← Eesti

2-20-145871/13

Obsah (10)§ 405§ 444§ 367§ 173§ 162§ 174§ 177§ 138§ 144§ 175

Tsiviilasi nr 2-20-145871 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 22. aprill 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja num

) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus

§ 405

lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

§ 444

lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

  1. Vaidlust ei ole selles, et hageja korraldab jäätmevedu. Hageja väitel on pooled
  2. juunil 2016 sõlminud jäätmeveoteenuse osutamise lepingu nr 2723211 (dtl 146-148) koos selle lahutamatuks osadeks olevate lisadega (dtl 149-152) jäätmete veoks aadressil XXX . Hagiavaldusest (dtl 127129) nähtuvalt saatis hageja nimetatud kuupäeval kostjale elektronposti aadressile XXX viidatud lepingu. Kostja teavitas
  3. juunil 2016 hagejat telefoni teel, et on lepingu tingimustega nõus, kuid ei saa enne
  4. juunit 2016 lepingut allkirjastada ja hagejale tagasi saata. Eeltoodut kinnitab hageja poolt lepingu sõlmimise ja lõpetamise teabe kohta peetav programm (dtl 145), kust nähtub, et hagejale on
  5. juunil 2016 helistatud telefonilt XXX (V. E. telefoninumber) ning lubatud
  6. juunil 2016 lepingu allkirjastamist ja hagejale saatmist. Viidatud programmi kohaselt helistati hagejale
  7. juunil 2016 telefonilt XXX (kostja telefoninumber) ja teavitati hagejat tühjendamist vajavast 0,6 m3 konteinerist. Eeltoodu ühtib ka kostja poolt
  8. märtsi 2021 menetlusdokumendis (dtl 232) märgituga, et telefoni teel sai tellitud prügivedu, samamoodi ka teenuse lõpetamise soovist teatatud. Samas on kostja leidnud, et poolte vahel ei olnud jäätmeveoteenuse osutamise lepingut. Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, kusjuures leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Jäätmeveoteenuse osutamise lepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi. Kohtu hinnangul on pooled antud juhul sõlminud suulise lepingu, mille olemasolule viitab ka kostja poolt vastuses märgitu, et hagejalt sai prügiveo teenus tellitud. Samas nähtub asja materjalidest, et hageja on kokkulepitud teenust osutades lähtunud kostjale
  9. juunil 2016 saadetud kirjalikus lepingus sätestatud tingimustest ning kostja on sellega nõustunud. 2

(5)
  1. Hageja on esitanud kohtule jäätmeveoteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva nõude. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi
  2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
  3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista teenuse osutamise tasu 142,80 eurot koos seadusjärgses määras viivisega. Kostja ei ole kohtumenetluses vaielnud vastu asjaolule, et hageja on oma lepingulise kohustuse – vedada kostja määratud objektilt ära jäätmemahutisse kogutud jäätmed – täitnud nõuetekohaselt, kuid kostja on oma kohustuse – maksta osutatud teenuse eest tasu – jätnud täitmata. Hageja on pärast teenuse osutamist saatnud kostjale arved teenuse eest tasumiseks.
  4. detsembri 2016 arve nr VLGO065115 (dtl 143) kohaselt on kostjale teenust osutatud perioodil
  5. oktoober 2016 kuni
  6. detsember 2016 summas 92,40 eurot. Oktoobris ja novembris on konteinerit tühjendatud neljal korral ning detsembris kahel korral, toimunud on üks tühisõit. Arvest nähtuvalt on kostjal
  7. detsembri 2016 seisuga tasumata ka temale varasemalt esitatud arve(te) alusel 113,70 eurot, mistõttu tuleb kokku tasuda 206,10 eurot.
  8. märtsi 2017 arve nr VLGO1707579 (dtl 144) järgi on kostjale teenust osutatud perioodil
  9. jaanuar 2017 kuni
  10. märts 2017 summas 50,40 eurot. Jaanuaris on konteinerit tühjendatud neljal korral ning veebruaris kahel korral, märtsis jäätmevedu toimunud ei ole. Lepingu sõlmimise ja lõpetamise teabe kohta peetavast programmist nähtub, et kostjale on
  11. veebruaril 2017 helistatud kostja telefoninumbril XXX, kuna konteiner on juba mitmendat korda tühi. Kostja on lubanud saata avalduse lepingu lõpetamise kohta. Kuna kostja oma lubadust hageja ees ei täitnud, lõpetas hageja ise lepingu
  12. märtsil
  13. Viidatud arvest nähtuvalt on kostjal
  14. märtsi 2017 seisuga tasumata temale varasemalt esitatud arve alusel 92,40 eurot ning tasumisele kuuluvaks summaks on 142,80 eurot (hageja põhinõue). Järelikult on kostja varasema võlgnevuse 113,70 eurot vahepealsel ajal tasunud. Seega on kostja temale
  15. juunil 2016 saadetud lepingu lisaks olevas hinnakirjas ettenähtud tasudega nõustunud. Kostja ei ole ka praeguses kohtumenetluses arvetel märgitud tasu suurust vaidlustanud.
  16. Kuna kostja peamiseks kohustuseks on hagejale kui teenuse osutajale tasu maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 108 lg-le
  17. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuivõrd rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole antud kohtumenetluses hageja tasunõudele põhjendatud vastuväiteid esitanud ja hageja nõuab tasu juba osutatud teenuse eest, tuleb hageja nõue rahuldada täies ulatuses. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 142,80 eurot põhivõla katteks.
  18. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel viivisenõude, taotledes kostjalt nii sissenõutavaks muutunud viivise kui lisanduva viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 3

(5)kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on oma lepingulise kohustuse – maksta osutatud teenuse eest tasu – jätnud täitmata, rikkudes sellega lepingut, on hageja lisaks lepingu täitmisele õigustatud nõudma viivist. Hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgses viivisemääras alates mõlema arve sissenõutavaks muutumisest kuni

  1. veebruarini 2021 kokku summas 45,60 eurot (dtl 154-155). Kohus on seisukohal, et põhjendatud on ka hageja lisanduva viivise nõue. Kohus märgib, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 142,80 eurot alates
  2. veebruarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 102,67 eurot (hagi resolutsioon punkt 2).
  3. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 188,40 eurot, millest 142,80 eurot on põhinõue ja 45,60 eurot sissenõutavaks muutunud viivis
  4. veebruari 2021 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 142,80 eurot lisanduva viivise seadusjärgses määras alates
  5. veebruarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 102,67 eurot. 8.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 10.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. 10.1. Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 75 eurot on kohtukulu

§ 138

lg 2 järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu summas 75 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 10.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 järgi.

Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. 4

(5)Hagejale esitatud arvest (dtl 131) nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud hageja esindamises antud kohtumenetluses ajakuluga kokku 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (lepingu mittekohane täitmine), hageja nõude olemust (kohustuse täitmise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses, kostja sisuliselt vastuväiteid esitanud ei ole) ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

§ 175

lg 1 mõttes hagiavalduse koostamise eest on kokku 1 tunni 30 minuti eest 180 eurot. Kohus lähtub menetluskulude rahalist suurust vähendades asjaolust, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise (masshagi) ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumendi koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 120 eurot tunnis pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 255 eurot (75 + 180). Nimetatud summa tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista. 10.3. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 255 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.