← Eesti

1-21-3537/5

Obsah (4)§ 211§ 201§ 209§ 121

1-21-3537 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2021, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-21-3537 (21230100139) Kohtunik Heili Sepp Vaid

§ 211lg 1).

Kuriteokaebuse kohaselt veenis YY investoreid valeinformatsiooni esitamise teel investeerima aastatel 2016-2019 raha, mis vormistati laenuna ja investeeriti YY-ga seotud äriühingutesse. Vastutasuks lubas YY laenu tagastada või anda selles eest osasid, kuid tegelikult puudus tal algusest peale soov laenu tagastamiseks. YY on Q OÜ ja D juhatuse liige ja tema äriühingutesse investeerisid raha (enda kontode ja/või erinevate äriühingute kaudu) XX, KK, NN ja AA. YY veenis neid investeerima raha laenu näol endaga seotud äriühingutesse, tekitades kannatanutel ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on plaan raha tagastada või anda investoritele vastu äriühingute osasid. Investorite poolt raha tagasinõudmisel või tagasimaksmise kuupäevade saabumisel tagastas YY raha vaid osaliselt või eiras tagasimaksmise kohustust täielikult. Edasise suhtluse käigus on YY keeldunud rahade tagasimaksmisest või eiranud sellega seonduvaid kohustusi. Samuti on ta järjepidevalt eiranud kannatanute korduvaid palveid esitada dokumendid korrektse kuluaruandluse kohta ning selgitada kannatanutelt saadud raha enda tarbeks kasutamise asjaolusid. Investorid ei ole raha eest saanud vastu ka äriühingute osasid. On ilmnenud, et YY-ga seotud ettevõtetel puudus raamatupidamine ja ülevaade ettevõtete raha liikumisest ning et ta on kannatanute poolt investeeritud raha kasutanud ära isiklikul otstarbel. Tema süstemaatiline ja järjepidev käitumine juhatuse liikme kohustuste rikkumisel ja laenu tagastamisega seotud kohustuste eiramisel annab alust arvata, et juba investeeringute kaasamisel oli tal plaan raha isiklikul otstarbel ära kasutada ja tagasimaksmisest keelduda. Ka pärast investorite raha enda tarbeks ära kulutamist varjas ta raha kadumist ja jätkas raha kaasamist, veendes kannatanuid 1

(6)järgmisi investeeringuid tegema. Investeeringute kaasamisel laenu tagastamise või osade väljastamise lubamisega esitas ta kannatanutele valeinformatsiooni. Sellega tekitas ta neile oma maksevalmidusest ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada kannatanute arvelt varalist kasu. Kannatanud tegid raha üle kandes varakäsutuse. On alust arvata, et YY-l ja temaga seotud ettevõtetel puuduvad laenude tagasimaksmiseks vajalikud vahendid, mistõttu ei ole investoritel võimalik oma nõudeõigust maksma panna ja neile on tekkinud varaline kahju. Hinnanguliselt on kannatanutele tekitatud kahju järgmiselt: XX-le 569 869 eurot; KK-le 156 600 eurot ja NN-le 53 000 eurot. 2. PPA 05.02.2021. a teatisega nr 21230100139 jäeti kriminaalmenetlus alustamata selleks vajaliku aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Juhtivuurija leidis, et menetluses ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, mil viisil on YY esitanud valeandmeid või jätnud esitamata olulisi asjaolusid, mis on

§ 211koosseisulisteks tunnusteks.

Menetleja ei nõustunud etteheidetega, mis puudutavad investoritele ebaõige ettekujutuse loomist või tagasimaksekohustuse ja dokumentatsiooni esitamise nõuete eiramist YY poolt. Tegemist on lepingulise vaidlusega, mida on võimalik lahendada tsiviilkorras. 3. 16.02.2021 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris XX kaebus, milles taotleb alustada YY suhtes kriminaalmenetlust

§ 211

lg 1 ja

§ 201lg 1 alusel.

Kaebuse kohaselt investeeris XX YY äriühingutesse Q OÜ ja D’i kokku 401 750 eurot, mis senini on tagastamata, nii enda kontode kui ka äriühingu P OÜ, F OÜ ja L OÜ kaudu.

  1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Melinda Ülend jättis 02.03.
  2. a määrusega XX, P OÜ, F OÜ ja L OÜ kaebuse rahuldamata. Prokurör leidis, et kirjeldatud sündmustes puuduvad investeerimiskelmuse, omastamise, pankrotikuriteo või mõne muu karistusseadustikus märgitud kuriteo tunnused.
  3. XX vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse 11.03.2021 Riigiprokuratuuris, paludes määrus tühistada ja alustada kriminaalmenetlust YY suhtes

§ 211

lg 1 ja

§ 201lg 1 tunnustel.

