikult SKA haldusaktide vaidlustamiseks õiguskantsleri poole. SKA
14. detsembri
15. a vaideotsuses nr 8-3/28794-2 on selgelt märgitud, et vaideotsusega mittenõustumise korral on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast. Vaideotsuses puudub viide sellele, et SKA haldusakte on võimalik vaidlustada õiguskantsleri juures. Seega on kaebajale kohtusse pöördumise võimalust selgitatud juba vaideotsuses ning mitte alles Õiguskantsleri Kantselei
16. jaanuari
17. a vastuses nr 14-5/210029/
18. Seetõttu ei ole oluline ka kaebajale eelnimetatud Õiguskantsleri Kantselei vastuse kättetoimetamise kuupäev. Vaideotsuses märgitud vaidlustamiskorra järgimine ning kaebetähtaja arvestamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole olnud SKA haldusaktide vaidlustamisel piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus jätab seetõttu kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 3 3-21-194 15.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kohus märgib täiendavalt seoses kaebaja taotlusega tagastada talle kaebuselt tasutud riigilõiv, et kohus tagastas riigilõivu summas 15 eurot kaebajale juba
2. märtsi
3. a määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4