TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-725 Otsuse kuupäev 16. aprill 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Henn Kikkase kaebus Valga valla kohustamiseks a

§ 44p 4) saab tugineda ehitusloa menetluses.

Kui kolmas isik esitas ehitusteatise ja vastustaja aktsepteeris selle, siis ei ole see säte kohaldatav. Lisaks püsivat negatiivset mõju ei esine, kuna kaebaja pääseb oma kinnisasjale muude teede kaudu.

1. Kohtute infosüsteemi andmetel lahendas Tartu Maakohus kaebaja avaldust avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks (kohtuasi 2-20-4933). Kaebaja taotles juurdepääsu määramist üle kolmanda isiku kinnisasja. Kohus jättis 01.04.2021.a määrusega avalduse rahuldamata. Kohtumäärus ei ole jõustunud. Kaebaja esitas selles tsiviilasjas esialgse õiguskaitse taotluse keelata kolmandal isikul mistahes tegevus, mis takistab kaebajal nii jalgsi kui ka mootorsõidukiga juurdepääsu Tartu tn 79b kinnistule Tartu tn 79 kvartalisiseselt teelt. Tartu Maakohus jättis 03.04.2020 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl 46-49). Maakohus korraldas 06.04.2020 paikvaatluse, mille lõppemisel kohus teatas, et ei rakenda omal algatusel esialgset õiguskaitset juurdepääsu saamiseks (tl 51-52). Kaebaja esitas maakohtule veelkord esialgse õiguskaitse taotluse sama nõudega, mille maakohus jättis 24.04.2020 rahuldamata (tl 54-57). Kohus tugines viidatud lahendites muuhulgas sellele, et kaebajal on olemas alternatiivsed juurdepääsud oma kinnisasjale nii jalgsi kui ka sõidukiga. Kohtu seisukoht
2. Ehitusseadustiku (

) § 35 lg 1 alusel tuleb selles paragrahvis sätestatud juhtudel pädevat asutust ehitamisest eelnevalt teavitada. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse piirdeaia rajamisest tuli teatada ehitusteatisega.

§ 36

lg 2 kohaselt võib alustada ehitamist, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks.

§ 36

lg 5 ja 6 ütlevad, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises 3 märgitud ehitise või ehitamisega tuleb 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kui esinevad eelnimetatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina.

§ 44

p 4 sätestab ühe ehitusloa andmisest keeldumise alusena selle, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. 10. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et ehitusteatisele vastamata jätmine

§ 36lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming.

Kui isik leiab, et ehitamine rikub tema õigusi, siis saab ta taotleda kohalikult omavalitsuselt riikliku järelevalve teostamist

§ 130

lg 2 alusel.

§ 130

lg 2 p 2 alusel saab kohalik omavalitsus muuhulgas kontrollida ehitise või ehitamise nõuetele vastavust. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja palus oma 07.04.2020.a taotluses algatada ehitusteatise alusel ehitusloa menetluse. Järelevalvet kaebaja ei nimeta. Menetlusosalised ei ole tuginenud vaidluses sellele, et kaebaja ei ole esitanud taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul on pooled sisuliselt mõistnud otsuse punktis 3 nimetatud kaebaja taotlust järelevalve algatamise taotlusena ning punktis 4 toodud vastustaja vastust järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisena. See on ka mõistlik, kuna ehitusteatise kontrolli läbiviimist või ehitusloa menetluse alustamist kaebaja nõuda ei saanud. 11. Kohtupraktikas on kohtuasjas 3-17-1859 lahendatud olukorda, kus korteriomanik esitas ehitusteatise korteri ümberehitamiseks ning samal ajal oli korteriomanikul eraõiguslik vaidlus naabriga selle üle, et ümberehitus toimub kaasomandi arvel. Riigikohus selgitas selles kohtuasjas 18.12.2019 tehtud otsuses, et ehitusteatisele vastamata jätmine

§ 36

lg 2 alusel on halduse toiming ka siis, kui pädev asutus nõustub ehitamisega selge sõnaga pärast ehitusteatise kontrolli

§ 36lg 5 alusel ilma täiendavaid nõudeid esitamata.

Kuigi täiendavale kontrollile kohaldatakse

§ 36

lg 6 esimese lause järgi üldiselt ehitusloa menetluse ja ehitusloa andmisest keeldumise sätteid, täpsustatakse sama lõike teises lauses, et kontrolli tulemusel annab pädev asutus haldusakti vaid täiendavate nõuete esitamise korral. Ehitusteatise menetluses tuleb pädeval asutusel arvestada ehitise ja selle kasutamise mõju teistele isikutele. Kui ehitamisele esitatavate avalik-õiguslike nõuete rikkumine kahjustab naabrite õigusi (näiteks kaasomaniku vara kahjustatakse ehitamise käigus projektis kavandamata kõrvalmõjuna), siis tuleb pädeval asutusel algatada täiendav kontroll. See ei tähenda, et vastustaja peaks hakkama lahendama poolte vahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi. 12. Praeguses asjas nõustus vastustaja ehitamisega selge sõnaga - vastustaja väljendas nõustumist otsuse punktis 2 nimetatud kirjas nr 9-1.2/1352. 4 Kohtu hinnangul ei saa vastustaja tingimust, et kaebajale juurdepääsu määramise korral tuleb kolmandal isikul seda võimaldada, käsitleda ehitusteatise kontrolli tulemusena esitatud täiendava nõudena

§ 36lg 6 tähenduses.