  1. Riigiprokuratuur jättis 15.04.
  2. a määrusega XX kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör nõustus Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruses sedastatuga kriminaalmenetluse aluse puudumises.
  3. Riigiprokurör selgitas, et XX-l on esindusõigus üksnes enda ja endaga seotud äriühingute suhtes, mistõttu ülejäänud isikute ja äriühingute suhtes ei ole õiguslikku alust kaebust läbi vaadata. Kaebusele ei ole lisatud selliseid dokumente, mille kohaselt oleksid teised kaebuses nimetatud kannatanud andnud XX-le õiguse ennast esindada. Seega on kaebus võimalik läbi vaadata üksnes XX vastu väidetavalt toime pandud teo osas. 8.

§ 211

lg 1 sätestab vastutuse investeeringu saamise eest üldsusele või kindlaksmääratud isikute ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise või oluliste asjaolude esitamata jätmise teel. Tuleb nõustuda, et sellisteks valeandmeteks võivad olla ka väited valmiduse kohta lepingut täita, kui need on esitatud enne varakäsutust. Käesoleval juhul väidab XX, et YY esitas kannatanutele valeinformatsiooni investeeringute kaasamisel laenu tagastamise või osade väljastamise lubamisega, millega tekitas ta kannatanutele oma maksevalmidusest ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada kannatanute arvelt varalist kasu. Samas ei ole kaebaja selgitatud ega esitanud tõendeid, millisel viisil YY sellist informatsiooni esitas (kas suuliselt või kirjalikult, kas igale ühele eraldi või kõikidele korraga jne). Seetõttu on kaebaja väited YY poolt valeinformatsiooni edastamise kohta paljasõnalised ja tõendamata. 2

(6)9. YY hilisemast käitumisest ei saa järeldada, et tal oleks juba algselt puudunud valmidus lepingut täita. Kaebuse kohaselt ei ole YY kõiki oma kohustusi täiel määral täitmata jätnud – nii on KK-le tagastatud laenude tagasimaksete ja intressidena 165 000 eurot ja NN-le 7000 eurot. Algse kuriteokaebuse kohaselt on KK-le kõigist summadest tagastatud laenude tagasimaksete ja intressidena 171 750 eurot ja kaebuse kohaselt 165 000 eurot. On ebaselge, kuidas tagastatud rahasumma on vahepeal vähenenud, kuid võib arvata, et tegemist on kas ühel või teisel juhul eksitusega, mis aga ei aita esitatud summade täpsuses kindel olla. Raha tagastamine YY poolt tähendab, et ta on vähemalt osaliselt oma kohustusi täitnud ja seda vähem on alust asuda seisukohale, et tal oleks juba algselt puudunud valmidus oma kohustusi täita. Igasugune kohustuse täitmine ei viita ilmtingimata sellele, et isikul oleks juba algselt olnud kavatsus kohustusi täitmata jätta. Käesoleval juhul ei ole esitatud selliseid andmeid, mille põhjal võiks tekkida põhjendatud kahtlus, et YY juba enne kaebaja ja tema poolt esindatud äriühingute poolseid varakäsutusi oleks esitanud valeinformatsiooni valmiduse kohta oma kohustusi täita. Seega puudub riigiprokuröri hinnangul alus kriminaalmenetluse algatamiseks

§ 211lg 1 alusel.

Kuigi esitatud on ka kaebaja ja temaga seotud äriühingute ning YY ja temaga seotud äriühingute vahelisi lepinguid ja lepingute tõlkeid, millest nähtub, et laenulepingutes sätestatud tagasimakse tähtaeg on saabunud, ei tähenda see, et YY-l oleks juba laenulepinguid sõlmides olnud kavatsus laenulepinguid mitte täita. Seega ei anna esitatud andmed alust põhjendatud kahtluse tekkimiseks, justkui oleks YY toime pannud investeerimiskelmuse. 10.

§ 201

lg 1 sätestab vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Riigiprokurör märkis, et tehes varakäsutuse (näiteks laenu andes), antakse rahasumma teisele isikule ja see läheb teise isiku omandisse. See tähendab, et raha ei ole mitte teisele isikule usaldatud

§ 201lg 1 mõttes, vaid see on selle teise isiku omandis.

Antud juhul andsid kaebaja ja temaga seotud äriühingud raha laenulepingute alusel YY-le ja temaga seotud äriühingutele, kellele läks üle ka omand raha üle. Seetõttu ei olnud raha YY ja tema äriühingute jaoks võõras vara ning

§ 201lg 1 objektiivne koosseis ei ole täidetud.