Vastustajal on ehitusteatise kontrolli vajaduse hindamisel pädevus otsustada ehitisele ja ehitamisele kehtestatud avalik-õiguslike nõuete täidetuse ning nende saavutamiseks vajalike tingimuste üle. Ehitamisega nõustumise juurde lisatud märge ei käsitle ehitist ega ehitamist. Vastustaja nii-öelda dokumenteeris selle märkega, et kaebaja ja kolmanda isiku vahel toimub eraõiguslik vaidlus, mille lõpptulemus ei ole veel teada, ning kui kolmas isik rajab ehitise enne vaidluse lõppemist, siis on see tema enda riisiko.

1. Vaidlusalust ehitamist kirjeldavateks dokumentideks on ehitusteatis (tl 21) ja koos sellega esitatud ehitist kirjeldavad dokumendid - asendiplaan ja aiapaneeli kirjeldus (tl 76-77). Nendest nähtub, et ehitusteatise alusel ei rajata aeda Valga linnas Tartu tn 79a ja 79b asuvate kinnisasjade vahelisele piirile. Kinnisasjade piiril paiknes juba enne ehitusteatise esitamist aed, milles on autovärav (fotod tl 34-37), maakohtule esitatud andmete põhjal ehitas selle kaebaja (tl 55 pöördel). Ehitusteatise alusel rajatakse aed Tartu tn 79a kinnisasja teistele piiridele ja kinnisasja sisemusse, paralleelselt kinnisasjade piiril oleva aiaga. Kaebuse esitamise tingis aialõik, mis rajatakse kinnisasja sisemusse, on paralleelne kaebaja ja kolmanda isiku kinnisasjade piiril oleva aiaga ja läbib juurdepääsu, mille kasutamise õigust kaebaja taotles otsuse punktis 8 nimetatud kohtuasjas. Kaebaja taotleb ehitamise täiendavat kontrollimist (järelevalve teostamist) põhjendusel, et tema hinnangul on rajatava piirdeaia ühel lõigul talle püsiv negatiivne mõju. Mõju seisneb selles, et kaebajal ei ole võimalik pääseda oma kinnisasjale üle kolmanda isiku kinnisasja. Kaebaja ei ole välja toonud ehitise või ehitamise muud võimalikku mõju tema õigustele.
2. Kohtu hinnangul nõustus vastustaja ehitamisega õiguspäraselt. Vastustaja lähtus põhjendatult sellest, et kaebajal puudus õigus juurdepääsule üle kolmanda isiku kinnisasja: kolmas isik oli kaebajale oma kinnisasja kasutamise keelanud, kaebaja pöördus juurdepääsu saamiseks maakohtusse ning maakohus ei tuvastanud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel või paikvaatlusel vajadust anda kaebajale tema soovitud juurdepääs vaidluse ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus kaebajal puudus õiguslik alus kasutada juurdepääsu üle kolmanda isiku kinnisasja, ei saanud kinnisasja sisemusse rajatav aialõik kaebaja õigusi rikkuda. Vastustajal ei olnud seejuures kohustust ega ka pädevust käsitleda ehitusteatise menetluses sisuliselt seda, kuidas peaks toimuma juurdepääs kaebaja kinnisasjale. Vaidlus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamise üle on eraõiguslik ning on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 131 alusel hagita asjana maakohtu pädevuses. Kaebaja liikumist üle kolmanda isiku kinnisasja takistab eeskätt kolmanda isiku õiguslik keeld. Selle kõrvaldamiseks on kaebaja pöördunud maakohtusse ning vaidlus maakohtus oli ehitusteatise esitamise ajal pooleli. Ehitamisega nõustumine ei anna kolmandale isikule õigust takistada kaebaja juurdepääsu, kui tsiviilasja lahendav kohus selle määrab, ning ehitusteatise kontrolli läbiviimise tulemusena ei oleks vastustaja saanud anda kaebajale õigust juurdepääsule tema soovitud viisil. Praeguses asjas ei oma tähtsust see, et vastustaja pidas maakohtus õigeks määrata kaebajale juurdepääs üle kolmanda isiku kinnisasja. Ka käesolevas kohtuasjas märkis vastustaja esialgse õiguskaitse menetluses, et tema arvates on mõistlik korraldada juurdepääs üle kolmanda isiku kinnistu. Vastustaja märkis samas, et juurdepääsu üle saab otsustada üksnes maakohus. Vastustaja ei saanud ehitamise õiguspärasuse hindamisel lähtuda oma arvamusest küsimuses, mille otsustamine ei ole tema pädevuses. 5
3. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 2 alusel võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kohtu hinnangul ei olnud vastustajal eeltoodud sätte alusel kohustust anda kaebajale täiendav võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja arvamus ja vastuväited sisalduvad otsuse punktis 3 nimetatud taotluses. Kaebaja on samade seisukohtade juurde jäänud ka kohtus. Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid täiendavaid seisukohti või väiteid oleks ta soovinud ärakuulamisel veel esitada.
4. Kokkuvõttes on vastustaja õiguspäraselt leidnud, et vaidlusaluse piirdeaia ehitamise kontrollimine ei ole kaebaja esitatud põhjendustel vajalik. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Viidatud sätete alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus.
6. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
7. Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 80-91). Kolmanda isiku menetluskuludeks on esindaja kulud. Arvete (tl 87, 88) põhjal on esindaja tasu kogusumma 763 eurot (ei sisalda käibemaksu), kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kolmas isik kasutas õigusabi 5 tunni 27 minuti ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Õigusabi osutamise aeg ühildub käesolevas asjas tehtud menetlustoimingutega (seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele, seisukoht kaebusele). Õigusabi maht ja tasu suurus on mõistlikud. Kohus mõistab kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud 763 eurot.
8. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja, sh kohaliku omavalitsuse asutuse andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 6