Küsimuses, kas YY võis omastada endaga seotud äriühingute vara, puudub kaebajal kaebeõigus. Sellises menetluses oleks kannatanuks YY-ga seotud äriühing, kelle suhtes esindusõigust kaebajal aga ei ole.

  1. Riigiprokurör nõustus Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruses sedastatuga, et puuduvad andmed, mille põhjal võiks tekkida kahtlus mõne pankrotikuriteo toimepanemise kohta, kuivõrd ei nähtu, et Q OÜ oleks käesolevalt pankrotis. Isegi kui prokuratuurile esitatud asjaoludes ei nähtu kuriteotunnuseid, võib kaebajal olla oma õigusi võimalik kaitsta ka tsiviilmenetluses, esitades vastavasisulise hagi tsiviilkohtusse.
  2. Riigiprokuratuuri 15.04.
  3. a määrusele esitas kaebuse XX esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar, kes palub määrus tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri alustama menetlust

§ 209lg 2 p 3 tunnustel.

13. Riigiprokuratuuri määruses ei ole analüüsitud, kas YY tegevus võis olla käsitletav hariliku kelmusena. Kriminaalmenetluse alustamisel kehtiva in dubio pro duriore põhimõtte kohaselt tõlgendatakse iga kuriteokahtlus kriminaalmenetluse alustamise kasuks (vt RKKKo 3-1-1-60-10 p 9 ja 3-1-1-129-13 p 7). Menetluse alustamata jätmine on põhjendatud vaid siis, kui kriminaalmenetluse alustamise ajendis esitatud faktilised asjaolud ei anna üldse alust kriminaalmenetlust alustada (RKKKo 3-1-1-129-13, p 7). Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse alustamiseks piisavalt teavet ja menetluse käigus tuleks välja selgitada YY tegevusega seonduvad täpsemad asjaolud. Tegemist on raske majandusalase kuriteoga, mille uurimiseks esineb majanduskeskkonna usaldusväärsuse säilitamise vajadusest lähtuv ülekaalukas avalik menetlushuvi. 3

(6)KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo asjaolude ilmnemisel alustama kriminaalmenetlust. YY tegevus investoritelt raha korduval kaasamisel on käsitletav suureulatusliku kelmusena. 14. Kaebaja hinnangul vastab YY tegevus

§ 209

lg 2 p-s 3 sätestatud suureulatusliku kelmuse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. YY kujundas aastate jooksul XX, KK, NN, AA ja veel teisteski ohvrites väära mulje enda arendatavast ettevõttest TransferFriends (TF) eesmärgiga saada enda valdusesse kannatanutelt rahalisi vahendeid. Samas kulutas ta raha suuresti hoopis isikliku elustiili finantseerimiseks, mitte aga TF-i arendamiseks. YY kaasas korduvalt ka lisarahastust, valetades nii seni teostatud kui planeeritud tegevuste kohta ning kujundades seeläbi investoritele TF-i seisundist väära ettekujutuse. Selle tulemusena investeerisid investorid (sh XX) raha juurde, kuid ka seda kasutas YY enda isikliku elustiili finantseerimiseks.

  1. TF koosneb mitmest erinevast äriühingust. YY nimele olid registreeritud Eestis Q OÜ ja W OÜ, M ning S. Investoritele lubatu kohaselt pidid need ettevõtted olema lõpuks koondatud Hong Kongis registreeritud äriühingu D alla. TF-i arendamise asemel kulutas YY investoritelt saadud ja TF-i pangakontodel asuvat raha isiklikuks otstarbeks, sh maksis endale igakuiselt ca 3000 euro suurust „töötasu“, tasus Eestis asuva sõiduki liisingumakseid ning korterite üüri- ja kommunaalkulude arveid. TF-i rahaliste vahendite arvel tasuti nii Eestis kui Malaisias asunud korterite üüri- ja kommunaalkulusid, millel polnud TF-i tegevusega seoseid. XX sai YY selgitustest aru, et viimane vajab lisarahastust TF-i tööle saamiseks, kuid tegelikult kaasas YY investoritelt täiendavat raha end elustiili finantseerimiseks. Selliselt lõi YY investoritele ettekujutuse, et TF toimib ja esinevad vaid mõningad (peamiselt litsentsidega seonduvad) takistused, mille saamise järgselt hakkab äri tulu teenima. TF-i hilisema tegevuse pinnalt ei ole tuvastatav, et kaasatud raha oleks kasutatud investoritele lubatud eesmärkidel.
  2. TF-i äriühingute raamatupidamist nõuetekohaselt ei peetud. Investorid said sellest teada siis, kui hakkasid TF-i paigutatud rahakasutuse õigsuses kahtlema ja küsisid järjekordse lisarahastuse palve saabumisel ligipääsu raamatupidamisdokumentidele. Nõuetekohase raamatupidamise puudumisel palusid XX ja teised investorid YY-lt TF-i pangakontode väljavõtteid. Pärast korduvaid nõudmisi said investorid enda valdusesse piiratud informatsiooni äriühingute pangakontodel teostatud tehingutest. Nende pinnalt ilmnes, et investoritelt saadud rahaga teostati tehinguid, mis ei seondunud ettevõtte majandustegevuse ega litsentside taotlemisega, vaid YY isiklike kulutustega. Näiteks edastas XX 10.08.2018 TF-i Hong Kongis asuvale äriühingule T kokku 125 000 eurot. Kontode väljavõtete põhjal on tuvastatav, et YY kulutas sellest rahast
  3. a augustis ja septembris vähemalt 7120,50 eurot enda korteritega seotud makseteks, 1734,95 eurot autokuludele, 15 550 eurot selgitusega „omad kulud“, 18 000 eurot selgitusega „töötasu“ ning 5000 eurot kandis ta edasi Malaisias registreeritud T-sse, mille edasine saatus on teadmata.
  4. TF-ile investeeringuteks edastatud raha kasutus kätkeb endas süsteemseid puudujääke ning raha ei küsitud ega kasutatud TF-i arendamise eesmärgil. Juba XX valduses olevate väga piiratud mahus väljavõtete pinnalt on ilmne, et TF-i pangakontodelt on ettevõtte arendamisega mitteseotud YY isiklikke laadi kulutusi tehtud kokku vähemalt ca 60 000 euro ulatuses. On tõenäoline, et TF-i kuulunud teiste äriühingute raamatupidamise või pangakontode väljavõtete tutvumisel selgub, et ka nendelt on tehtud suures ulatuses YY isiklikuks hüvanguks teostatud makseid, mille osas ei ole koostatud nõuetekohaseid kuludeklaratsioone. Kui investorid oleksid teadnud TF-i tegelikust seisust ja YY isiklikest kulutustest, ei oleks lisarahastust antud.
  5. Kaebuse kohaselt on YY enda õigusvastase tegevusega, mis seisnes XX eksitamises TF-i senisest tegevusest, majanduslikust seisust ja kaasatava raha kasutamise otstarbest, tekitanud 4

(6)kaebajale kokku vähemalt 569 869 euro suuruse varalise kahju. YY kasutas raha ulatuslikult isiklikuks otstarbeks, valetades investoritele täiendava raha kaasamise eesmärgil, et seni kaasatud raha on kasutatud TF-i eesmärkide saavutamiseks. YY on saanud vähemalt ca 60 000 euro suurust varalist kasu. Järelikult on täidetud ka

§ 121

p-s 2 sätestatud suure ulatuse piirmäär 40 000 eurot ning YY tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 209lg 2 p 3 järgi suures ulatuses kelmusena.

YY põhjustas oma tegevusega investoritele suures ulatuses kahju ja tegemist on keskmisest oluliselt suurema avaliku menetlushuviga. Seetõttu ei ole põhjust arvamuseks, et kriminaalmenetluse alustamine oleks ilmselgelt põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii kaebuse kui ka süüdistuskohustusmenetluse raames kogutud materjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 15.04.
  2. a määruse tühistamiseks. Kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on menetlejate poolt kaalutud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses.
  3. Kaebuses märgitakse, et KrMS §-s 6 sätestatu kohaselt tuleb kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Sellega seoses nendib ringkonnakohus, et uurimisasutus või prokuratuur ei ole kohustatud kuriteoteate saamisel alati alustama kriminaalmenetlust, vaid kriminaalmenetluse alustamise etapis tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse alustamiseks on olemas vajalik alus ja ajend. Uurimisasutus või prokuratuur ei ole kriminaalmenetluse alustamisel seotud mis tahes isiku arvamusega. Seega, kuigi kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (RKKK 3-1-1-60-10). KrMS § 6 näeb ette, et menetluse alustamine on kohustuslik kuriteo asjaolude ilmnemisel ja juhul, kui ei esine kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid või asjaolusid, mis tingiks kriminaalmenetluse lõpetamise. Lisaks sellele nimetab KrMS § 199 lg 1 p 1 esimese menetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise, nähes samuti ette, et kui kuriteo asjaolud ei ole sedastatavad, ei või kriminaalmenetlust alustada.
  4. Käesolevas asjas on kõik varasemad menetlejad asunud seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, leides, et isikute käitumises ei esine kuriteo tunnuseid. Seega on jäetud kriminaalmenetlus alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumisel, mis on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks. Järgnevalt põhjendab ringkonnakohus seda, miks ta nõustub, et kriminaalmenetluse alus puudub.
  5. Ringkonnakohtu määrusele esitatud kaebuses ei vaidlustata varasemate menetlejate seisukohti, et YY käitumises puuduvad

§ 211

lg 1 ja

§ 201lg 1 tunnused.

Kaebaja palub kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust üksnes

§ 209

lg 1 tunnustel, mistõttu ringkonnakohus kontrollib, kas YY käitumine vastab kelmuse koosseisu tunnustele. 23. Kelmusega on

§ 209

lg 1 kohaselt tegemist juhul, kui teisele isikule luuakse varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus (st petetakse teda) ja tekitatakse sellega kahju. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus (vähemalt kaudset) tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, st tegutsema otsese kahtlusega. Seega on kelmuse puhul vaja tuvastada, et näiteks investeeringu küsimise hetkel üks osalistest pettis teist ja lõi viimasele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega. 5

(6)
  1. Ringkonnakohtule esitatu kohaselt pettis YY XX sellega, et YY väitis, et kasutab investeeritud raha ühise äri edasiarendamiseks ja annab tulevikus vastu osakuid. Tegelikult kasutas ta investoritelt saadud raha enda igapäevaste olmevajaduste rahuldamiseks ja raha lõppemisel küsis seda juurde, valetades nii seniste tegevuste kui edasiste plaanide osas.
  2. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebused koos nendele lisatud materjalidega ei võimalda teha järeldust, et YY-l ei olnud XX-lt investeeringu saamisel soovi ühist äri arendada ning tulevikus XXle raha tagastada või anda investeeringu vastu ettevõtte osakuid ehk tal oli juba investeeringu saamise hetkel tahe jätta kokkulepitud tingimused täitmata. Esindaja märgib kaebuses, et YY kaasas (lisa)investeeringuid sooviga rahastada oma pillavat elustiili, kuid tegemist on paljasõnalise väitega, mille tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi objektiivset asjaolu. Asjas puuduvad andmed, mis annaks tõsikindlalt alust arvata, et YY-l oli juba investeeringute kaasamisel tahe jätta kokkulepitud tingimused täitmata, s.o kasutada raha TF-i arendamise asemel enda hüvanguks ehk XX petta. Sellist järeldust ei ole võimalik teha ka ainuüksi asjaolust, et XX hinnangul on TF-i pangakontodelt ettevõtte arendamisega mitteseotud YY isiklikke laadi kulutusi tehtud kokku vähemalt ca 60 000 euro ulatuses. Riigiprokuröri poolt viidatud ja kuriteoteates märgitud asjaolu, et YY on vähemalt mõne investori ees osaliselt oma kohustusi täitnud (KK-le ja NN-le laenude tagasimaksete ja intressidena tagastatud summad), viitab pigem vastupidisele. Samuti ei tõenda YY väidetavat petmistahet kaebuses viidatu, mille kohaselt ei ole XX kokkuleppeid korrektselt täitnud. Nagu varasemad menetlejad on juba sedastanud, kuulub see, et kokkuleppeid ei suudeta või ei soovita korrektselt täita, majandustegevuse tavapäraste riskide hulka ja selliste küsimuste tõusetumisel on võimalik pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse tsiviilkorras. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et kõnealusel juhul on tegemist üksnes XX subjektiivsete oletuste ja järeldustega ning asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust tõsikindlalt arvata, et YY-l puudunuks juba XX ja tema esindatud äriühingute poolseid varakäsutusi valmidus ja soov kokkulepitud kohustusi täita. Seega ei ole võimalik YY tegevuses kelmuse koosseisu sedastada.
  3. Selle hindamine, kas esitatud kuriteoteate põhjal on tuvastatavad kuriteotunnused, ei tähenda hinnangu andmist ainult kuriteoteates esitatud asjaolude kirjeldusele. Isegi see, kui teates on kirjeldatud tegu, mis selgelt vastab mõnele kuriteokoosseisule, ei tähenda automaatselt, et kriminaalmenetlust tuleb alustada. Menetluse alustamise otsustamisel tuleb arvestada ka sellega, kas kuriteoteate esitaja ise tugineb piisavale ja usaldusväärsele informatsioonile. Praegusel juhul ei ole kuriteoteates ja kaebustes esitatud andmed kuriteotunnuste tuvastamiseks piisavad, mistõttu jäeti kriminaalmenetlus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata.
  4. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 15.04.
  5. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.